136a

28. märtsil toimus salongiõhtu „See on nii seatud, et aeg ei peatu“, kus esines meie kooli bioloogiaõpetaja Erkki Otsman koos kabaree bändiga. Esitusele tulid tuntud Eesti laulud alates 1930. aastatest. Õhtu oli väga meeleolukas: sai vestelda, laulda ja tantsida. Kui bänd vahepeal puhkas, tantsisid kõik koos diskotantse. Tantsimise vahepeal oli võimalik ennast kosutada isetehtud küpsetistega ning kohvi ja teega. Õhtu lõpuks valiti välja ka publiku lemmiklugu, milleks seekord osutus 1938. aastal kirjutatud laul „Paula, sul on poisipea“.

Kirjutas Triine

       

Pildid tegi Karolin

Teisipäeval, 5. märtsil pakkisime end värske lumega kaetud madala albeedoga (lumelt peegeldub palju tagasi ja päikese kõrgusnurk oli veel väike) Tallinnast bussi ja sõitsime kahe lärmaka bussitäie gümnaasiumi muretuima lennu õpilastega päevaks mäenõlvadele puhast lõbu nautima.

Ilm olin pilves ja õhuniiskus kõrge. Pilvkatte ühtlase jaotumise tulemusel jõudis meieni vaid hajuskiirgus. Kuna valgus jõudis meieni pilvedes hajununa siis olid mäe kõik nõlvad üpris ühtlaselt valgustatud. Kuigi korra tekkis pilvemassiivi väike aken ei jõudnud mäeni siiski otsekiirgust, sest Päikest ma sellest aknast ei näinud. Kogukiirgus koosnes tol päeval seega hajuskiirgusest.

Suurem osa mäest oli kaetud lumega ja seega oli seal ilmselt ülekaalus peegeldunud kiirguse hulk, sest lumi heleda pinnana neelab vähe valgust. Mäe päikesepoolsel nõlval oli neeldunud kiirguse hulk suurem (või vähemalt päikesepaistelisel päeval oleks), sest selle nõlva pind on päikese kiirte langemise nurgaga suurema kõrgusnurga all.

Taamal aga paistsid kuusemetsad. Seal domineerib neeldunud kiirguse hulk, sest okaspuud on tumedad ja taimed kasutavad valgust fotosünteesimiseks.

Kuutsemäe (Maa) soojuskiirgus oli ilmselt pigem väike, kuna suur osa kiirgusest ei jõudnud tiheda udu, vihma ja pilvkatte tõttu aluspinnanigi ja kui jõudis siis peegeldus seal lumelt valguskiirgusena mitte soojuskiirgusena tagasi.

Globaalset kiirgusbilanssi Kuutsemäe ilm ilmselt eriliselt ei mõjutanud, sest hoovused ja globaalne õhu tsirkulatsioon jaotab õhku pidevalt ümber, aga lokaalsel tasandil võib vist öelda, et kiirgusbilanss oli pigem negatiivne seega pigem toimus maapinna jahtumine.

Analüüsiks oli tegu põneva ilma ja olustikuga, aga mäest alla libisemiseks oli niiskus pisut ebamugav. Sellegipoolest oli asi pisukesi kannatusi väärt ja kõik jäävad ootama järgmist aastat.

Kirjutas Eva

Pühapäev, 10. märts – Eesti koolide võistkondlikud meistrivõistlused kiirmales

Buss, mis pidi lahkuma Tallinna Reaalkooli eest Võnnu poole pool kaheksa, tegigi seda. Bussis olid peale Reaali kolme võistkonna (kaks 7.-12. klassist ja üks 1.-6 klassist) ka mõned teised Tallinna kesklinna koolide liikmed (21.kool, TIK jne). Sõit oli lõbusalt üksluine, sai kõik kaotatud unetunnid jälle tasa teha.

Võnnu all peame silmas Tartumaal asuvat Võnnu valda, mitte Läti linna. See tekitas natukene segadust, sest me pidime minema siiski Eesti meistrivõistlustele. Vanem grupp mängis Võnnu keskkoolis, nooremad Võnnu vallavalitsuses.

Pildi tegi R. Raud

Reaalkooli esimeses võistkonnas olid meie klassist Liina ja Grete, üheteistkümnendast klassist Margareth ja seitsmendast klassist Karl Erik. Meie tiim oli algasetuselt esimene (s.t. meie reitingute keskmine oli kõige suurem). Peale kuuevoorulist turniiri edastasime Narva kesklinna gümnaasiumi poole punktiga. Tegime nendega kolmandas voorus viigi ja pinget oli tunda viimase mänguni. Teise, kolmanda ja neljanda koha krabasid endale Ida-Virumaa koolid. Järgmine Tallinna kool oli kahjuks alles viies.

Kui meie turniiri oli lõppenud, pidime veel kaua ootama, et ka nooremad lõpetaksid (neil osales suurem arv võistkondi ja ka üks mäng oli rohkem). Nooremas grupis tuli Reaali võistkond seitsmendaks (nende algasetus oli kaheteistkümnes). Siis toimus autasustamine, kõik osalejad said šokolaadi ja meie kuldmedalid. Tagasisõit ei olnud enam nii mugav, nooremad oli ilmselgelt üleväsinud ja telefonide akud tühjaks jooksmas. Jõudsime siiski kõik tagasi Tallinna.

Pildi tegi R. Raud

Kolmapäev, 13. märts – Tallinna koolide võistkondlikute meistrivõistluste eelturniir

Seekord oli meil võimalus mängida Tallinnas, Paul Kerese nimelises malemajas ning ei pidanud sõitma teisele poole Eestit. Algselt oli registreeritud 31 Tallinna kooli, kuid kohale tuli 30, seega jagati meid 5 alagrupiks, kus igas alagrupis mängis 6 võistkonda. Igast alagrupist pääses edasi 2 enim punkte kogunud võistkonda. Tallinna Reaalkoolist sai seekord osaleda vaid 1 võistkond, kuid tagasime kindlalt enda alagrupi võidu, andes mängitud 20 mängu peale kokku ära vaid pool punkti. Olime kindlustanud koha juba järgmisel nädalal toimuvale finaalturniirile.

Teisipäev, 19. märts – Tallinna koolide võistkondlikute meistrivõistluste finaalturniir

Järgmisel teisipäeval saime jälle koguneda Malemajja, et uuesti malet mängima hakata. Seekord oli kohal 10 parimat kooli ning olime valmis võitluseks meistritiitli nimel. Ka seekord läks meil väga hästi- suutsime võita kõik 8 matši ning nelja peale ära anda vaid 2,5 punkti. Reaalkooli võistkonda kuulusid meie klassist Liina ja Grete, 11. klassist Margareth, 12. klassist Hans Kristjan ning 7. klassist Karl Erik ja Karl Ustav. Olime oma võidu kindlustanud juba enne viimast vooru ning poleks pidanud mängima enam, kuid meil oli vaja aidata GAGi võistkonnal teisele kohale tulla ning pidime seega võitma neid edestavat võistkonda. Tänu meile saigi GAG teise koha ning kolmandaks tuli Lasnamäe gümnaasium.

     

Pildid tegi H. Olde

Kirjutasid Grete ja Liina

Märtsi alguses õppisime ajalootundides usinalt eesti muinasaega. Et meie teadmised ei jääks pelgalt õpikutekstide tasemele ning muutuks käegakatsutavaks, külastasime klassiga Tallinna Ülikooli arheoloogianäitust.

Tervituseks tutvusime muinasaegse eesti naise rekonstruktsiooniga – teadlased ja käsitöömeistrid on suutnud kindlaks teha naise põlle- ja särgiääriste mustrid, samuti vöökirja. Saime teada, et vanasti kandis iga naine vööl väikest pistoda kaunis metallist tupes, mis oli korraga nii ehteks kui ka tööriistaks, ning et talu võtmed olid justnimelt perenaise vööl.

Järgmises ruumis näidati meile erinevatest Eesti paikadest ja ajastutest pärit aarde- ja ohvrileide – nõusid, raha, praktilisi ja tseremoniaalseid ehteid. Saime teada, mis vahe on sõnadel pada ja paja (mõlemad nimetavas käändes): pada on poti moodi nõu, paja aga töökoht, kus midagi valmistatakse (nt sepapaja ja rahapaja). Rahapajas võib vabalt olla rahapada, aga vastupidi on keeruline.

Tutvusime ka arheoloogide töövahendite ja -võtetega alates eelmise sajandi algusest. Muinasaeg omandas tõesti käegakatsutava mõõtme, kui andsime käest kätte mõne tuhande aasta vanuseid kõõvitsaid ja teisi kivist tööriistu.

Viimaks tutvusime aukartust äratava suurusega kivikirveste väljapanekuga, vaatasime üle ühe maketi ja suure lapitud savist hoiunõu ning nägime kaht matust. Eks me ei saa vist kunagi päris täpselt teada, kas ajukasvaja tõttu surnud väikese lapse kõrvale maetud täiskasvanu suri lapsega samal ajal loomulikku surma, ohverdas end ise või ohverdati ta teiste poolt. Mineviku müstika…

Kirjutas Kertu

Pildid tegi Karolin

Märts
08.03 Martin Hans
11.03 Kertu
26.03 Kaur

Aprill
16.04 Andreas
26.04 Grete

Mai
08.05 Marko
19.05 Oskar
20.09 Adél