136a

“for the god(?) of love” Adél

“Ma muidu käitun paremini” Andreas

“Onu Hannese jutupliiats” Hannes

Kaidi

“Koroona läbi aegade” Karmo ja Oskar

Kaur

“See kaabu siin pole vaenulik” Kertu

Liina

Markus

“xi 1-3” Mart

“Kass (koroona)pesas” Martin R.

“Põlevad laevad” Mihkel

Pauliina

“Mägironija” ja “Lõuend” Rico

“Absindijoojad värvis” Severin

Sofia

“Karjel” Taavi

Uku

Nagu abituuriumi aastale kohane saabus kohale järgmine üritus, millest kogu klassiga koos võtame osa viimast korda. (Kuid loodetavasti nii mõnigi meie seast naaseb klassiruumi ette vilistlasena.) Seekord oli selleks ürituseks meie armsa kooli sünnipäev. Viienda tunni ajal astusid meie klassi ette Rasmus Orasmäe ja Mark Potapov (vil!131), kes tekitasid meis kõigis kasvõi hetkeks tahtmise astuda just Lennuakadeemiasse, mida nad meile selle kooli õpilastena tutvustasid. Seejärel, kuuenda tunni ajaks võtsime oma koha staadioni kõige parempoolsemas ääres, et kuulata direktori kõne ja plaksutada meie kooli kõige taibukamatele (ei pea vist mainimagi, et meie klass hiilgas järjekordselt oma saavutustega). Ja nagu sünnipäevadel ikka sai ka seekord torti söödud.

Kirjutas Kaidi

Pildid tegid Karolin ja Stina

“Ou, sa said minu rebase.”

“Puhastage staadionilt tulles oma jalanõud.”

“Kogunege klasside kaupa ja hoidke klasside vahel vahesid.”

“Vaadake ära, millal teil viimased bussid lähevad.”

“Retsipidu seekord ei tule.”

Palju oli teistsugust, palju oli piiranguid, kuid nagu ütles ka kooli juhtkond, me proovisime etteantud piiride sees teha meeldejäävat üritust ning saime sellega kokkuvõttes ka imeliselt hakkama. See aasta toimus rebaste nädal septembri teisel nädalal, sest traditsioonilisel kolmandal käisid kaheteistkümnendikud riigikaitselaagris, mis kevadel ära jäi. Meie retsigrupid: Koopainimesed x 60ndad, Hipid, Ristirüütlid ja Vana-Kreeka. Meie rebased: kõik 10.a klassist.

Mäletan selgelt, kui kaks aastat tagasi olin alles ise rebane ning täitsin käske. Paar füüsika kontrolltööd ning üks uurimistöö hiljem ja juba sain ma endale ise rebase, kellele käske jagada. Eks ta mugav oli, sai hommikul sooja nutellasaia, sai vahvaid selfisid õpetajatega, sai teha palju kätekõverdusi, kuid kõige tähtsamalt, sai tervitada kümnendikke meie gümnaasiumisse ning leidsime sõbrad terveks eluks. See ongi see kõige tähtsam. Retsinädal on igaühe jaoks erinev kogemus.

Minu jaoks oli ta sel aastal üks erakordselt emotsionaalne ning rõõmu täis nädal, mille jooksul õppisin lähemalt tundma nii rebaseid, oma klassikaaslasi kui ka iseennast. Kümnepallisüsteemis paneksin kokkuvõttes sellele nädalale hindeks 11. Järgmiste seiklusteni koos!

Kirjutas Anitra

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

Pildid tegid Stina ja Elise (136.b)

Aktusejärgsel päeval kogunesime ka meie Kalevi staadionile spordifestivali tähistama. Ilm oli erakordselt ilus ja rahvas oli kõrgelt meelestatud. Jällenägemisrõõm, nostalgia ja kambavaim jätsid igasuguse võistlushimu varju ning suhtumine oli kõigil kergemeelne. Nii asutigi starti: kerge muigega, ühtselt ja natuke mõtlikult. Oli ju meie viimane spordipäev.

Esimesena anti avapauk paralleelidevahelisele 100m teatejooksule. Asusime joonele ülima enesekindlusega – meid saatsid ju õpetajate (K. Koit, M. Saar ja P. Karu) kõrged panused ning meie arsenali kuulus riiklikult tunnustatud välejalg Pegep. Jooks õnnestus – teatevahetused olid esmaklassilised ning vahe liidritega ei olnud kunagi suurem kui 50m. Kahjuks pidime siiski B klassi nappi  paremust tunnistama. See väike tagasilöök meie heameelsust ei vähendatud ning peagi asusimegi 100m individuaalstarti. Kaasõpilaste ja õpetajate hüüete saatel läbisime kõik selle distantsi edukalt ja sündis palju isiklikke rekordeid. Järgmisena kogunes enamik tüdrukuid 400m jooksu starti, kuid mõned eelistasid oma piinu pikendada ning läbisid hoopis 2 km. Staadioniringil demonstreerisime taaskord oma ühtekuuluvustunnet ja läbisime distantsi ühe grupina (kui välja arvata üks desertöör, kes minema putkas). Suurem osa poisse jooksid 800m, aga oli ka tulevasi maratoonoreid. Sellega lõppeski meie spordipäev.

Pegep ja eelmainitud desertöör valiti kooli esindama mainekal Laidoneri jooksul, kust tüdrukud naasesid taaskord hõbemedaliga ning poisid kaitsesid võidutiitlit. Samas ei pakkunud noormeeste hiilgav tulemus neile endile täit rahuldust, kuna saamata jäi kiireima ringi karikas. Õpetaja R. Eslon lohutas neid: “Oleks Mell olnud, oleks ära võtnud!”

Kirjutas Sofia (desertöör)

Pildid tegi Karolin

Seekordne esimene september on 136. lennu jaoks kõige viimane. Päev algas kell 9 klassijuhataja tunniga, kus oli tore pärast tavapärasest pikemat lahusolekut taas klassikaaslasi ja klassijuhatajat näha. Kell 10 võttis aset meie viimane 1. septembri aktus, kus kuulsime viimast korda Ene Saare kõnet koolimaja arhitektuurist ja algavast kooliaastast.

Peale aktust rändasime aga oma mõtete tagasi minevikku, sest pidime oma kooli uutele 1. klassi õpilastele tutvustama ning neid esimestesse tundidesse viima. Tänu erilisele olukorrale oli ka meil võimalus käia kohtades, kuhu suurem osa polnud varem jõudnud, nagu direktori kabinet. Väikeste koolijütside entusiasm tuletas meelde ka minu enda esimest koolipäeva. Veider on mõelda, et sellest on möödunud 12 aastat, sest mulle tundub, nagu kogu see jant oleks alanud alles paar aastat tagasi.

Kui ringkäik oli lõpetatud, viisime lapsed nende esimesele aktusele ning seejärel esimestesse tundidesse. Füüsikatunnis räägitust oli ka mul midagi õppida, ja keemias särasid Martin Saar ning tema abiõpetaja põnevate keemiakatsetega. Oli väga tore esimene päev, kuid see, et ma seda enam kunagi kogeda ei saa, jõuab arvatavasti kohale alles järgmisel aastal, kui minu 1.september ei olegi selline, nagu see viimased 12 aastat on olnud.

Ilusat algavat kooliteed esimesele klassile ja toredat viimast aastat gümnasistidele! 

(ja teistele klassidele ka, olge tublid!)

Kirjutas Erik

Pildid tegi Ingrid Kuusk

Meie klassi kaardid

Esmaspäeval, 3. veebruaril sõitsime koos teiste gümnaasiumiklassidega Tartusse tähistamaks Tartu rahu. Algul käidi Tartu Ülikooli peamajas ekskursioonil, pärast mindi Tartu Linnamuuseumi. Järgmisena suunduti Hugo Treffneri Gümnaasiumi, kus pakuti toitvat lõunat. Päeva lõpuks naasti Tartu Ülikooli, kus meile esinesid Hugo Treffneri õpilased huvitava etendusega. Pärast pidasid informatiivsed kõned Ago Pajur (ajaloodoktor) ja Hesi Siimets-Gross (õiguse ajaloo ja Rooma õiguse dotsent). Lõpuks sõitsid kõik klassid oma bussides tagasi Tallinnasse.

11.a klass soovib tänada Hugo Treffneri Gümnaasiumi sooja vastuvõtu eest. Veel soovime tänada Madis Somelari, Piret Karu ja teisi, kes aitasid ürituse korraldamisega ja võimaldasid sellel toimuda.

Kirjutas Priit

Pildid tegid Karolin ja Stina

Reedel, 31. jaanuaril toimus Reaalkooli aulas Tallinna Reaalkooli Vabalava 2020. Esinejaid oli sel aastal ebatavaliselt palju: 17. Väga suures osakaalus olid see aasta muusikanumbrid. Oli mitmeid õpilasansambleid liikmetega nii Reaalist kui väljastpoolt, oli sooloesinejaid ning duosid. Peale muusikaliste numbrite oli laval ka mõni koomik. Iga esineja oli erakordselt nauditav ning võistlus oli äärmiselt tasavägine. Tallinna Reaalkooli Vabalava 2020 oli kindlasti ainus omasugune ja jäi meile kõigile igaveseks mällu.

Meie klassiesindajad olid laval bändis Kuma (Kaarel, Uku, Argo) ning duos R&eaal (Lauri).

Žürii valikul sai I koha Jojomees (Nicolas Lotman), tunnustuse sai ka bänd Kuma. Rahvalemmikuks osutus kooslus Kuum Segadus.

Kirjutas Uku

Vaata videot Vabalavast:

Pildid tegi vilistlane Mattias Kitsing

Meie klass oli ülimalt edukas klassidevahelises võrkpalli võistlusel. Nimelt suutsime ära võita kõik teised klassid ja saavutasime esimese koha. 

Alagrupis olid meie vastasteks 10C ja 12A. Mõlemad mängud võitsime 2:0. Need 4 geimi aitasid tiimil sisse elada ja soojaks saada.  Peale alagrupi mänge oli väikene paus ja peale seda tuli ülitähtis vastasseis 11C vastu.

Meie jaoks ei hakanud geim hästi, sest juba esimesel punktil tuli meie tiimi kaptenil Oskar Piibaril pallivahetuse käigus lääts silmast ning olime tingitud võtma meditsiinilise aja. Geimi võitsime väga napilt seisuga 15:13. Teine geim algas meile palju soodsamalt, suutsime kohe vastastest 6 punktiga ette minna. Kahjuks andsime need 6 punkti vastastele kohe tagasi ka ja seis läks pingeliseks. Geimi võitsime lõppseisuga 15:12.

Viimane mäng oli meie teise paralleel klassiga 11B-ga. Õnneks ei osutunud see mäng meile nii  pingeliseks ning võitsime mõlemad geimid kindla edumaaga. Niimoodi osutuski see aasta 11A klass võidukaks ja saime kuldmedali kaela. Suured tänud ka kõigile pealtvaatajatele, kes meile kaasa elasid!

Tiim mängis koosseisus : Stina Maripuu, Grete Olde, Sofia Haug, Oska Piibar (kapten), Herman Hõrrrak, Rico-Andreas Lepp, Karmo Saviauk, Karl Mell

Kirjutas Karmo

Pildi tegi Anitra

Tallinna Reaalkooli 138. sünnipäeva tähistamine toimus 30. septembril. Direktor pidas vahva kõne, jagati välja stipendiumeid ja auhindu ning sõime kooki. Meie klass tegi ühe äärmiselt maitsva küpsisetordi, mille retsepti leiate alt. Teist aastat järjest ei kasutanud meie klass koogi söömiseks plastlusikaid, vaid igaüks tõi endale kodust lusika. Enne maiustamist pistsime ka paar pirukat pintslisse ja jõime morssi. Pilvine ilm ei heidutanud meid, kõigi näod särasid. Elagu Reaal!

136. a küpsisetort

• klassikalised ja šokolaadi küpsised
• (sõstra-)moos
• piim
• hapukoor suhkruga
• šokolaadi peale riivimiseks

Lao piimas immutatud küpsised maleruuduna:
tume-hele-tume-hele
hele-tume-hele-tume
Pane vahele täpselt 3 kihti hapukoore-suhkru segu ja 1 kiht moosi.
Lase üks öö Anitra külmkapis seista.
Kooli sünnipäeval kaunista koolimütsi ja riivitud šokolaadiga.

Kirjutas Triine

Pildid tegi Karolin

27. septembril osales ka meie kool Teadlaste Öö programmis, mis toimus 26-28 septembril. Ka meie klassi õpilased osalesid, mõni aitas korraldamisega, teised aga tulid oma nooremate õdede-vendadega.
Sel aastal oli mitmeid töötubasid, nt DNA eraldamine, robotite ehitamine, erinevad füüsika ja keemia katsed ning looduse uurimine läbi mikroskoobi, aga lemmikuks paistis inimestele, kellega suhtlesin, olevat trilobiitide uurimine koolitrepil.

Üldiselt oli öö edukas: lapsi tuli kohale nii palju, et vahepeal said jagatavad töölehed isegi otsa.

Kirjutas Martin Hans

Pildi tegi Martin Hans