Spordipäev 2. septembril 2020
Aktusejärgsel päeval kogunesime ka meie Kalevi staadionile spordifestivali tähistama. Ilm oli erakordselt ilus ja rahvas oli kõrgelt meelestatud. Jällenägemisrõõm, nostalgia ja kambavaim jätsid igasuguse võistlushimu varju ning suhtumine oli kõigil kergemeelne. Nii asutigi starti: kerge muigega, ühtselt ja natuke mõtlikult. Oli ju meie viimane spordipäev.
Esimesena anti avapauk paralleelidevahelisele 100m teatejooksule. Asusime joonele ülima enesekindlusega – meid saatsid ju õpetajate (K. Koit, M. Saar ja P. Karu) kõrged panused ning meie arsenali kuulus riiklikult tunnustatud välejalg Pegep. Jooks õnnestus – teatevahetused olid esmaklassilised ning vahe liidritega ei olnud kunagi suurem kui 50m. Kahjuks pidime siiski B klassi nappi paremust tunnistama. See väike tagasilöök meie heameelsust ei vähendatud ning peagi asusimegi 100m individuaalstarti. Kaasõpilaste ja õpetajate hüüete saatel läbisime kõik selle distantsi edukalt ja sündis palju isiklikke rekordeid. Järgmisena kogunes enamik tüdrukuid 400m jooksu starti, kuid mõned eelistasid oma piinu pikendada ning läbisid hoopis 2 km. Staadioniringil demonstreerisime taaskord oma ühtekuuluvustunnet ja läbisime distantsi ühe grupina (kui välja arvata üks desertöör, kes minema putkas). Suurem osa poisse jooksid 800m, aga oli ka tulevasi maratoonoreid. Sellega lõppeski meie spordipäev.
Pegep ja eelmainitud desertöör valiti kooli esindama mainekal Laidoneri jooksul, kust tüdrukud naasesid taaskord hõbemedaliga ning poisid kaitsesid võidutiitlit. Samas ei pakkunud noormeeste hiilgav tulemus neile endile täit rahuldust, kuna saamata jäi kiireima ringi karikas. Õpetaja R. Eslon lohutas neid: “Oleks Mell olnud, oleks ära võtnud!”
Kirjutas Sofia (desertöör)
Pildid tegi Karolin
© 2024, 136a