Viimane esimene
Seekordne esimene september on 136. lennu jaoks kõige viimane. Päev algas kell 9 klassijuhataja tunniga, kus oli tore pärast tavapärasest pikemat lahusolekut taas klassikaaslasi ja klassijuhatajat näha. Kell 10 võttis aset meie viimane 1. septembri aktus, kus kuulsime viimast korda Ene Saare kõnet koolimaja arhitektuurist ja algavast kooliaastast.
Peale aktust rändasime aga oma mõtete tagasi minevikku, sest pidime oma kooli uutele 1. klassi õpilastele tutvustama ning neid esimestesse tundidesse viima. Tänu erilisele olukorrale oli ka meil võimalus käia kohtades, kuhu suurem osa polnud varem jõudnud, nagu direktori kabinet. Väikeste koolijütside entusiasm tuletas meelde ka minu enda esimest koolipäeva. Veider on mõelda, et sellest on möödunud 12 aastat, sest mulle tundub, nagu kogu see jant oleks alanud alles paar aastat tagasi.
Kui ringkäik oli lõpetatud, viisime lapsed nende esimesele aktusele ning seejärel esimestesse tundidesse. Füüsikatunnis räägitust oli ka mul midagi õppida, ja keemias särasid Martin Saar ning tema abiõpetaja põnevate keemiakatsetega. Oli väga tore esimene päev, kuid see, et ma seda enam kunagi kogeda ei saa, jõuab arvatavasti kohale alles järgmisel aastal, kui minu 1.september ei olegi selline, nagu see viimased 12 aastat on olnud.
Ilusat algavat kooliteed esimesele klassile ja toredat viimast aastat gĂĽmnasistidele!Â
(ja teistele klassidele ka, olge tublid!)
Kirjutas Erik
Pildid tegi Ingrid Kuusk
Meie klassi kaardid
© 2024, 136a