RIIGIKAITSELAAGER

Kui suvi juba peaaegu kĂ€es oli, pidime ka meie, nagu kĂ”ik 11. klassid, sĂ”durivormi selga tĂ”mbama ja kolm pĂ€eva uutmoodi elu proovima. Kogunemispaika jĂ”udes oli Ă”ues kohutavalt palav ja teadmine, et varsti tuleb selga panna pikad pĂŒksid ja frentĆĄ, ei tekitanud erilist entusiasmi. Siiski oli sees kerge ootusĂ€revus ja lootus, et tuleb pĂ”nev nĂ€dalalĂ”pp. Autokastis loksudes ja lĂ”puks meie “staapi” jĂ”udes pidimegi oma riietest loobuma ja selga tuli tĂ”mmata suur seljakott. SeejĂ€rel jaotati meid rĂŒhmadesse. Muidugi hakkas ĂŒhel hetkel ka korralikult vihma sadama, mis jĂ€rgmisel hetkel asendus kĂ”rvetava pĂ€ikesega. Esimesel pĂ€eval meid kohe metsa ei saadetud, vaid sĂ”itsime autodes kasarmusse ja Ă”ppisime kaitsevĂ€elaste “igapĂ€evaelu” tundma. Õppisime, kuidas korralikult voodit teha, osal ei vedanud ja said seda kohe tĂ€itsa mitu korda uuesti proovida, sest mĂ”ni rĂŒhmaĂŒlem suutis ikka kuskilt paar kortsu leida. Selgeks sai ka rĂŒhmas seismine ja marssimine. LĂ”puks, kui kĂ”ik juba nĂ€ljast nĂ”rkemas olid, anti meile ka sĂŒĂŒa. Need kellel rĂŒhmaĂŒlemaga hĂ€sti ei lĂ€inud, said Ă”htul veel paduvihmaga rividrilli harjutada ja kĂ€tekĂ”verdusigi teha. Kell 21 aga asusime kĂ”ik “Aktuaalset kaamerat” vaatama ja Ă”ige pea oli kĂ€es ka uneaeg. Hommikul oli Ă€ratus kella kuuest. Valikut polnud ja kiirelt oli vaja riided jĂ€lle selga saada jooksuga alla jĂ”uda. Peab tĂ”dema, et pool uimasena nööpe kinni toppida ja mĂŒtsi Ă”igesti pĂ€he panna ei ole ĂŒldsegi lihtne. Kerge hommikuvĂ”imlemine ja siis saime hommikust sĂŒĂŒa. Kui kasarmu viimse tolmurullini koristatud, oligi aeg oma kott jĂ€lle selga vĂ”tta ja edasi liikuda. Korraks kĂ€isime jĂ€lle “staabist” lĂ€bi, saime kotti veel korralikult kola juurde ja liikusime lĂ”kkeplatsile sĂŒĂŒa tegema. Kui konservipurgist kartulipuder ja lihapallid söödud, saime asuda töötubasid tegema. Õppisime esmaabi andma, madalroomamist tegema, granaati viskama, kompassi lugema, telki kokku panema ja nĂ€omaalinguid tegema. Samuti oli tore kuulda rĂŒhmaĂŒlemate lugusid nende ĂŒleelamistest kaitsevĂ€es. Kui kĂ”ik Ă”pitoad lĂ€bi tehtud, oli aeg asuda sööki valmistama. juurvilju, puuvilju, liha, kĂŒpsiseid, kohupiima ja muud tĂ€is kotid anti kĂ€tte ja ĂŒlesandeks oli valmistada korralik Ă”htusöök, mida pĂ€rast esitada ĆŸĂŒriile ja millest jĂ€tkuks ka kogu rĂŒhmale sĂŒĂŒa. Kui vĂ”istlus oli juba ĂŒsnagi lĂ”pu lĂ€hedale jĂ”udnud ja teha oli veel viimased viimistlused, hakkas otseloomulikult sadama paduvihma. Osa hoidsid varjusid lĂ”kke, inimeste ja eelkĂ”ige toidu kohal, teised ĂŒritasid Ă”htusööki kuidagi valmis saada. Ilmselt ei juhtu just tihti, et satud paduvihmaga metsa ja ĂŒritad toitu teha ning samal ajal nĂ€ed silmanurgast vĂ€lku, mis maasse lööb. Kuidagi saime siiski kĂ”ik valmis ja lĂ”puks otsustas ka torm jĂ€rele jÀÀda. Varsti oligi kĂ€es Ă”htune rivistus, kus need, kes telefonidest Ă”igel hetkel loobuda polnud suutnud, said ette lugeda luuletusi. LĂ”puks, kui kĂ”ik juba vĂ€sinud olid, oli aeg telkidesse magama minna. Telki pidime mahtuma terve rĂŒhmaga, umbes 18 inimest, nii et pikali tuli heita sĂ”na otses mĂ”ttes kĂŒlge-kĂŒlje kĂ”rvale. MĂ”ni suutis just veidigi silmad kinni saada, kui kĂ”las “HÄIREEEEE”. Riided jĂ€lle selga, telgi ette rivvi ja aeg jooksma hakata. MĂ”ned said jĂ€lle porilombis kĂ€tekĂ”verdusi teha, osa pÀÀses kergemalt. LĂ”puks saime tagasi telki pikali ja uuesti proovida magama jÀÀda. Eriti hĂ€sti see muidugi vĂ€lja ei tulnud, sest telgis oli kohutavalt palav, riided vihmast mĂ€rjad ning kui juba tundus, et harjub Ă€ra, hakkas ikka keegi kĂ”va hÀÀlega norskama. Hommikul umbes seitsme paiku oli aeg tĂ”usta, rivistusele minna, asjad ja telk kokku panna ja hommikust sĂŒĂŒa. SeejĂ€rel lĂ€ksime kĂ”ik 8 kilomeetrisele matkale. FiniĆĄ oli samas kohas, kuhu esimesel pĂ€eval oma asjad jĂ€tnud olime ning sinna jĂ”udes saimegi jĂ€lle oma riided selga panna ja toimus ka laagri lĂ”petamine. SeejĂ€rel viidi meid autode kastides tagasi Tallinna. PĂ€rast laagri lĂ”ppu kummitas veel mitu pĂ€eva ringi kĂ”ndides “vasssak parrrem, parrem vasssak” ja 1-2-3-4, mulle meeldib kaitsevĂ€gi”. Ehkki koju jĂ”udes oli vĂ€simus suurem kui pĂ€rast arvestuste nĂ€dalat, oli enamik siiski selle kogemusega rahul. Vastupidiselt igapĂ€evaelule, oli tore vahelduseks oma pea tĂ€iesti vĂ€lja lĂŒlitada ja lihtsalt teha seda, mis öeldakse.

Lisas: 135c 09.06.2019 15:17

Usbekistani reis

TĂ€nu Papa Veismannile oli meil vĂ”imalik kĂŒlastada Kesk-Aasias asuvat Usbekistani.  Nii lendasime 136.c klassiga koos Riiast Tashkenti Usbekistani kultuurireisile, et avastada seda huvitavat riiki ning luua diplomaatilisi suhteid Usbekistani koolidega. Juba lennujaamas vĂ”eti meid soojalt vastu ning pakuti esimesi maitseelamusi. Peagi jagati meid kĂ”iki mugavatesse Coca Cola bussidesse ning sĂ”it meie esimesse hotelli vĂ”is alata. 

Tashkent

Esimesed muljed linnast olid ĂŒsna vĂ€rvikad, nimelt linnapildis domineerisid vaid kaks vĂ€rvi: rohelised taimed ning valged Chevroled. Hiljem saim teada, et automarki toodetakse Usbekistsnis. Tashkent on ĂŒllatavalt puhas, kuigi prĂŒgikaste on ĂŒsna raske leida. Haljastuse rohelus lisab kohati vĂ€sinud linnale vĂ€rskust ja elujĂ”udu. KĂ”ik ehitised on vĂ€ga uhked, kullatud ja erksate vĂ€rvidega. 

Enne hotelli jĂ”udmist tegime juba tutvust Usbekistani ajaloo suurkuju Amir Timuriga ning Ă”htul avastasime iseseisvalt Tashkendi linnaelu. Teisel pĂ€eval ĂŒritasime mitte Ă€ra uppuda kohutava hoovihma kĂ€tte ning sĂ”uda 375m kĂ”rguse Tashkenti teletorni poole, mis 1985. aastal valmides oli maailma kolmas kĂ”ige kĂ”rgem torn. Nimelt on Tashkentis maavĂ€rinad ĂŒsna tavapĂ€rased ning see teletorn on ehitatud vastu pidama kuni 8 pallist maavĂ€rinat. Teletorni kĂ”rval vĂ€ga traditsioonilises sööklas oli meil vĂ”imalus proovida maailmakuulsat Usbekistani plovi, mis on riisiroog lambaliha ja erinevate köögiviljadega. KĂ”rvale serveeritakse nĂ€tsket hobuseliha, kanamuna ja kohaliku saia – naani. SeejĂ€rel oli kĂ”igil vĂ”imalus iseseisvalt Tashkenti kuulsat kaootilist turgu avastada, kus hinna kauplemine on möödapÀÀsmatu samm toote soetamisel. Osteti proovimiseks kuivatatud puuvilju ja pĂ€hkleid, samuti teed ning mĂ”ned julgemad poisid traditsioonilised Usbekistani noad. Õhtul saime aga tĂ”elise kultuuriĆĄoki


Bukhara

Öine rongisĂ”it Tashkendist Bukharasse oli midagi enamat kui meeldejÀÀv. Neljastesse kupedesse sisse astudes ootas meid seal ees kaks narivoodit, mille vahe oli tĂ€pselt 35cm, mistĂ”ttu pidime kĂ”ik oma neli kohvrit ĂŒksteise peale ning kupeest vĂ€ljassaamiseks pidi harrastama tĂ€psus-, kaugus- ja kĂ”rgushĂŒppamist voodilt ukseavasse.  Meile, lumehelbekstele, oli vaatepilt ĂŒsna ĆĄokeeriv, ĂŒks paljudest kiiksudest oli nĂ€iteks vetsuskĂ€imine. Nimelt ei tohtinud kaia vetsus, kui rong on peatunud, sest paak oli gravitatsioonijĂ”ul isetĂŒhjenev. Rongis vĂ€ga magada ei saanud, seega veetis igaĂŒks aega nii, kuidas sĂŒda lustis. Kes suutis lĂ”puks siiski uinuda, siis kahjuks pikka pidu ei olnud, sest juba tund aega enne Bukharasse jĂ”udmist tormas vagunisaatja kupeest kupeese ning karjus: â€œĐ‘ĐŁĐ„ĐAAAРАAA, БУЄАРАAAA, ПОЙДЕМ, ПОЙДЕМ!!” MĂ”ni kaunim neiu sai lausekese “I love youuu” ning mĂ”ni rohkem sassi kupee aga â€œĐ·ĐŽĐ”ŃŃŒ ĐżĐŸŃ€ĐŽĐ°Đș!” osaliseks. 

6.20 tulime rongist maha ja istusime bussidesse. 6.30 hommikul jÔudsime Ôige hotelli ette, kuid ohmoonidest (vabandust vÀljendi pÀrast) bussijuhid vedasid meid 2 tundi ringi, keegi midagi aru ei saanud. 8.20 olime tagasi Ôige hotelli ees. Tuli vÀlja, et hotellipersonal, kes meid tÀnavaotsal vastu pidi vÔtmas, otsustas hommikul pigem vÀlja magada, kui 70 turisti vastu vÔtta. 

PĂ€rast hommikusööki suundusime giididega linna, kus arvatavasti ĂŒkski giid piisavalt informatiivne ei olnud. Papa Veismann otsustas aga ohjad enda kĂ€tte vĂ”tta ning juhatas meid vaibatehasesse. Ühe vaiba kallal töötatakse 7 kuud – pĂ”lvitatakse vaibal ning punutakse. Vaiba hinda mÔÔdetakse pistete arvu jĂ€rgi ruutsentimeetri kohta. KĂ”ige kallimatel vaipadel on lausa 320 pistet ĂŒhe cm2 kohta. Need vaibad vĂ”ivad maksta lausa 5000 US. 

Linn oli vĂ”rreldes Tashkentiga palju pisem, kuid see-eest armas, tĂ€is vanu ajaloolisi kindluseid, mausoleume, koolihooneid ja Ă”petajate auks ehitatud moĆĄeesid. Üks meeldejÀÀvamaid kultuurivÀÀrtusi oli Kalyan minaret – strateegiliselt ehitatud umbes 50-meetriline torn, tĂ€nu millele jĂ€i Bukhara mitmeid kordi vallutamata.

JĂ€rgmine pĂ€ev oli pĂŒhendatud Eesti-Usbekistani diplomaatiliste suhete loomisele. KooliĂ”uele astudes vĂ”eti meid vastu pĂ€heĂ”pitud liigutuste, korrektsete ridade ja tervituse “Good morning!” saatel. SeejĂ€rel vaatasime, kuidas kooliĂ”pilased erinevaid teatemĂ€nge tegid. Meie direktor Ene Saarel oli au anda ĂŒle karikas vĂ”itjameeskonnale. Tuli vĂ€lja, et Usbekistani koolisĂŒsteem on endiselt nĂ”ukaaegne, kus kĂ”ik on vĂ€ga kontrollitud, alates laste pikkusejĂ€rjekorda seadmisest, lĂ”petades korrektse koolivormi kandmisega. See-eest valdavad Usbekistani kooliĂ”pilased vabalt vene keelt, sest koolides on endiselt pooled tunnid venekeelsed ning pooled usbekikeelsed.

Enne Samarkanti liikumist saime pikema sombuse ilmaga jalutuskĂ€igu looduspargis. Vabas looduses kĂŒll ĂŒhtegi looma ei olnud, aga see-eest viidi meid tarade juurde, kus saime siiski mÀÀgida vĂ”idu kitsekestega ja hirnuda hobustega. 

Samarkant 

Samarkandis kĂŒlastasime jĂ€rjekordset kooli, kus kĂ€is ĂŒle 3000 Ă”pilase kahes vahetuses. Klassiruumid olid tĂ”siselt vĂ€ikesed, kuhu oli pakitud ĂŒle 50 Ă”pilase. Oli vaid kaks vahekĂ€iku ning laudade ridasid 4, millest kaks keskmist oli kokku lĂŒkatud. Usbekistanis on ĂŒsna rangelt mĂ”ned asjad Ă€ra mÀÀratud. Nimelt president on tĂ€pselt protsentuaalselt öelnud, kui palju tuleb Ă”pilastel tegeleda muusika, fĂŒĂŒsika, kaunite kunstide ja spordiga. Samas tĂ€navatel korda ei valitse. Autod sĂ”idavad nii kuis jumal juhatab, vĂ”i noh.. Allah juhatab. Suunatuled on pigem harv nĂ€htus ning signaal on levinud suhtlemisvahend, mida kasutatakse nii möödasĂ”idul, ristmikut ĂŒletades kui ka kannatamatust vĂ€ljendades ja taksot pakkudes. TĂ€navatel sĂ”iduradade eraldusjooni eriti ei eksisteeri ning tĂ€navapildis on ehitiste kontrast tugev: uhked kullatud sammastega ehitised kĂ”rvuti lagunenud varemetega.

Ausalt öeldes on see paras rĂ€nnak ajamasinaga NSV aega. TĂ€navatel kĂ”ndides vĂ”ib nĂ€ha kaale ĂŒksteise kĂ”rval sildiga 1000 SUMi ehk tahtmise korral vĂ”ib vabalt end vĂ€ikese raha eest tĂ€naval bussipeatuse kĂ”rval end kaaluda. Takso tellimine nĂ”uab vaid ĂŒhte kĂ€eviibet, mille jĂ€rel mitu autot tĂ”mbavad signaalitades tee serva. 10 000 SUMiga saab igale poole. 

Kuna joomiskultuuri siin ei ole, siis shotiklaase on vĂ”imatu leida. See-eest vĂ”ib endale tahtmise korral soetada traditsioonilise sangadeta tassi – piaali. Kodudes ei jooda ning ega usbekid ĂŒle ĂŒhe Ă”lle ei kannata.  

Amir Temur on maetud endanimelisse mausoleumi, mille avar hauakamber on peaaegu et tĂ€ielikult kullaga kaetud ning hauakividena on kasutatud vaid kĂ”ige kallimaid vÀÀriskive. Amir Temuri hauakivile on kirjutatud araabia keeles: “Kes suvatseb kivi tĂ”sta, seda kannab elu lĂ”puni ebaĂ”nn”. SeetĂ”ttu on mitmetel kordadel pĂ€rast vaenlaste poolt kivi varastamist see tagasi toodud, sest ebaĂ”nne on rohkem kui Ă”nne. Kohalikud usuvad, et Stalini kivi varastamise tĂ”ttu algaski teine maailmasĂ”da. Nimelt pĂ€ev pĂ€rast kuritegu tungisid sakslased NSV Liidule kallale. Stalini ebaedu tĂ”ttu otsustas ta kivi tagasi Samarkanti viia. 

Samarkandi ĂŒhel uhkemal vĂ€ljakul, Registani vĂ€ljakul, vĂ”ib leida suursuguseid mausoleume ja moĆĄeesid. KĂ”ikidesse metroseedesse sisendes vĂ”is eest leida rohelised sisehoovid rohkete pÔÔsaste ja puudega. Metroseedes oli vĂ”imalik Ă”ppida 7, 14 vĂ”i 20 aastat. ÜleĂŒldiselt hinnati Ă”petajaid moslemite seas vĂ€ga kĂ”rgelt, tihtipeale peeti neid olulisemateks kui oma vanemaid. Nii lasi Amir Temur end oma Ă”petaja jalgade ette matta. Samuti ehitati Ă”petajate auks suuri metroseesid. Tihti kaunistasid ehitisi massiivsed minoretid, mida esimesed 3 sajandit hoiti köitega pĂŒsti, ning sibulataolised kuplid, millel oli 64 vagu tĂ€histamaks Muhhameedi vanust. Ehitised on ĂŒldiselt sinistes ja rohelistes toonides. Punast algselt ei kasutatud, sest see on vere vĂ€rv. Samuti ei kujutatud loomi ja inimesi, kui just need ei olnud mĂŒtoloogilised vĂ”i vĂ€ga ebarealistlikud. Kuigi naised moĆĄeedes kĂ€ia ei tohtinud, siis sellegipoolest ehitas Amir Temur enda naisele moĆĄee, mida ta vĂ”is kĂŒlastada senikaua, kuni konstruktsioonid toimusid. 

Nekropol oli ilmselt paljude Ă”pilaste ĂŒks lemmikvaatamisvÀÀrsusi. Nimelt paljudest trepiastmetest ĂŒles mĂ€kke ronides ootas ees vapustav vaatepilt vĂ€ikese tĂ€navaga, mis olid moodustatud pisemate ĂŒksteise kĂŒlje alla ehitatud moĆĄeedega. Iga moĆĄee oli erineva suurkuju auks ehitatud hauakamber. 

JĂ€rgmisel pĂ€eval oli meie klassil vĂ€ga tĂ€htis pĂ€ev, nimelt sai meie armas klassijuhataja aasta nooremaks. Hommikusöögil andsime talle ĂŒle kingituse ja hiiglamasuure lillekimbu ning Ă”htul lĂ€ksime traditsioonilisele rikkalikule mitmekĂ€igulisele Ă”htusöögile.

Tashkent

Eelviimase pĂ€eva hommikul viidi meid ka Tashkendi lĂ€hedale mĂ€gedesse. Tippu jĂ”udmiseks pidime sĂ”itma hirmsad 10 minutit gondliga, mille turvavarustus oli kergelt öeldes olematu. Kahekohalisele nĂ”ukaaegset karusellipinki meenutavale istmele lĂŒkati sĂ”idu ajaks ette roostetanud metallist pulk, mis logises ĂŒhe hinge otsas ning mida oli vĂ”imalik ise liigutada. Samas alla kukkumine oleks olnud surmav. Vaade oli sealt siiski lummav. Meie oma direktor teadis rÀÀkida et need teravatipulised mĂ€ed on tekkinud mandriliste laamade kokkupĂ”rkel ning just sealt algabki kurikuulus Himaalaja mĂ€estik. MĂ€gedes pidime sööma veel reisi viimase traditsioonilise söögikorra, sest selleks ajaks olid kĂ”igil juba ĆĄaĆĄlĂ”kk ja sai hapukoorega ĂŒle visanud. Õhtul Tashkendis suundus enamik meist KFC-sse.

Fun facts:

  • Lahutamine tavapĂ€rane ning uuesti abiellumine veelgi tavapĂ€rasem. 
  • Peale Usbekistani reisi vĂ”ib öelda, et igaĂŒks meist on olnud miljonĂ€r (10 000 SUMi on 1€)
  • Ć aĆĄlĂ”kki sai Usbekistanis kogu aeg, kĂ”rvale muidugi naan. 
  • Vene keele praktikat saime tĂ€nu Ă”ppereisile korralikult. Isegi Gabor jĂ”udis kriisisituatsioonis Ă”ige sĂ”napaarini: “Appi, appi! ОтĐșрыть, ĐŸŃ‚Đșрыть! 
  • SĂŒĂŒakse patjade peal pĂ”lvitades madalate laudade taga. 
  • Kasmiirisallid on vĂ€ga odavad – 55k ehk vaid 7 euri
  • Pottide asemel on augud
  • Igal piirkonnal on oma retsepti jĂ€rgi valmistatud naan. Naani lauale asetamisel tuleb seda kohe sööma hakata, vastasel juhul on see suur solvang pererahvale. Samuti tuleb sai alati Ă”iget pidi taldrikule tagasi asetada.
  • Usbekistanis tĂ€natakse inimesi parem kĂ€si sĂŒdamele asetatult vĂ€ikese kummardusega. Teretades naisele kĂ€tt ei pakuta ning naine ei tohi mingil juhul ise esimesena kĂ€tt pakkuda. 

Lisas: 135c 20.04.2019 14:44

Flo Kasearu majamuuseum

ArvestunĂ€dala saime lĂ”petatud huvitava kĂŒlaskĂ€iguga kaasaegse kunstniku Flo Kasearu majamuuseumisse. Ilmselt vĂ€ga paljude meie klassi Ă”pilaste salajane lĂ€apsepĂ”lveunistus sai pĂ€rast pikki aastaid tĂ€idetud. Nimelt oli omapĂ€rase kunstniku Lenderi stiilis maja trepp muudetud liumĂ€eks, et kaitsta ajaloolisi puust trepiastmeid. MĂ”ni julgem suvatses vĂ”tta selle riski ning heita end libedast pooltorust alla.

Flo Kasearu on omamoodi ellusuhtumisega naine, kes suudab absoluutselt igale probleemile mĂ”elda vĂ€lja nutika lahenduse ning muuta see jĂ€rgmiseks kunstiteoseks. Nii tekkis surnud lilledest nĂ€itus ning koledale majale, mis rikkus Flo vaadet,  maaliti ette suur pilt tsunaamilainest. Spontaansest ideest sai Flo aiast Eesti ainuke Korea aed – tehti kĂŒnkad ning kaevati tiik. Terve majamuuseum on tĂ€is ootamatuid lugusid ning kunstiteoseid. Saunast vĂ”ib leida veidrad peasid ning puude latvadest katusevahetusel meisterdatud lennukeid.

MuuseumikĂŒlastuse lĂ”pus pidime ise looma kompositsiooni vĂ”i niinimetatud kunstiteose kasutades selleks Flo aia tehiskĂŒnkaid. Meie otsustasime lisada kĂŒnkale teine kiht ehk viskasime kĂ”ik mĂ€ele pikali.

Lisas: 135c 12.04.2019 12:00

Meil vaid 1 aasta ja 100 pÀeva veel


…ehk abiturientidel oli 100 pĂ€eva ball, mida ĂŒheteistkĂŒmnendikud traditsioonina korraldama peavad. Meie klassi ĂŒlesandeks oli saal ette valmistada- tugevad poisid said laudu sööklast aulasse tassida, pĂ€rast katsime lauad, panime valmis lilleseaded ning korrastasime ka koridorid. Tööd jagus igaleĂŒhele, kes siis leidis rakendust laualinade paigutamisega ja kes kuivatas taskurĂ€tikutega ĂŒkshaaval Ă€sja kastetud taimelehti (vt pilti). LĂ”pptulemus nĂ€gi vĂ€lja tĂ€itsa elegantne, niisiis seadsime kĂ”ik sammud oma koju tagasi, et kaheteistkĂŒmnendikud meie töö vilju nautida saaksid (ja paralleelikad tööd ĂŒle vĂ”taksid). Kuid see polnud veel meie ĂŒlesannete lĂ”pp. Nagu tavalisele reaalikale ikka kohane, oli meie klass (vĂ”i pigem osa klassist) reede hilisĂ”htul koolis jĂ€lle tagasi, et ballitajate jĂ€etud sodi Ă€ra koristada ning kĂ”ik asjad tagasi enda kohtadele tassida. Tagasi koju saime umbes keskööl. Parem oleks, et abiturientidel oli tore Ă”htu ja meie jĂ€rgmine aasta samasugust kohtlemist saaksime.

Lisas: 135c 22.03.2019 12:00

Koolireis Narva

28. novembril 2018 möödus VabadussĂ”ja algusest 100 aastat. SĂŒndmuse meenutamiseks sĂ”itis kogu Tallinna Reaalkooli gĂŒmnaasium sel pĂ€eval Narva, et tutvuda lĂ€hemalt VabadussĂ”ja sĂŒndmustega ja sĂ”ja kĂ€iguga.

PĂ€ev algas varahommikul 7:15 kĂŒĂŒnalde panekuga Reaali Poisi juurde. Kui Poisi juures oli vĂ€ike mĂ€lestushetk ja muud toimingud möödunud, asusime kĂ”ik oma bussi ja alustasime sĂ”itu Narva poole. Kolme tunni pĂ€rast jĂ”udsimegi kohale ja ĂŒhes vĂ€ikeses bensiinijaamas Narva kĂŒlje all liitus meiega kohalik giid, kes meile linnas ringi sĂ”ites rÀÀkis nii Narvast endast kui ka VabadussĂ”jaga seotud sĂŒndmustest Narvas. Meie esimeseks peatuseks oli Kreenholmi manufaktuur ning kuigi me imetlesime suurt tööstuskompleksi vaid bussist, suutis see meile ikkagi sĂŒgava mulje jĂ€tta. SeejĂ€rel suundusime Narva Aleksandri kiriku juurde ning saime teada, et kirik ehitati 1881-1884 ning oli mĂ”eldud Kreenholmi manufaktuuri luterlastest tööliste jaoks. Samuti nĂ€gime kiriku poole sĂ”ites vanu telliskivist manufaktuuri elamuhooneid. Kiriku vahetus lĂ€heduses peatus ka meie buss ning vĂ€ljusime kĂ”ik esmakordselt bussist, et ka natukene jalutada. Suundusime alguses Rootsi lĂ”bi mĂ€lestusmĂ€rgi juurde, mis mĂ€lestab PĂ”hjasĂ”ja alguses 1700. aastal toimunud Narva lahingut. MĂ€lestusmĂ€rgist edasi suundusime jĂ”e ÀÀrde, kust avanes vaade Jaanilinnale ning kust samuti saime nĂ€ha nii Narva kindlust kui ka Jaanilinna kindlust. Samal ajal rÀÀkis meile ajaloost kohalik giid. PĂ€rast vĂ€ikest jalasirutushetke ja uudistamist jĂ”e ÀÀres suundusime Victoria bastioni juurde ja seejĂ€rel RiigikĂŒla mĂ€lestusmĂ€rgi juurde, kus toimus pĂ€rjapaneku tseremoonia ning kus pidas kĂ”ne Vabariigi president Kersti Kaljulaid, mida kajastas Ă”htustes uudistes ERR. PĂ€rast pĂ€rjapaneku tseremooniat ja presidendi kĂ”net (mis puudutas kindlasti kĂ”iki meie klassi Ă”pilasi), lĂ€ksime tagasi Narvasse ja nautisime raekoja platsil sĂ”durilĂ”unat: saime suppi, leiba ja kringlit.

SĂ”durilĂ”unast kĂ”hud tĂ€is saanud, lĂ€ksime kogu gĂŒmnaasiumiga Narva kolledĆŸisse, kus toimusid pikad loengud VabadussĂ”ja teemal. Kuigi loengud olid vĂ€ga harivad ning tĂ”enĂ€oliselt polnud keegi kunagi varem VabadussĂ”ja kohta nii palju infot saanud, toimusid need kĂŒllaltki umbses ja palavas ruumis, mille tĂ”ttu jĂ€i nii mĂ”nigi Ă”pilane kui ka Ă”petaja Ă”hupuuduse tĂ”ttu tukastama, vĂ”ibolla isegi magama. PĂ€rast pikki pikki loenguid lĂ€ksime pimeduses tagasi bussi ning sĂ”itsime tagasi Tallinna. Teel Tallinna möödusime ĂŒhest autoĂ”nnetusest, kus meile tundus, et keegi oli pĂ”drale otsa sĂ”itnud. Meie sĂŒgav kaastunne pĂ”drale ja tema pereliikmetele, selline sĂŒndmus mĂ”jus meie habrastele hingedele rusuvalt. LĂ”puks jĂ”udsime ikkagi Ă”nnelikena tagasi kooli juurde ning sealt suundus igaĂŒks koju magama.

Lisas: 135c 28.11.2018 12:00

SÔrmustepidu

19. oktoobril toimus Õpetajate Majas meie 135. lennu sĂ”rmuste pidu. Pidu algas toostidega: igaĂŒks sai vĂ”imaluse enda lennule tulevikuks midagi head soovida vĂ”i lihtsalt nalja teha. SeejĂ€rel pidi iga klass loosiga tĂ”mmatud vanasĂ”na pĂ”hjal lĂŒhikese etenduse lavastama, et sĂ”rmused vĂ€lja teenida. Meie klassi teemaks sattus “Ära hĂ”iska enne Ă”htut!” ning otseloomulikult ei jĂ€tnud me kasutamata vĂ”imalust etenduse peategelasena kujutada oma armast fĂŒĂŒsikaĂ”petajat, kelle rolli tĂ€itis Alexis. Teiste klasside etendused olid ĂŒsna toredad, kuid meie elulise tragikomöödiaga neid kahjuks vĂ”rrelda ei kannata. Etendused vaadatud, jagas Tatjana Anette abiga kĂ”igile sĂ”rmused. SĂ”rmuse saamine oli nii kauaoodatud hetk, et nii mĂ”nelgi tuli lausa pisar silma. TĂ€histasime, lĂŒĂŒes kokku ĆĄampuseklaase ja sĂŒĂŒes kringlit – mĂ”ni sai pidama alles pĂ€rast viiendat tĂŒkki. Sellega pidu Õpetajate Majas lĂ”ppes ning igaĂŒks lĂ€ks tĂ€histas nii nagu sĂŒda lustis.

Lisas: 135c 24.10.2018 17:15

Reaalkooli 137. sĂŒnnipĂ€ev

Reaalkooli 137. sĂŒnnipĂ€eva raames kĂŒlastas igat kooli klassi ĂŒks vilistlane. 135.c klassi kĂŒlastas 128. lennu vilistlane Markus Villig, Eesti vÀÀrtuslikuima ja baltikumi kĂ”ige kiiremini kasvava ettevĂ”tte Taxify asutaja.
Tunni alguse poole oli jutuks elu Reaalkoolis, uurimistöö ja ettevĂ”tte asutamine. Villig jutustas firma loo, mis algas taksode puuduse, vanematelt saadud 5000 eurose laenu ja ĂŒlikoolist lahkumisega, aga lĂ”ppes ĂŒle miljardi euro vÀÀrt oleva taksofirmaga. Lisaks rÀÀkis ta uuest elektriliste tĂ”ukerataste rendist ja muudest firma tulevikuplaanidest. Nimelt saab juba Pariisis lĂ€bi taxify rakenduse rentida tĂ”ukeratta ja kui sĂ”it lĂ”petatud, selle jĂ€tta ĂŒksĂ”ik kuhu. Taxifyl on tulevikus oodata lojaalsusprogrammi lĂ€bi mille saavad inimesed, kes palju taksodega sĂ”idavad, soodustusi. KĂŒsimustele vastates tuli vĂ€lja, et Yandexi suured soodustused on taksofirmade tavaline strateegia, et kasutajaid juurde saada uutes linnades ja, et taksojuht peab Joonase kell 5 hommikul Kloogaranda viima, kui ta seda tahab. PĂ€rast huvitavat loengut lĂ€ksime kĂ”ik staadionile, kus kĂ”lasime direktori kĂ”net ja lasime hea maitsta Anetti ja Alexise valmistatud koogil. 

Lisas: 135c 02.10.2018 17:02

Seltsimehed avastamas Venemaad

Kui eelmisel aastal veetsime Venemaal vaid ĂŒhe öö, siis see kord oli au 14 seltsimehel viibida meie idanaabri pinnasel lausa 2 ööd. Jagasime mĂ€lestusi ja teekonda nii b kui ka a klassi noorukitega ning veetsime koos meeleolukad 3 pĂ€eva.

Asusime teele 29. septembri varahommikul, paarkĂŒmmend minutit plaanitust hiljem, kuid ega sellel vĂ€ga poleks vahet olnud, sest, paar tundi pĂ€rast piiri ĂŒletamist hakkas jĂ€rsku bussi tagaots suitsema ja olime sunnitud peatuma. Kuigi sihtkohani oli jÀÀnud vaid 50 km, lĂ€bisime seda vahemaad 2 tundi. Siiski tuleb mainida, et Ă”htul tehti buss korda ja jĂ€rgnevatel pĂ€evadel sellist probleemi polnud. Esimese pĂ€eva Ă”htu möödus Novgorodit avastades ja muidu mĂ”nusalt aega veetes. Venemaa hĂ€ll koos oma Kremliga on kindlasti ainulaadne koht, mis vÀÀrib kĂŒlastamist.

JĂ€rgmisel hommikul, kui olime mungakloostrisse jĂ”udnud, vĂ”ttis meid bussist vĂ€lja astudes vastu lĂ€bilĂ”ikav kĂŒlm tuul ja kĂ”rvulukustav kellamĂ€ng, mille sarnast polnud ilmselt keegi meist varem kuulnud. Üldse on Venemaa (nii palju kui meie seda nĂ€gime) ĂŒks vĂ€ga kirikute rohke koht – need olid iga nurga peal ja vahel ka mitu tĂŒkki ĂŒksteise kĂ”rval. TĂŒdrukud tegid vastavalt giidi juhistele pĂ€ripĂ€eva ĂŒhe ringi ĂŒmber kĂ”ige vanema Ă”igeusu kiriku, et ikka Ă”nnelikult mehele saaks.

Pihkvasse jĂ”udnud, kĂŒlastasime kremli, avastasime enda jaoks 24/7 lahti oleva bowlingu ja papa Lenini kuju. See on ĂŒks omapĂ€rane linn, kus vahelduvad uhked ja korras vanaaegsed majad ning rÀÀmas nĂ”ukaaegsed hooned. Üldse sellist vaatepilti tuli ĂŒsna tihti ette ja tĂ”i osale kaasa ka vĂ€ikese kultuuriĆĄoki. Viimane pĂ€ev möödus PuĆĄkini radadel Mihailovskoes, mis vĂ”lus oma spetsiifilise looduse ja vĂ€rske Ă”huga, millest oli meile kĂ”igile kasu. Reisile pani see ilusa punkti ja Tallinnasse jĂ”udsime tagasi keskööks.

Venemaa kĂŒlastus nĂ€itas, kui erinev see ikkagi on ja andis ka aimu, milline vĂ”is Eesti nĂ”ukogude ajal vĂ€lja nĂ€ha. Kui vĂ”tta mingid tarkuseterad sellest endaga kaasa, siis vĂ”iks meelde jĂ€tta, et piiripunktis peab vait olema ja Venemaal raha on odav.

Lisas: 135c 29.09.2018 12:00

Kohtumine Margus Tsahknaga

Meie klassil oli vĂ”imalus kohtuda poliitik Margus Tsahknaga, kes hetkel on riigikogu riigikaitsekomisjoni liige. Hoolimata hilisest kellaajast ning tĂŒhjast kĂ”hust, jĂ€tkus klassil huvi riigikogu liiget kuulata ja pĂ€rast, kas motiveerituna Riigikogu mĂŒndi ja ĆĄokolaadi saamisest vĂ”i mitte, ka mitmeid kĂŒsimusi esitada. Õpilasi huvitas, kuidas saame kindlad olla, et liitlased meile sĂ”jaolukorras appi tulevad, kui reaalne on oht Venemaa kallaletungiks ja kui puhas peab olema inimese taust riigisaladustele ligipÀÀsemiseks. KĂ”igile kĂŒsimustele saadi pĂ”hjalikud vastused ja kohtumiselt lahkuti paremate teadmistega Eesti riigikaitse ĂŒlesehitusest. Tsahkna unistuseks on, et ĂŒks klass lĂ€biks tĂ€ies koosseisus ajateenistuse. Eks ole nĂ€ha, kui paljud meist mĂ”ne aasta pĂ€rast ajateenistusse lĂ€hevad. Kindlasti mĂ”istavad aga 11.c klassi Ă”pilased riigikaitse tĂ€htsust ja annavad oma panuse Eesti riigi julgeoleku tagamiseks.

Lisas: 135c 17.09.2018 11:47

SpordipÀev

Selle Ă”ppeaasta esimesel koolipĂ€eval, 3-ndal septembril, toimus Hiiu staadionil meil spordipĂ€ev. Ilm oli soe ja pĂ€ike paistis, paremat ilma oleks olnud raske soovida. Loomulikult olid kĂ”ik Ă”pilased ĂŒlimalt Ă”nnelikud, et said tegeleda koolipingis istumise asemel spordiga. Toimus erinevaid vĂ”istlusi. KĂ”ik 11-ndate klasside Ă”pilased jooksid 100 meetrit. TĂŒdrukutel oli lisaks 500 meetri jooks ja poistel 2000 meetri jooks, kuid need ei olnud ainsad alad. Toimus ka lendudevaheline jalgpalli turniir, mille vĂ”itis loomulikult meie enda 135. lend ja lisaks oli ka  klassidevaheline pendelteatejooks.

Lisas: 135c 03.09.2018 11:42