135c

20. jaanuaril toimus tüdrukute klassidevahelise korvpalli alagrupiturniir, kus meie klassid neiud mängisid 11.a ja 12.b klassiga. 12.b klass õnnestus napilt, aga kindlalt alistada ja sellega tagasime pääsu poolfinaali. Poolfinaal leidis aset 26.jaanuaril ja meie klassi vastaseks oli 12.c klass. Kahjuks pidime leppima napi 1-punktilise kaotusega ning jäime finaalist välja. See aga ei heiduta meie tulevikulootusi, sest kaks aastat gümnaasiumis on veel ees, ja selle turniiri võit on kindlasti eesmärgiks võetud!

Mõned eelistavad laupäeva hommikuti magada ja puhata raskest nädalast. Mõned on aga valmis minema külma ilmaga lippe kandma. Nii on näiteks 135c osade poistega.
20. jaanuari hommikul kell 11 startis Reaalmobiil 8 poisi ja Veikoga Lagedi poole. Pooletunnise sõidu järel jõudsime Eesti Vabadusvõitluse Muuseumisse, kus meid tervitas muuseumi juhataja ja asutaja Johannes Tõrs.
Enne lippude kätteandmist saime ülesande teha lipuväljak lumest puhtaks. Lisaks traditsioonilistele lumelabidatele olid kasutuses ka rehad, kuid mingit probleemi see ei tekitanud ja töö sai kiirelt tehtud.
Põhjus, miks me seal üldse olime, oli verise teise maailmasõja Velikije Luki lahingu 75. aastapäeva tähistamine. Kohale oli tulnud nii veteranid, sõjaväelased kui ka lihtsalt huvilised. Toimus isamaaliste laulude laulmine ja mälestusteenistus. Lisaks lahingu meenutamisele, rääkis üks vanem härrasmees mingil põhjusel, kui halb inimene Eestile oli Konstantin Päts.
Pärast tseremoonia lõppu saime tutvuda muuseumiga, mis ühe mehe algatuse kohta oli äärmiselt muljetavaldav. Nägime ka tänapäevast sõjatehnikat ja saime süüa sooja suppi. Päeva lõpetas mälestusväärne tankiga sõit, mida nautisid kõik, eriti Veiko.
Arvestades, et saime oma vaeva eest veel ajalukku 5, oli korda läinud päev. Saime ka õppetunni, et mitte anda oma telefoni pikemaks ajaks võõraste kätte, pärast seda, kui üks fotograaf tegi Roberti telefoniga absoluutselt kõigest pilti ja kulutas peaaegu kogu telefoni aku ära umbes tunni ajaga.

Neljapäeval, 18. jaanuaril lõpetas meie kallis Tatjana tunni uudisega, et järgmises klassijuhataja tunnis külastavad meid oodatud külalised. 26. jaanuaril ilmusidki klassi kaks naist. Esimesena hakkas meid valgustama roosa pusa ja valge-musta-roosa kirjude juustega proua, täpsemalt kunstnik, kondiiter, tõstukijuht ja filosoofiadektor. Selgus, et selles mitmekülgses inimeses peitub ka Eestimaa Roheliste liige. Tema ettekanne kestis 30 minutit ning juttu tuli loomadest, spetsiifilisemalt kassidest. Naisel on ka isiklik youtube kanal, kus üleliigse vaba aja korral on kindlasti lõbus aega veeta: https://www.youtube.com/results?search_query=kassi+j%C3%A4rjekas

Järgmisena kõneles esmapilgul tavalisem naisterahvas, kes oli varem olnud (TIK-is!) Rohelistes, Isamaa Respublica Liidus, Reformierakonnas ja Eesti Konservatiivses Rahvaerakonnas, mis oli tema arvates liialt homoseksuaalsete inimeste vastu. Lõpuks otsustas ta uuesti Rohelistega ühineda, sest tema sõnul ei jäänud enam midagi üle. Pärast erakondade selgitamist lisas proua veel, et tal poliitilisi andeid eriti pole.

Ühel hetkel hakkas ta meile eluks õpetussõnu andma ning küsis: “Mis on kõige hullem , mida saame oma planeedile teha?“ Vastuseks oli laste saamine. (Isikul endal on kolm last.) Varsti saime aga detailse koolituse mähkmefirmadest. Lõbu lisamiseks loobiti meid värviliste taaskasutavate mähkmetega ja lisaks saime ka ainulaadse õpilasfirma idee: mähkmeid heegeldada.

Tund oli igati humoorikas ja hariv ning loodame terve klassiga, et rohelised saavad peagi võimule!