135c

Klassidevahelisele jalgpalliturniirile läksime vastu tugeva koosseisu ja suurte lootustega. Põhiturniiril pidime läbi mängima kõigi ülejäänud 7 osaleva klassiga. Avamängus 10.b vastu võtsime suureskoorilise võidu. Kaks tabamust said enda nimele Oliver ja Gabsu, viies läks kirja vastaste au(oma)väravana. Teine mäng 10.a vastu kujunes oluliselt tasavägisemaks. Mitme võtmemängija puudumise või hilinemise tõttu (tehno oli elektrijaamas õppekäigul) hõredaks muutunud koosseis suutis küll Erik Lauri iluväravast juhtima asuda, kuid lasi mõned minutid hiljem seisu viigistada. Lõppskoori 2:1 vormistas teisel poolajal vahetusest sekkunud Hubert. Reedel ootas ees mäng 11.a klassiga. Gabori ja Huberti kahest vastuseta väravast saime kindla võidu. Kolme mängu järel jätkasime täiseduga. Pärast edukalt kulgenud turniiri algust leidsime end olukorrast, kus nelja päeva jooksul tuli pidada neli mängu, samuti, et teisipäevaks olid planeeritud mängud mõlemate osalevate 12. klassidega. Tasavägises mängus 12.c vastu pidime tunnistama vastaste nappi 0:1 paremust. Järgnenud heitluses 12.a-ga ei suudetud võitjat selgitada ning mõlemad võistkonnad said kirjutada tabelisse viigipunkti. Neljapäeval pidasime mängu 11.b vastu. Vigastustest räsituna ei suutnud me tugevale satsile vastu saada ning olime sunnitud otsustavas mängus hilisemale finalistile 0:1 alla vanduma. Viimane võimalus edasipääsuks oli reedel, kui alistada tuli 11.c klass. Mängule läksime vastu taas vigastusteta esinduskoosseisus ja ülimotiveerituna. Pärast soojendust saime teada, et mängu siiski ei tule. Sellega kustusid meie lootused poolfinaali edasi pääseda. Turniirilt saime kaasa tubli 5. koha ja hindamatu kogemustepagasi, mille pealt on aasta pärast hea edasi minna. Järgmine kord läheme võidu järele! Reedel, 18. mail osalesime klassidevahelisel võrkpallivõistlusel. Üliedukaks kujunenud turniiril täitsime kõik seatud eesmärgid ning murdsime tihedas konkurentsis esikolmikusse. Oli tore ja meeldejääv pärastlõuna!

Neljapäevasel pärastlõunal sammusid tehnoloogid, kiivrid peas, Iru elektrijaama. Tatsasime seal ringi – sees, väljas, madalal, kõrgel ja ka haisu sees. Nägime ka eksotermilist reaktsiooni prügi põlemise näol. Seega kogesime nii lämbumis-, kukkumissurma kui ka põlemise hirmu.

Ühel ilusal reede hommikul käis meie klassil külas Mardo Männimägi, kes tegeleb võitluskunstide ja fotograafiaga. Juttu jätkus isegi kaheks tunniks. Kui muidu räägitakse, et meie klass on väga vaikne ning ei küsi üheltki esinejalt ega õpetajalt küsimusi, siis Mardo tõi välja 10.c teise külje. Vestlesime spordist, fotograafiast, ellusuhtumisest ja edust. Juttu jätkus veel terveks nädalavahetuseks ja isegi maikuus on kuulda meie klassi õpilasi Mardo-teemadel vestlemas. Järgnevatel esinejatel saab olema raske seda ületada.

Käes on juba mai teine nädal ja suveni on jäänud vaid paar nädalat. Ilmad on soojad ja koolis on palav, kuid kõike seda päästab STIILINÄDAL!! Stiilinädalal oli võimalik meil kehastuda sportlasteks, unemütsideks ja hipideks. Kõige tublimad olid meie hipid Gabor ja Tiislar, kes olid end nii hästi valmis pannud, et polnud kahtlustki, et nad hipid on. Kangelasteks me end riietuda kahjuks ei saanud kuna käisime Pandivere kõrgustikul. Elu viis meid sinna niitraaditindliku ala uurima. Palju uusi teadmisi me sealt küll ei saanud, kuid vahelduseks koolile ja linnaelule oli mõnus veeta aega metsas.