“Reaalne kaamera: NĂ€dal” ehk 133. lennu tormilised viis pĂ€eva

Aprillikuu kolmas nĂ€dal algas 133. lennule kauakardetud eesti keele riigieksamiga. 16. aprillil kell 9.30 olime kĂ”ik GAG-i vanas, vaimses ja vÀÀrikas hoones valmis endast enam-vĂ€hem parimat andma ja pĂ€rast eksamit vĂ”imalusel hĂ€rra Aguri pĂŒsinĂ€itust “Meie kooli 100 orelit” kaema. Eksamiruumis saime aru, et:

a) “Öölaps” on vĂ€ga kaunis laul (vt eelmine postitus)

b) Kristi Koit hoiatas pĂ”hjusega meid valvava komisjoni eest – meile mÀÀratud tĂ€di lubas aega tahvlile kirjutamata poolel klassil juba tööd tegema hakata, hiljem mustandipaberi otsasaamisel keeldus ta teistele rohkem andmast. Õnneks olime piisavalt julged, et enda Ă”iguste eest vĂ”idelda (oleks me Veskimetsa tundides ka nii vaprad olnud…)

Mona oma loomulikus olekus: segaduses ja pĂŒĂŒab paaniliselt koolist pĂ”geneda

 

TeisipĂ€eval jooksime kĂ”ik vĂ”imalikult kiiresti kooli, et keegi tĂ€naval hullumajja ei helistaks ja kadunud klientide kohta ei kĂŒsiks – kĂ€es oli tutipĂ€ev. Nii Piret Otsa kui garderoobitĂ€di kui koolikaaslased manitsesid, et me… eeeee…. vist manitsesid, et me vĂ”imalikult palju veepĂŒstolitega mĂ€ngiks, sest ujuv koolimaja on iga koristaja unistus. Meie kooli kĂŒlastanud vĂ€lismaalastel esiteks vedas, et nad lĂ€bimĂ€rjaks ei saanud ja teiseks jĂ€i ilmselt Eesti koolide lipulaevast vĂ€ga omalaadne mulje.

Maarja mitte ainult ei söönud oma pulgakommist vilet, vaid mÀngis keset matemaatika tundi kÔvasti (ja valesti) mingit lugu, mille me vist pidime Àra tundma?

Jah, Sten rÀÀgib oma kaisukaruga.

 

KolmapĂ€eval saime vĂ”imaluse tĂ”estada matemaatikaĂ”petajatele, et me ikka ĂŒldse ei oska mitte midagi. Õpilaste lemmikĂŒlesanne oli vaieldamatult II osa tekstĂŒlesanne, kus LAUDADE kohta antud info pĂ”hjal pidi leidma KAPPIDE arvu. Ehk siis ĂŒlesanne ĂĄ la “TĂ”nul on kolm Ă”una. Leia Mari vanus, kui tulnukas on lilla.”

NeljapĂ€ev oli kĂ”ige rÔÔmsam/kurvem pĂ€ev meie koolielus – lĂ”pukell. Kui olime koolmajja jĂ”udes juba tĂ€iesti higised ja vĂ€sinud rahvariietes olemisest, suundusime mitte kĂ”ige parema ventilatsiooniga aulasse aktusele, kus kĂ”net pidasid direktor Ene Saar, kes taas kord suutis oma kĂ”ne suurepĂ€raselt seostada igaaastase teatrireisiga, meie armas klassijuhataja Natalja Sinjukina ning C klassist Karl Mihkel Pohga. Aktuse raskeimaks ĂŒlesandeks osutus 1. klassi jĂŒtsidele mitte peale astumine – nad on nii pisikesed! PĂ€rast lahkumise laulu suundusime ketina klassidest lĂ€bi jooksma, kusjuures vahepeal tekkis tempo tĂ”ustes tunne, et viibid mingis keskaegses tapariistas, kus su kĂ€si informatsiooni kĂ€tte saamiseks vĂ€lja venitatakse. Linna vahel joostes olid hirmsaimad hetked vĂ”ib-olla ĂŒle tee minemised, sest meie oleme kĂŒll “ĂŒks kĂ”ikide, ĂŒks kĂ”ikide”, aga autojuhid on pigem “kui mul on roheline tuli, siis nui neljaks, ma hakkan liikuma, tĂŒhja nendest viiekĂŒmnest rahvariides hullust”. Asja ei teinud paremaks ka see, kui esimest korda teed ĂŒletades Uku, selmet kontrollida, kas kĂ”ik on TIK-ist vĂ€ljunud, lihtsalt hĂŒĂŒdis: “MINA NÜÜD LÄHEN!”, tirides kogu enda taga olevat jono julmalt kaasa. Aga kĂ”ik jĂ€id ellu! Vist?

PĂ€rast linnas ringi jooksmist ning kĂŒmnete Aasia turistide iPadide ees poseerimist anti meile mĂ”ni minut, et oma kodinad kokku korjata ja siis vabaĂ”humuuseumisse suunduda. Kui olime end Tallinna Ühistranspordi bussi pressinud ja juba vaikselt liikuma hakanud, mĂ€rkasime Solarise juures ĂŒhte eksinud Robinit, kes ei suutnud meie bussi tuvastada ega ka oma telefoni vastu vĂ”tta. Paariminutilise karjumise ja oigamise tulemusena juhtis reaalika sĂŒda Robini Ă”ige bussi juurde, millel jĂ€rgnes hiiglaslik aplaus – see polnud esimene kord, kui meid sellel nĂ€dalal tĂ€naval hulluks peeti.

VabaĂ”humuuseumis oli vist kĂ”ige lĂ”busam Piret Otsal, kes andis meile lahkelt vĂ”imaluse 3 MINUTIT sĂŒĂŒa ning suunas meid siis juba saali keskele, et tuhandeid vanaaja kosja- ja muid laulumĂ€nge mĂ€ngida. Vahepeal lĂ€ksime Ă”ue, et natuke hingata ja ĂŒhispilti teha, mis lĂ”ppes viie Ă”pilase porimĂŒlkasse kukkumisega (tuleb vĂ€lja, et meie tulevastel riigikaitslastel on raskusi pingi peal istumisega). Taas kord olime jĂ”udnud 3 minutit rahulikult jalutada, kui Otsa – “AE-AE” – meid tantsima kutsus. LĂ”puks lahkusime Rocca al Marest, et vaadata, kuidas kulgeb Haabersti risti ehitus ning jĂ”udsime enamasti kĂ”ik elusate ja pisut vĂ€hem tervetena Ă”nnelikult kooli juurde tagasi.

Te ei kujuta ette, kui palju 133b tĂŒdrukud vaeva pidid nĂ€gema, et end sellele Ă”rrele upitada. Alles siis, kui pildid vaevaliselt tehtud said, mĂ€rkasime, et teised klassid olid leidnud palju ilusama tausta tuuliku nĂ€ol, kuhu polnud vaja ronidagi…

Ilus pilt, eksole?

Imestagem, et ĂŒldse mĂ”ne pildi tehtud saime, sest need viis isikut esiplaanil suutsid end pingil istudes ĂŒmber ajada. Õnneks olid kĂ”ikide rahvariided vist laenutatud, nii et ĂŒkski vanavanaema sopakollide pĂ€rast kreepsu ei pidanud saama.

 

Panite tĂ€hele, et pealkirjas mainisime viit pĂ€eva, kui seni on ĂŒlevaade ainult neljast? Teil on Ă”igus. Viiendana vÀÀrib mainimist 23. aprill – esmaspĂ€ev, kui ligi 50(!) 133. lennu poissi ja tĂŒdrukut kĂ”ik kella 16.00 ja 19.30 vahel SĂ”pruse rahvariidelaenutusse tormasid, et oma kostĂŒĂŒmid tagasta. Suur tĂ€nu SĂ”prusele, kes oli lahkelt valmis poolesajale rahvariidevĂ”hikule oma riideid usaldama, mis siis, et mĂ”ni (vt viimane pilt) neid pisut vÀÀrkohtles. (MĂ”te tulevikuks: teil vĂ”iks laenutuses mingi mĂ”istete kaart olla, sest kohati tundus, et rahvatantsijatel on oma salakeel, millest mugud mitte midagi aru ei saa…)

TÀnud piltide eest Anettele, Eesti RahvusringhÀÀlingule, sellele tÀdile, kes meid alati pildistab, ja nendele kahele poisile, kes lÔpukella pÀeval meie kÔrval kaameraga vapralt jooksid.

Lisas: slaav 25.04.2018 21:19

KÀes on eksamid ehk vabandame mitteaktiivsuse pÀrast!

Kuna 133. lennul on kĂ€sil kibekiire eksamite, tutipĂ€evade ja lĂ”pukellade periood, siis vabandame ette, kui aeg-ajalt ajaveebimise Ă€ra unustame. Kohe, kui algab vaheaeg ning meie blogi usinad pĂ€kapikud saavad pisut puhata, katsume naasta tavapĂ€rasesse reĆŸiimi.

Siin aga teile kuulata lugu, mis juhatas dramaatiliselt sisse meie tÀnase eesti keele riigieksami (olgu öeldud, et ootasime Vikerraadiost Mailis Repsi kÔnet): https://www.youtube.com/watch?v=7C7qErRb8xw 

Lisas: slaav 16.04.2018 21:08

Viimane pingutus ehk tegelikult on kopp ees

“JAH, JUST!” laususime kĂ”ik (loe: need 20 Ă”pilast, kes jaksavad veel koolis kĂ€ia) justkui ĂŒhest suust, kui Ă”petaja Ahuna ĂŒks pĂ€ev tĂ€heldas, et me oleme koolist vĂ€lja kasvanud. Kuigi tegelikult peaksime vĂ”tma oma kahe kĂ€e sĂ”rmedel loetavatest koolipĂ€evadest viimast, siis on reaalsus selline, et ĂŒldse ei viitsi enam. Kui sĂŒgisel suutis meie nĂ€rvikĂ”di hoida meeldivalt keerukas tootearenduse kursus (vt Robotexi postitus) ning talve esimestel kuudel ka mingil mÀÀral kosmoseteadus fĂŒĂŒsikas, siis nĂŒĂŒdseks on jÀÀnud Ă”ppida veel vaid dinosaurustest, ENSV-st, Venemaa erinevatest pidudest (miks seal neid nii palju on??) ning oma proovikirjandi jubedatest vigadest.

NeljapĂ€eval (22.03) kaotas kool 133.b silmis paarikĂŒmneks minutiks ka oma ainukese jĂ€relejÀÀnud funktsionaalsuse – tualetid lakkasid töötamast. KĂ”ik, kes tunni ajal wc poole sammud seadsid, jĂ€id teadmata kadunuks…

TĂ€nu 3. korruse vĂ€ikesesse tĂŒdrukute tualetti paigaldatud kĂ€tekuivatile ei unele enam ĂŒksi neiu vetsus kĂ€ies: kabiini vĂ€iksuse tĂ”ttu hakkab usin puhur juba wc-le lĂ€henedes röökima, ajades laiali iga viimasegi tolmukĂŒbemekese, mis on end kevadkoristuse eest lifti (jah, nii kaugele!) peitnud. HĂ€sti Ă€ge on see, kui puhur kĂ€si pestes otsustab, et sa pole piisavalt mĂ€rg ning su kauni kuiva kostĂŒĂŒmi vett tĂ€is pritsib.

Kolm aastat ninapidi koosviibimist on vaikselt ennast tundma andma hakanud – nutisĂ”ltlaste ring igal neljapĂ€eval kell 11.40 304 klassis (Ă€rge kohale ilmuge palun, Koidul on seal ilmselt mingi tund…).

Vene keele laulu шĐșĐŸĐ»Đ°-ла-ла-ла-st vĂ”ib mugandada ka abituriendile sobivamaks.

Taas kord andis alla-la-la-la ka tÀdi Google, kes vist pÀriselt ei saa ikka aru, mida ta tegema peab.

Oliver ongi see liim, mis meie klassi lĂ”henemast takistab (kahel pool lĂ”het ei istunud mitte kedagi, sest poisid otsustasid, et vene keelt neil kĂŒll enam vaja ei lĂ€he).

Lisas: slaav 08.04.2018 20:21

100 pĂ€eva ball ehk ĂŒhe toidukriitiku pöördumine

23. mĂ€rtsil toimus 133. lennul 100 pĂ€eva ball. Kuna sarnaselt mĂ€rgipeoga ei juhtunud ballil mitte midagi erilist, kirjutame ka sellest sĂŒndmusest pisut teise nurga alt. Et Ă”nnejoovastuses UT lĂ”petanud ĂŒheteistkĂŒmnendikke nende igavate kĂŒsitluste pĂ€rast karistada, kritiseerime 134. lennu tehtud toitu*:

Visuaalsel vaatlusel oli kohe nĂ€ha, et oleks vĂ”inud rohkem pingutada: paljudel Ă”untel ja pirnidel olid sĂŒdamed kĂŒljes, leivakrĂ”psude sisse oli poekartulisalatit pandud, tikuvĂ”ileivad olid igavad. Ma loodan, et teised mĂ”istavad meie muret, sest me kĂ”ik pingutame meist vanemate nimel, et ise saaksime samavÀÀrset. Ehk mida parandada? Puuviljavaagnale vĂ”iks lisada veel puuvilju, mis vĂ”iks olla ka rohkem hooajalised. Lisaksime siinkohal, et pirnid maitsesid nagu vahtkumm. Teiseks vĂ”iksid tikuvĂ”ileivad olla mahlased ja huvitavamad. Praegused oli ÀÀrmiselt kuivad. Tahaks kiita singirulle, need olid kĂ”igi lemmikud, aga juba eelnevalt mainitud leivakorvikesed olid vĂ€ga ebaĂ”nnestunud. Leivakorvikestesse ei panda kartulisalatit. Leivakorvikestesse sobib vĂ€ga hĂ€sti pasteediga ja vĂ€ikeste mahlaste granaatĂ”unaseemnetega vĂ”i röstpeedihummus roheliste idudega. Samuti lisaks see taldrikule natukene vĂ€rvi. Loodame, et jĂ€rgmised lennud suudavad olla loomingulisemad.

 

*Kallid 11ndikud, vĂ”tke seda karmi kriitikat kergelt. Meie lennus juhtub lihtsalt olema isik, kellel on toidule kĂ”rgemad standardid kui lihtsalt kartulisalat. Tegelikult oli kĂ”ik söödav ning oleme kindlad, et te nĂ€gite selle valmistamisega mÔÔdukalt vaeva. Ja need UT kĂŒsitlused polnud ka nii halvad. Kuigi oma Ă”igekirjaoskusi vĂ”iksite kĂŒll lihvida….

Lisas: slaav 31.03.2018 10:13

Teatrireis Ugalasse ehk kuidas reaalikad unise Viljandi vallutasid

19. mĂ€rtsil asus reaalkooli gĂŒmnaasiumiosa pĂ€rast pikka ja vĂ€sitavat koolipĂ€eva kuue bussiga teele Viljandisse, et kaeda vastrenoveeritud Ugala teatrit. Olles a-kate bussist vĂ€lja visatud, vallutasime kĂ”ige koolipoolsema bussi ning asusime esimestena teele, samal ajal kui kĂŒmnendikud mingil pĂ”hjusel Estonia teatri taga jala Viljandisse kĂ”ndida pĂŒĂŒdsid. Kuna meie bussijuht oli kergelt öeldes hullumeelne, jĂ”udsime teatri ette tublisti enne teisi, mistĂ”ttu saime esimestene valida omale meelepĂ€rase toidukoha. Viljandis pisut ringi kĂ€ies tĂ€heldasime, et:

(1) Bussijuht oleks vÔinud meid kesklinnas maha panna, sest ilm oli kenaks jalutuskÀiguks liigagi tuisune ja nii mÔnelgi neiul oli kontsasaabastega lÔbus jÀistel kÔnniteedel uisutada.

(2) Kui suvel veedavad puhkuse kĂ”ik Viljandis, sest seal just ongi paradiis, siis kevadtalvel on tegemist pigem kummituslinnaga, kus on mingil pĂ”hjusel sada erinevat kaubanduskeskust, igaĂŒhes umbes kaks kĂŒlastajat.

KĂ”hud tĂ€is, asusime teatrisse, et vaadata Tennessee Williamsi etendust “Orpheus allilmas”. Kuna enamasti jaotusid inimeste arvamused kaheks – oli neid, kes vastnĂ€htust vaimustuses olid, ning neid, kes oleks tagumistes ridades istudes ilmselt hea meelega magama jÀÀnud – siis ei hakka me etendust arvustama. KĂŒll aga vĂ”ime lahkesti ja tĂ€itsa tasuta jagada ettepanekuid koolile jĂ€rgmiste aastate teatrireiside korraldamiseks:

a) VĂ”ib-olla peaks teatripĂ€ev olema lĂŒhendatud tundidega. 8-tunnine koolipĂ€ev vĂ€sitab niigi ning kui sinna lisada 2-3 tunnine loksumine (mitte vĂ€ga mugavas) bussis, siis tikub pehmes teatritoolis paratamatult nii mĂ”nelgi uni peale.

b) Esimese tunni Ă€rajĂ€tmine ei ole enamikule piisav mĂ”istliku koguse une Ă€ramagamiseks. Kui kesklinna bussid jĂ”udsid veel enam-vĂ€hem normaalsel ajal kohale, siis linnast vĂ€ljast elavad Ă”pilased said vaevu 5 tundi und, mis tegi 12.b niigi vaikse ja osavĂ”tmatu klassi kuidagi (ei tea kĂŒll, kuidas see vĂ”imalik) veel vaiksemaks (allpool fototĂ”estus).

c) Valige linn, kus on McDonalds.

Tegelikult on vÀga tore, et iga aasta avaneb vÔimalus end kultuuriliselt kogu kooliperega rikastada. VÔib-olla on mÔne aasta pÀrast ka reaalil sada disainitud minibussi, millega mööda Eestimaad ringi vurada.


Unetus teeb lapsed vaiksemaks ja segasemaks (jah, Maarja kasutas pangakaarti joonlauana).

Reaalikaid jĂ€i Viljandisse mĂ€lestama ĂŒks kurblik pilgeni tĂ€is prĂŒgikast.

Lisas: slaav 25.03.2018 15:25

PĂ”genikud Tartus ehk mida teha, kui kool ĂŒle viskab

Kui eesti keele proovieksam tehtud, aga kuuled, et kirjandi tulemusi ei tasu vĂ€ga hĂ€id oodata, siis on hea mĂ”te kaugele pĂ”geneda, nĂ€iteks Tartusse. MillegipĂ€rast ei sobi ilmselt taoline pĂ”hjendus Ă”petajatele, mistĂ”ttu pidi leidma mĂ”juvama pĂ”hjuse kooli mitte minemiseks. Ja nii otsustasidki kaks reaalikat mĂ€rtsi kolmandal nĂ€dalal minna tudengivarjuks. Kuna polnud teada, kas eesti keele kirjandi tulemuse saab teada neljapĂ€eval vĂ”i reedel, siis mindi igaks juhuks lausa kaheks pĂ€evaks.  Kusjuures ĂŒlikoolis veedetud tundide arv oli mĂ€rgatavalt pikem, tĂ€psemalt kaks korda, kui oleks olnud koolis veedetav aeg. Peale Tartu Ülikooli erinevate majade sai korraks kĂ€idud ka Treffneris, lihtsalt veendumiseks, et Reaal on ikka parem.

Tudengivarjuks kĂ€ik tasus end igati Ă€ra. Soovitame seda kĂ”igile, eriti neile, kellel on veel kahtlusi, kuhu ja mida edasi Ă”ppima minna. Sealsed tudengid oskavad vĂ€ga hĂ€sti oma erialasid promoda ning nad veavad hea meelega segaduses gĂŒmnasiste pĂ€evaks endaga koolis kaasas. Nii et minge, kellel vĂ€hegi bussi- vĂ”i porgandisĂ”idu pileti jaoks raha on!

Huvitavat: Tartu asub Tallinnast lĂ”una pool (vĂ€hemalt nii vĂ€idetakse). VĂ€ite kinnituseks: Tartus olid pĂ€ikselisemad ilmad kui Tallinnas. VĂ€ite ĂŒmberlĂŒkkamiseks: Tartus oli Ă”hutemperatuur -8°
-12°C, Tallinnas oli samal ajal poole soojem.

Kust mujalt saada Ă”igustus koolist puudumiseks kui Ă”igusteaduskonna ja Ă”iguse loengute kĂŒlastuselt. 

Tutvuge Eeroga – Tartu Ülikooli oma Rene

Ülikooli jĂ”udes avaneb vĂ”imalus lahendada ka elulisi probleeme.

Ja meie mĂ”tlesime, et 2. korruse fĂŒĂŒsikaklasside vaheruum on (katseteks vajalikku) trĂ€ni pilgeni tĂ€is…

Kuidas teha vahet, kas oled Tartu ĂŒlikooli peamajas (kus asub usuteaduskond) vĂ”i Physicumis (nn FĂŒĂŒsikumis)? Kui nĂ€ed, et tunniplaan on paberil, siis oled peamajas, kui nĂ€ed interaktiivset tunniplaani, siis oled Physicumis.

Lisas: slaav 22.03.2018 19:06

EmakeelepÀev reaalkoolis ehk vilistlaspÀev vol. 2

14. mĂ€rtsil tĂ€histati Eestis emakeelepĂ€eva. Osa reaalkooli Ă”pilastele avanes vĂ”imalus osaleda iga-aastasel e-etteĂŒtlusel ning nii mĂ”nigi sai ilmselt aru, mis on ĂŒĂŒratult pikkade ja lohisevate lausete, mida meeldib paljudele, nii pĂ”hikooli kui ka gĂŒmnaasiumi Ă”pilastele, kasutada oma kirjandites, tagajĂ€rg vaesele lugejale, kelleks on tihtipeale paberikuhja taga istuvad Ă”petajad, vĂ”i kuulajale (kui saite lausest aru, siis ilmselt Ă”nnestus ka etteĂŒtlus:).

Lisaks etteĂŒtlusele sai meie klass teha ka Ă”petaja Kristi Koidu poolt koostatud emakeelepĂ€eva viktoriini, kus testisime nii oma Ă”igekirja kui ka ĂŒldisi teadmisi kirjandus- ja keelemaailmast. Punktid varieerusid 11,5-st 4-ni (kokku 16-st). Nojah… Aga kui ei tule Tammsaare nimi meelde, siis lihtsalt ei tule.

Reaalkoolis esinesid oma luulekavaga vilistlased JĂŒrgen Rooste ning Kalev K Vapper. Lisaks kaunitele isamaalistele luuletustele esitati ka pisut alternatiivsemat loomingut, nagu nĂ€iteks lugu koolitulistaja argipĂ€evast vĂ”i “toredast” jahimehest.

Miniviktoriin ka meie poolt: leia pildilt uudissÔna

Lisas: slaav 18.03.2018 18:45

VahekokkuvÔte ehk tere taas!

133B ajaveebi toimetus on naasnud pisikeselt puhkuselt. HĂ€rra Presidendi soovitusel kĂ€idi Portugalis sooja ilma nautimas ja kohalikke ĂŒlikoole kaemas ning jĂ”uti jĂ€reldusele, et pallijÀÀtis on ikka palju maitsvam kui pakijÀÀtis. Mis siis vahepeal juhtunud on? LĂŒhidalt – mitte midagi. Aga kui nĂŒĂŒd detailidesse laskuda, siis on juhtunud… mitte midagi.

PĂ€eva kĂŒsimus: kas pildil on Roomet vĂ”i Ă”p Heli Ahuna? (Vihje: Ketlin vastas valesti)

Mingil pĂ”hjusel oli Portugali ĂŒhte kirikusse koondunud ka kĂ”ik UT tegemise lĂ”petanud 11ndikud…

 

TÀname tÀhelepanu eest!

Obrigada!

Lisas: slaav 11.03.2018 22:10

24.02.2018 ehk EV100

Tere! ЗЮраĐČстĐČуĐčŃ‚Đ”!? Guten Tag!?

Ei, ikka tere!

TĂ€na 100 aastat tagasi sĂŒndis Eesti riik. Riik, mille vabaduse eest vĂ”itlesid tuhanded, nende hulgas ka meie koolivennad. Kui elad vabas rahuaegses riigis, siis on lihtne unustada, kui Ă”nnelikud vĂ”ime olla, et saame mĂ”elda ja rÀÀkida eesti keeles, aga ka eesti meeles. Jah, meie, 18-19-aastased (okei + mĂ”ni 20-aastane pensionĂ€r), ei tea, mis tunne on elada pidevas hirmus, et sinu elukĂŒĂŒnal vĂ”idakse kustudada pelgalt selle eest, kui silmis lĂ€igib sinimustvalge helk. Kuid Eesti on meile palju enamat kui keel ja sĂŒmbolid. 100 sĂŒnnipĂ€eva auks on siin nimekiri kĂ”igest sellest, mis teeb Eesti meie jaoks armsaks:

  1. Eestis on puhas, karge Ôhk
  2. See Ôige, must leib
  3. Maagilised rabad, metsad, jÀrved
  4. Neli (peaaegu) eristatavat aastaaega
  5. Eesti tĂŒdrukud
  6. Lotte (kuigi muumid on paremad…)
  7. Siledad ja tasased teed, mida mööda sÔites on uni lihtne tulema
  8. Eesti keel on maailma kĂ”ige ilusam keel, kui vĂ€lja arvata sĂ”nad jĂ€rgi-jĂ€rel-jĂ€rele; enne-ennem, reĆŸissöör, mĂ”ru, teemant, taas kord-veel kord, jne + absoluutselt kĂ”ik lauseliigid, mis sisaldavad komasid.
  9. Ei ole kaunimat pilti kui Eesti pÔllud, mis suvel sÀravad rapsikollaste vÔi moonipunastena, kuid talvel sÀtendavad paksu lumetekiga kaetult
  10. Laulu- ja tantsupeod, mis vist kellegi silmi kunagi kuivaks ei jÀta.
  11. Rahvuslikud aarded – Anne Veski ja Ivo Linna
  12. Skype (- kohustuslik vist panna siia? – tervitused Lemmele:)
  13. Õ-tĂ€ht, sest kuidagi peavad ju hiidlased saarlaste ĂŒle saama nalja heita
  14. Tallinna vanalinn – Vana Tallinn: siin anname igaĂŒhele vĂ”imaluse endale sobiv variant valida
  15. Raekoja platsi jÔuluturg, sest kus veel saab kuulda samal ajal vene ja soome keelt ning teha kuusepuu ees kohustusliku pildi, et kÔik instagrami elanikud ikka teadsid, et ka sina oled tÀpselt selles samas kohas olnud, kus sajad kohalikud ja turistid.
  16. Tallinn-Helsingi sild/tunnel – ka oma sĂŒnnipĂ€eval ei saa me Soomest ĂŒle ega ĂŒmber. VĂ”i Ă”igemini saaksime kĂŒll, kui meil eelmainitud ehitis oleks..
  17. Netikommentaarid. IgaĂŒks on iseenda kĂ”ige karmim kriitik. Nii kehtib see vĂ€hemalt mujal maailmas. Eestis on igaĂŒhe kĂ”ige karmim kriitik teine eestlane ja see on pigem ikka ju tore, sest see ju tĂ€hendab, et hoolime teineteise kĂ€ekĂ€igust. VĂ€lja arvatud spordi suurvĂ”istlustel. Siis oleks eesti sportlastel vist targem koju jÀÀda ja vĂ”istlusi televiisorist jĂ€lgida, kui lasta asjatundjatel kahetseda seda, et sind kui ebaĂ”nnestunud sportlast maksumaksja raha kulutama lasti
  18. MesikÀpa kommid
  19. Tiina kommid
  20. Pilvekese kommid
  21. Kalevi kĂŒpsised
  22. Salvesti purgisupid
  23. KOHUKESED
  24. KÔik Kalevi ƥokolaadid (mida ei anna teiste riikide ƥokolaadidega vÔrreldagi)
  25. Eesti metsmaasikad ja -mustikad
  26. Eesti seened (vÀlja arvatud kÀrbseseened, teie olete paha-paha)
  27. Kalevipoeg – tĂ€isti arusaamatu teos, aga kallis siiski meile kĂ”igile
  28. Eesti teater – meie teatrikultuur on vĂ”rreldes muu maailmaga ikkagi vĂ€ga tugev, mĂ”ni ameeriklane vĂ”i britt pole vist kogu oma elu jooksul nii palju teatris kĂ€inud kui keskmine eestlane ĂŒhe aasta jooksul kokku.
  29. Eesti filmid – tihti masendavad, enamjaolt ropud, mĂ”nikord naljakad, harva puudub Mait Malmsten
  30. Eesti kirjandus – August Gailitist Jaan Krossini – 20. sajandi eesti kirjandus ei ole vist kedagi kunagi puutumata jĂ€tnud
  31. A. H. Tammsaare, kes vÀÀrib eraldi mainimist, sest “Enne tuleb töö, siis armastus” on mantraks kindlasti paljudele eestlastele*
  32. Eesti ilm, mis annab vÔimaluse kÀia oma garderoobi uuendamas vÀhemalt iga kahe nÀdala tagant, kui mitte tihemini
  33. e-Eesti, sest hoolimata viimase aja viperustest on mobiil-ID geniaalne viis oma suvepalgad sekundtitega toredale netinÀnnile raisata
  34.  Eesti mÔisad
  35. Sarkasm
  36. Eestlaste must huumor, kuid ainult siis, kui keegi sinu enda ĂŒle nalja ei tee!
  37. Kaerajaan
  38. Kihnu Virve
  39. Ulmeliselt lai internetilevi, mis siis, et mĂ”nikord seenel kĂ€ies sĂŒgavas metsas istudes kirume, et 4G-d pole..
  40. “MĂ”mmi ja aabits” (ka Steni peake on karutarkust tĂ€is)
  41. “Buratino tegutseb jĂ€lle”, mille osade vaatamine vĂ”ib-olla mĂ”nele meist siiani pĂ”nevust  pakub
  42. KiluvÔileivad
  43. Jaan TĂ€tte
  44. Suur MunamĂ€gi vĂ”i, kui sa oled Ơveitsist naasnud vahetusĂ”pilane Maarja, siis Suur MunakĂŒngas
  45. JaanipĂ€ev ja kĂ”ik sellega kaasnevad ĂŒletulehĂŒpped
  46. KÔik Eestit esindavad sportlased, kes on suutnud pakkuda kaasmaalastele kodus vÀga palju emotsioone, rohkem kui meis ilmselt tegelikult peidus on
  47. Tasuta ĂŒhistransport
  48. Tasuta lĂ”unad, mida ei ole olemas (no okei, koolis on, aga see ei loe, kui iga pĂ€ev pĂ€evapraadi sĂŒĂŒa)
  49. Eesti disain
  50. Laadad, sest kust mujal saaks korraga suitsusinki, pehmeid kapsuneid, lendlevaid suvekleite ja loomulikult herilaste lemmikut – suhkruvatti
  51. Eesti muusika kogu oma hiilguses, tooksime vĂ€lja ĂŒhe ÀÀrmiselt sisuka loo: https://www.youtube.com/watch?v=V6w0IGQxNFs
  52. Eestimaa pruunkarud. Eripreemia sellele mÔmmile, kes kogemata möödunud suvel Saaremaale eksis.
  53. KĂ”ik need suveööd, mis on nii valged nagu iga eestlase nahk sĂŒdatalvel
  54. KÔik need kolm pÀeva, kui Eestis on korralik soe suveilm ja sina oled tööl
  55. Klimbisupp – ilmselt kĂ”ige veidram supp, mis ĂŒldse kunagi leiutatud
  56. Eesti haridus, sest ĂŒkskĂ”ik kui palju me ka ei vinguks, meie noored on vĂ”rreldes muu maailmaga ikka vĂ€ga intelligentsed
  57. Eestivenelased, kes hoolimata keelebarjÀÀrist hoiavad Eestit sĂŒdame lĂ€hedal
  58. Ott Sepp ja MĂ€rt Avandi. Tuju oskame kĂŒll ise ka rikkuda, aga nemad teevad seda paremini
  59. KÔik need nimed marmortahvlitel
  60. Tuhala nÔiakaev, millega vist kahjuks nÔiduda ikka ei saa
  61. Lennusadam. Kuigi endiselt ei saa aru, miks sellel muuseumil just selline nimi on
  62. ERM
  63. Eesti puhtad, keemiavabad krobelised Ôunad, sest #allapplesarebeautiful
  64. SuitsupÀÀsuke
  65. Paekivi
  66. Kui juba sĂŒmbolite lainel oleme, siis sinilill ka
  67. Siilid(, kellele ei tohi piima joota!)
  68. Martsipan, mis mÔningate allikate kohaselt leiutati just siin
  69. See ĂŒks vahva puu Gonsiori tn politseipargis, millele on vaas ĂŒmber ehitatud
  70. Rakvere jÔulupuud
  71. Hiiumaa ĂŒhes kĂ”igi oma tuletornidega
  72. Saaremaa ĂŒhes oma (nĂŒĂŒd enam mitte nii vĂ€ga) kehva praamiliiklusega
  73. Muhumaa, sest sealt me sÔidame ka lÀbi, kui Saaremaale minna tahame
  74. Vilsandi, sest Jaan TĂ€tte
  75. Eesti rahvuspargid ja kaitsealad, mis pakuvad fantastilist loodusilu
  76. JĂŒri Ratase ĂŒmmarguste vastuste generaator
  77. LauluvĂ€ljak, mis sobib ĂŒheaegselt kelgutamiseks, uhketeks galadeks, laulupidudeks ja Ă”llesummeriks
  78. Need head kihilised kĂŒpsised
  79. Statoili paninid ja moosipallid
  80. Kartulikarva juuksed, mis nÀevad paremad vÀlja kui kostuvad
  81. Rummu karjÀÀr
  82. VĂ”imalus teha ĂŒkskĂ”ik, millist karjÀÀri (pun intended)
  83. Punupatsid, mille vahel tihti ka kaunid lilled
  84. Meie rahvariided
  85. Arvo PÀrt, kes on ideaalne tÔestus sellest, et rÀÀkimine hÔbe, vaikimine kuld
  86. Meie porgandid ja beebiporgandid (loe ka: rongid ja trammid)
  87. Ilves (see loom, mitte see onu, kuigi onu on ka tubli olnud)
  88. Meri (ka onu)
  89. Onu Eskimo jÀÀtised, mida neil kolmel soojal suvepÀeval nautida
  90. Fosforiit
  91. Koidula, Jannsen, Hurt, Jakobson + rahvuslik Àrkamine
  92. “Teeme Ă€ra!” projekt, mis, muide, on nĂŒĂŒdseks ĂŒlemaailmne
  93. ESTCube
  94. Kiiking, sest ei ole midagi vahvamat kui lennata pĂŒstjalu mingit kiigel, millest hoiad kinni vaid kahe vĂ€riseva kĂ€ega. Ja me mĂ”tleme, et ĂŒle lĂ”kke hĂŒppamine on hullumeelsus.
  95. Marko Reikop ja Anu VÀlba (Grete LÔbu)
  96. Haapsalu sallid
  97. “Õnne 13” – https://www.youtube.com/watch?v=5gJ3BXAfNEs
  98. Eesti geenivaramu
  99. Mulgikapsas
  100. Eesti inimesed. Meie kÔik.

Armas Eesti! Soovime Sulle rahu, soojust ja jÔudu, et meie tulevased pÔlved saaksid tÀhistada ka jÀrgmisi aastasadu.

Lisas: slaav 24.02.2018 19:00

1918 ehk reaalkoolis ainult poisid?

7. veebruaril otsustas Tallinna Reaalkool teha ajarĂ€nnaku kĂŒmnete aastate taha. Et sĂŒgav nĂ”ukogude aeg oli GAG-i poolt juba vĂ”etud, reisisime aastasse 1918, et vaadata, kuidas nĂ€gi elu vĂ€lja vabariigi sĂŒndimise ajal. MĂ”nda nĂŒanssi – tĂŒdrukute puudumine tolleagsest koolist ja jala kooli tulemine – ei olnud kahjuks vĂ”imalik taastada, kuid koolimelu oli sellegipoolest vĂ€ga tavatu.

Peale “aktiivsete” vahetundide oli tore ka tundides. Matemaatikatunnis Ă”ppisime nĂ€iteks selgeks uue sĂ”na – pingjoon. Nii et kui kĂŒsite ĂŒhetestkĂŒmnendikult, mida ta iga nĂ€dalavahetus kuni UT tĂ€htajani teeb, siis vastuseks kĂ”lab: “Pingjoon”.

Poisid nĂ€itasid vĂ”imlemistunnis oma kehalisi vĂ”imeid vĂ”i Ă”igemini nende puudumist… Siit ka mĂ”ned stiilinĂ€ited:

PĂ€rna ĂŒlestĂ”stmine ei kulgenud kĂ”ige sujuvamalt:

https://drive.google.com/file/d/15UN4N7D8fqc1_SEZWPIah5faww6TNazk/view?usp=sharing

https://drive.google.com/file/d/1nHml8ziLjxVyRnNj4xOx2vNjOxJBUn5K/view?usp=sharing

KĂ€esi tĂ”stmine ka mitte…:

https://drive.google.com/file/d/1Zr6vXZYkG7kvd9tOUljmnXBAltxkjexQ/view?usp=sharing

Selle video eesmÀrgiks on nÀidata PÀrna suurepÀrast kukerpallitamisoskust:

https://drive.google.com/file/d/10qNkbxC0cMXZswL2hwQV9iPda0XpMI7x/view?usp=sharing

LĂ”puks ometi sai TĂ”nso oma kroonilise hilinemise eest karistada. Kui Ă”petaja Sinjukina talle lĂ”puks halastas, tuli sisse Kristina, kes Ă”petaja palvele nurka seista reageeris: “Kui te sellist jama hakkate korraldama, siis mina lĂ€hen ĂŒldse Ă€ra..” Ja siis öeldakse, et naised on nĂ”rgad.

Joosep meenutas vÀlimuselt eesti talupoega, kes on just omale ootamatult talumaad saanud.

Toit oli kĂŒllaltki luksuslik, mis siis, et meie laualt vĂ”i 3 sekundiga pihta pandi – karmid ajad.

PĂ€eva lĂ”pus pidime kĂ”ik koos vabariigile midagi ilusat soovima. Ajutiselt valekĂ€eline Sepp kirjutas tĂŒkk aega, nĂ€gi vaeva ja lĂ”puks tuli vĂ€lja selline geniaalsus, nagu viimaselt pildilt nĂ€ha….

Lisas: slaav 20.02.2018 12:28