140b

Tõenäoliselt teab iga eestlane, et Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril ning lisaks suurele peole saab nautida ka vaba päeva. Sellel aastal juhtus nii, et lisaks sellele sattus suur püha ka vaheajale ja seepärast pidasime toreda aktuse maha juba 21. veebruaril. Aktuse alguses laulisid kõik koorid koos, seejärel pidas direktor kõne ja seda tegi ka algklasside esindaja. Kõige rohkem pakkus huvi tõenäoliselt kooristuudio lauldud laul, kus oli kasutatud nii kandle- kui ka klaverimängu. Aktust juhtis meie tore klassivend Joosep, kes sai sellega väga hästi ja probleemideta hakkama. Viimase asjana tunnustati veel olümpiaadide koolivoorude tublisid osalejaid meie klassist said aukirjad Saskia, Joosep, Maria, Karl H. ja Ingrid. Peale seda jätkasime oma tavapärast koolipäeva, mida oli meie õnneks isegi veidikene lühendatud.

Head vaheaega ja kaunist vabariigi aastapäeva!

Tekst: Ingrid

Pildid: Maria, Kadri-Liis ja Ingrid

Parallelklasside aktus

Neljapäeval olid meie 3 järjestikust eesti keele tundi isegi mittesurmavad, kuna tuli rääkima emakeeleõpetaja kunagine õpilane Mari ning meie suur lemmik Otto. Mari tutvustas meile TTÜ või no suurilmalikult öeldes TalTechi õppesuundi nt loodusteadused või Mereakadeemia. Ilmselt lähevad paljud meist kunagi sinna õpinguid jätkama, nii et ma arvan, et saime sellest poolest tunnist palju kasulikku teavet tulevikuks.

Vahetunnis lahutas meie meelt Otto ning kriiditahvel (markeritega pole ju meeldiv Yana Toomi soengut joonistada). Järgnes poolteist tundi õudust – pidime kirjutama intervjuu raamatu “Tasuja” põhjal. Järele mõeldes polnudki see nii hull, kui raamat oli läbi loetud. Paljude valminud intrigeerivate küsimuste alusel võiks öelda, et lõviosa 7.b-st oleks võimeline Kroonikasse tööle minema.

Mida saab õppida Mereakadeemias?

Lennart rügab tööd teha

Kritseldajad

Otto

Link Yana Toomi intervjuule, mis meil tunnis vaatamata jäi

Postituse tegi Saskia

Reedel, 14. veebruaril oli meie klassil väga sisukas ja huvitav päev, milles leidus nii kurbi kui ka rõõmsaid hetki.

Esimeseks tunniks oli geograafia, kus saatsime ära oma õpetaja Aile Neimanni, kellel juhtus olema ka sünnipäev. Laulsime talle ning tegime ka kaardi ja koogi. Kook maitses väga hästi ning pärast söömist mängisime Kahoot’i. Peale esimest tundi jätkasime oma koolipäeva veel kolme korralise tunniga ja seejärel alustasime retke loomaaeda. Lisaks liikusid koolimajas ringi ka roosikullerid ning nii mõnigi meie klassi õpilane sai sõbrapäevaks roosi, kaardi või koogikese.

Loomaaeda minekuks olime kõik kogunenud kooli ette ning mahtusime ka üsna täpselt ajakavasse. Seejärel jalutasime bussipeatusesse ja istusime bussile number 42, mis pidi meid viima loomaaia lääneväravasse. Tegelikult polnud keegi meie klassist väga kindel, millises peatuses peame maha tulema. Enamus meist teadis, kus asub läänevärav ja milline see välja näeb, kuid bussiliiklusest selle lähedal polnud isegi õpetajal aimu. Õnneks aitasid meid sõbralikud kodanikud bussis ning tuli välja, et buss number 42 ei viigi otse lääneväravasse. Me aga ei lasknud ennast sellest heidutada ning juba pärast kümneminutilist jalutuskäiku olime loomaias kohal, boonuseks jõudsime isegi paar minutit enne programmi algust.

Tunni teemaks olid selgroogsed loomad. Alguses rääkisime selgroogsete viiest erinevast grupist ja asjadest, mida olime varem bioloogias õppinud. Seejärel suundusime läbi loomaaia troopikamajadesse, kus meid jaotati kaheks grupiks ning tehti kiire ekskursioon nii vanas kui ka uues troopikamajas. Ekskursioonil räägiti meile huvitavaid fakte selgroogsete kohta. Nägime šimpanseid, jõeraisid, kääbusmarmosette, araraunasid, harikrokodille, surikaate, anakondat ja isegi ühte kassi, kes püüab troopikamajas hiiri. Kõige huvitavam oli minu arvates see, kui giid andis meile krokodillihambaid vaadata ning rääkis huvitavaid fakte krokodillidest. Samuti räägiti meile šimpanside kehakeelest ja meil avanes võimalus näha papagoide pulmamängu ja päris elus Aleksei Turovskit, kes oli samuti troopikamaja külastama tulnud. Hiljem läksime me tagasi loomaaia õppehoonesse lääneväravas ja mängisime mingit kuldvillaku moodi mängu. Giidid ütlesid, et meiega oli väga lihtne tegeleda, sest me teadsime varasemalt asju millest nad rääkida tahtsid. Meie arvates oli ekskursioon hoolimata sellest põnev ja tore vaheldus pingelisele kooliajale.

Pildid ja tekst: Ingrid

31.jaanuaril käis Tallinna Reaalkooli 7.b  Maksu- ja Tolliametis, et saada rohkem maksude kohta teada.

 “See oli hariv ja samal ajal lõbus õppekäik,” võttis Krõõt ekskursiooni kokku. Seal näidati esitlust erinevate maksude kohta; milliseid makse kogutakse ning millistes valdkondades kogutud maksuraha kasutatakse. Samuti maksupetturitest ning ümbrikupalgast. Selle praktiseerimiseks õpetati neile maksumängu, mis oli üpris sarnane kaardimänguga “maffia”. Olid erinevad rollid, mille kohaselt käituma pidi.

 Tolli poole pealt räägiti asjadest, mis on inimestelt tollis ära võetud. Näidati ka tollikoera, kelle omanik peitis mõned keelatud ained ruumi, kus klass viibis. Nende leidmisega sai ta hästi hakkama. Hiljem sai koera omanikult koera kohta ka küsimusi küsida.

 Kõige viimasena mindi muuseuminurka, kus olid näha tollist konfiskeeritud asjad ning Maksu- ja Tolliameti töötajate spordivõistluste auhinnad. Räägiti veel lähemalt asjadest, mida on inimestelt ära võetud.

 Ekskursioon oli põnev ning kindlasti saadi uusi asju teada.

Ülevaate andis Helena

Ingrid muljetab veidi maksudest:

Terves kehas terve vaim, kas ka terves riigis terve maksuamet?

Maksuamet on oluline osa riigi toimimisest. Külastasin Eesti Maksu- ja Tolliametit kaks nädalat tagasi koos klassiga, et näha, mis toimub eesriide taga. Kaugemalt vaadates tundub maksuamet külma ja süsteemse masinavärgina, mis kodanikke rõhub, aga lähemalt tutvudes avaneb sootuks teistsugune pilt. Maksuamet peab küll riigi rahakotti täitma, aga lisaks ka tagama, et turul valitseksid võrdsed tingimused. Maksuametis töötavad professionaalid, kes ühelt poolt peavad seaduste järgimist tagama, kuid teisalt muretsevad nad kogu majanduse käekäigu üle.

Tegelikult on väga paljud inimesed maksudega seotud ning võib-olla maksavad paljud noored neid ise seda teadmata. Kui omast palgast makse ei maksta või seda polegi, siis kindlasti sekkuvad need meie ellu mujalgi. Näiteks võib tuua kasvõi käibemaksu, mida makstakse peaaegu iga poest ostetava kauba pealt. Käibemaksud ja aktsiisid võivad tihti jääda peidetud aspektideks, mis niisama pilku üle teiste asjade lastes nende varju võivad kaduda ning oma igapäevasuse tõttu tihti ununevad.

Minu jaoks sümpatiseeris kõige rohkem see, et eestlaste maksukogumine ja tuludeklaratsioonide esitamine on tehtud võimalikult mugavaks, kiireks ja lihtsaks. Suur osa asju on selles vallas juba internetipõhised ning nende süsteemide kasutamine teeb Eestist kindlasti ühe enim arenenud e-riigi. Samuti on eestlaste makstavad maksud jaotatud ära väga erinevate valdkondade peale ning niiviisi ehitamegi Eestile tugevat tulevikku.

Maksuametit võib pidada ka ideaalselt töötavaks masinaks, mida peab kogu aeg edasi arendama, kuid selle tegevuse käigus ei tohi teha ühtegi viga. Süsteemi murdudes peatub ka organiseeritud riigi kasvatamine. Väiksemagi tõrke korral võib kõik äkitselt kokku kukkuda ning leiaksime end õige peagi tohutu katastroofi keskmest. Tegu on justkui südamega inimese kehas, kuni see tugevalt lööb, töötab ka riigi maksusüsteem ning tuleviku paremaks muutmine. Kui maksuamet lõpetaks maksude kogumise, siis ei paisataks enam uut raha riigi ülalhoidmisse ning südame töö peatuks. Riigi töö aeglustuks ja seejärel toimuks kiire seiskumine, mis viiks äkksurmani.

Maksuamet on kindlasti üks vajalikumaid organisatsioone. Inimesed peavad selle vajalikkuse nägemiseks tihti sügavamale vaatama ja mõtlema, enne kui mõistavad, et see ongi üheks oluliseks päiskiviks riigi toimimises, ilma selleta poleks tegu tervikliku süsteemiga.

Konfiskeeritud esemed

Kohustuslik klassipilt

Pildid tegi Ingrid

Esmaspäeval, 20. jaanuaril käisime koos paralleelklassidega vaatamas kinos filmi “Serengeti reeglid”. Tegu oli dokumentaalfilmiga, mis rääkis bioloogidest, kes kõik tegid sama katset erinevates keskkondades. Kõikide katsete mõte oli tõestada seda, et eemaldades ökosüsteemist mõne liigi, mis ei paista pealtnäha suurt rolli mängivat võib terve süsteem kokku kukkuda. Filmis nägime ilusat ja väga eripalgelist loodust ning imelisi loomaliike üle kogu maailma. Seanss leidis aset Sõpruse kinos ning mina isiklikult polnud seal kunagi varem käinud. See oli täiesti uudne kogemus, sest seal oli tunduvalt vähem istekohti ning saali seinad olid kordades uhkemad, kui tavalises kinos. Meie klassi arust oli film väga hariv ning loodusvaated ei jätnud kedagi külmaks. Usun, et ees ootab veel palju toredaid kultuurielamusi.

Tekst ja pildid: Ingrid ja Saskia

Teisipäev, jõulupidu

Jõulupeoks pidi iga klass valmistama mingi etteaste ja olles vaieldavalt kas laisad või kavalad, otsustasime minna lihtsat teed ja kasutada ära ingliskeele tundi, kus kunagi ammu õppisime selgeks laulu “All star”. Laul on ikooniline sellepärast, et see on Shreki alguslaul,  seega otsustasime esitust veidi põnevamaks muuta Shreki kostüümiga. Selle auväärse rolli ohverdasime Pärtlile, kes siis teisipäeva õhtul roheliseks värviti (meil pole raha maski või kostüümi jaoks). Pärast teiste etteastete vaatamist ja kahoot’i läksime ka meie lavale. Klassi lauluoskused pole just kiita (tõestuseks võib tuua, et muusika õpetaja naeris meie üle kui me tunnis jõululaule laulsime), aga Shrek koos oma papist peldikuga tegi ikka kõik  palju paremaks. Õhtu jätkus lõbusate P.Otsa tantsudega.

Potsa tantsud

Teisipäeval pärast jõulupidu kogunesime 409-sse, et lugeda jõulusalme, süüa ja annetusraha koguda (see aasta otsustasime loosipakkide asemel hoopis Mondole annetada). Saime ka kirja nn päkapikkudelt, kes teatasid meie rõõmuks, et ära jääb inimeseõpetus, astmevahelduse kontrolltöö ja osaliselt ka loodusõpetus. Suureks plussiks oli ka film ise, mille pärast osad tunnid ära jäid. Lühidalt oli siis kirjutatud, et me läheme kinno “Aeronaute vaatama”

Kiri päkapikkudelt

Kolmapäev, kinos käik

Koolipäeva keskel käisime Coca Cola Plazas vaatamas filmi “Aeronaudid”. Meile väga meeldis!

Kinos

Reede, projektipäev

Selle aastakümne viimane koolipäev ei olnud just tavaline… Tunnid olid asendatud töötubadega ja reede asemel oli kõige selle nimeks projektipäev. Põhimõtteliselt veetsime me paar tundi linnulaulude, lauamängude, sõnapilvede või linnaruumi keelestatistikaga tutvudes. Järgnes lühike klassijuhatajatund, kus me veidi õiendada saime ja pärast seda lastigi meid juba vaheajale.

Sõnapilved Karuga

Jõulueelne noomimine

Häid jõule kõigile!

Tekst ja pildid: Saskia

Üsna ootamatult jõudis meie klassini uudis, et meid on kutsutud külla Swedbanki Rävala kontorisse. Nõustusime ühiselt, et see oleks koolist värskendav vaheldus ning peale kuuenda tunni lõppu seadsimegi sammud panka digipanganduse teemalisse tundi. Kohale jõudes suundusime kohe ühte suurde ruumi, kus olid laud ja toolid. Kui igaüks oli endale istekoha leidnud siis tutvustati meile lühidalt programmi. Alguses räägiti meile raha ajaloost ning algsest päritolust ning peale seda näidati meile, kuidas teha vahet vale- ja pärisrahal. Saime katsetada ka mündimasinat ja meile kingiti pastakad ja helkurid. Kõige viimase asjana tutvusime nutiriskidega ja internetipanga kasutamise võimalustega. Meie arust oli see käik väga huvitav, kuid digipanganduse asemel tegelesime pigem raha ajaloo avastamisega. Loodame, et varsti on tulemas mõni uus ja tore õppekäik millest kirjutada.

Raha vesimärkide vaatlemine UV-lambi abil

Mündimasin

Pangatunnis

Grupipilt

Tekst ja pildid: Ingrid

Reaalkoolil on iga-aastane traditsioon teha liikumiskavasid ehk iga klass peab valima laulu ja sellele mõtlema välja 2- minutilise tantsu. Eelmiste aastatega oleme õppinud, et meil jääb alati ajast puudu, seega alustasime tänavu ekstra vara. Esimesena valisime välja laulu “Call me maybe” ja mõtlesime välja ka veidi liigutusi, kuid nagu aimata oli, see ei sobinud kõigile. Samamoodi juhtus ka “Ämblikmehega”. Lõpuks olime nii tülpinud, et kõik jäid nõusse lauluga “Kutse tantsule”  Mõne kehalise ja klassijuhatajatunniga mõtlesime välja ka liigutused ja esitasime kava ära. Meie arust valmis päris lõbus tants. Suured tänud inimestele, kes kaasa mõtlesid ja grupitööd aitasid, eriti tubli oli nagu ikka Ingrid, kes riidepuuga korda hoidis.

Tantsukava video

Kaisa kukutamine

Koreograafid töötamas

Teiste kavasid vaatamas

Meie esitus

Filmis Ingridi ema, pildid ja teksti tegi Saskia

Ilmselt on arusaadav, et käime koolis, aga mida me seal üldse teeme? Nagu ikka koolides õpime me grammatikat, rehkendust ja muud sellist, kuid leidub ka vaheldust:

Meid külastas (taas) üks eesti keele õpetaja kunagistest õpilastest, sel aastal oli selleks kirjanik Yanne. Ta rääkis oma teekonnast kirjandusega tegelemiseni ning lükkas ümber stereotüüpe kirjanike kohta, kuigi öelgu mida tahtku, meie arvates pole enda raamatukokku kirjutama lukustamine ikkagi normaalne.  Plussiks saime NaNoWriMo järjehoidjaid (: (NaNoWriMo ehk National Novel Writing Month).

Lugesime läbi luuleraamatu ja tegime sellest hiljem gruppides tekstikvad. Kõik tekstikavad oli erinevad ning omanäolised ja nende kuulamine oli väga lõbus.

Kooli külastasid President ning kunagisest astronaudist Kanada kindralkuberner Julie Payette. Nad tutvusid sellega, kuidas Eesti koolides tehnoloogiat ja IT õpetatakse ning pärast toimus ka pressikonverents. Muidu hoiti meid klassides, kuid üks hetk lasti meid siiski ka vahetundi, nii et saime kuulda kohtumise lõppu. Parasjagu käis arutelu kliimamuutuse kohta. Me polnud otseselt üritusega kuidagi seotud, kuid siiski oli äge, eriti kui meile lehvitati.

Teksti kirjutas Saskia, pildid tegi Annika ja Saskia

Nagu juba traditsiooniks saanud toimub Reaalkoolis ka sellel aastal ajalooviktoriinide sari, milles panime oma teadmised proovile ka meie, 7.b klass. Sellel aastal olid kõik konkurendid meist aasta või kaks vanemad ning me ei osanud isegi unistada neile piisava konkurentsi pakkumisest või võitlusest esikolmiku kohtade pärast. Erinevalt eelmistest kordadest hakkasime tiimi moodustamisega juba varakult pihta, sest 140.b puhul on juba ammu teada see, et saame viktoriinidest väga ootamatult teada. Meie klassi esindasid viktoriinil Ingrid, Sander, Kadri-Liis, Karl H. ja Helena. Viktoriin ise oli väga huvitav ning hästi korraldatud. Küsimuste koostamisel oli kohati mõeldud kastist välja ning see pani ajud mitmekülgselt ragisema. Näiteks pidi keskväljaku järgi ära tundma Eesti linnu ja nimetama kuulsaid inimesi Soome markade pealt. Küsimustele vastamine toimus kolmes voorus ja üllatuslikul kombel oli meie klass pärast esimese vooru lõppu jagamas 2.-3. kohta. Veel suurem oli meie üllatus, kui pärast kolmandat vooru selgus tõsiasi, et meie klass oli võitnud 1. koha. Piltidel näete ka tiimiliikmete emotsioone peale võidu väljakuulutamist. Nüüd ootame pingsalt järgmist viktoriini!

Abivahendid

Viktoriin

Funktsionaalne lugemine

Esimene koht!

Teksti ja pildid tegi Ingrid