Meie tegus sõbrapäev

Reedel, 14. veebruaril oli meie klassil väga sisukas ja huvitav päev, milles leidus nii kurbi kui ka rõõmsaid hetki.

Esimeseks tunniks oli geograafia, kus saatsime ära oma õpetaja Aile Neimanni, kellel juhtus olema ka sünnipäev. Laulsime talle ning tegime ka kaardi ja koogi. Kook maitses väga hästi ning pärast söömist mängisime Kahoot’i. Peale esimest tundi jätkasime oma koolipäeva veel kolme korralise tunniga ja seejärel alustasime retke loomaaeda. Lisaks liikusid koolimajas ringi ka roosikullerid ning nii mõnigi meie klassi õpilane sai sõbrapäevaks roosi, kaardi või koogikese.

Loomaaeda minekuks olime kõik kogunenud kooli ette ning mahtusime ka üsna täpselt ajakavasse. Seejärel jalutasime bussipeatusesse ja istusime bussile number 42, mis pidi meid viima loomaaia lääneväravasse. Tegelikult polnud keegi meie klassist väga kindel, millises peatuses peame maha tulema. Enamus meist teadis, kus asub läänevärav ja milline see välja näeb, kuid bussiliiklusest selle lähedal polnud isegi õpetajal aimu. Õnneks aitasid meid sõbralikud kodanikud bussis ning tuli välja, et buss number 42 ei viigi otse lääneväravasse. Me aga ei lasknud ennast sellest heidutada ning juba pärast kümneminutilist jalutuskäiku olime loomaias kohal, boonuseks jõudsime isegi paar minutit enne programmi algust.

Tunni teemaks olid selgroogsed loomad. Alguses rääkisime selgroogsete viiest erinevast grupist ja asjadest, mida olime varem bioloogias õppinud. Seejärel suundusime läbi loomaaia troopikamajadesse, kus meid jaotati kaheks grupiks ning tehti kiire ekskursioon nii vanas kui ka uues troopikamajas. Ekskursioonil räägiti meile huvitavaid fakte selgroogsete kohta. Nägime šimpanseid, jõeraisid, kääbusmarmosette, araraunasid, harikrokodille, surikaate, anakondat ja isegi ühte kassi, kes püüab troopikamajas hiiri. Kõige huvitavam oli minu arvates see, kui giid andis meile krokodillihambaid vaadata ning rääkis huvitavaid fakte krokodillidest. Samuti räägiti meile šimpanside kehakeelest ja meil avanes võimalus näha papagoide pulmamängu ja päris elus Aleksei Turovskit, kes oli samuti troopikamaja külastama tulnud. Hiljem läksime me tagasi loomaaia õppehoonesse lääneväravas ja mängisime mingit kuldvillaku moodi mängu. Giidid ütlesid, et meiega oli väga lihtne tegeleda, sest me teadsime varasemalt asju millest nad rääkida tahtsid. Meie arvates oli ekskursioon hoolimata sellest põnev ja tore vaheldus pingelisele kooliajale.

Pildid ja tekst: Ingrid

Kommenteerimine on keelatud.