140a

12. aprill oli kuupäev, mida paljud meist ootasid ja kartsid. See oli päev, mil toimus ajaloo selle aasta kokkuvõttev arvestus. Pinge oli suur, kuid meid kõiki juhtis edasi valgus tunneli lõpus – kohe-kohe on käes meie ajalooteadmiste tipphetk ja selleks aastaks saab ajalugu läbi. Õppematerjali oli palju. Minu enda õpimappi oli kogunenud juba üle 200 lehekülje töölehti ja materjali õpikutest. Kõik õppisid erinevalt. Mõni alustas nädal varem, teised päev varem ja kolmandad varusid paar pudelit Beliefi ja sukeldusid õppimisse arvestuse-eelsel õhtul ning lõpetasid alles hommikul. Mõni kasutas ka erinevate pseudoteaduste abi, et materjalid selgeks saada. Hommikul oli kohe näha, kes millise õppeviisi valinud oli. Mõni veel luges vahetunnis ajaloo kohustuslikku lugemismaterjali, teine aga üritas viimaseid kuupäevi ja nimesid pähe tuupida. Vaid vähesed tundsid end oma teadmistes kindlana. Õhkkond oli närviline. 

Vastamine pidi toimuma Kadrioru pargis. Oli varasuviselt soe, päike paistis ja kõik läks justkui hästi. Ilmal olid aga teistsugused plaanid – hakkas sadama. Kardeti, et kohtumispaik viiakse tagasi Reaali, ent õnneks vihm läks üle ja vastajad said pargis oma teadmistega edasi hiilata.

Mõni sai oma vastamisega ühele poole kohe pärast koolitunde, teine pidi aga oma järge ootama ja seepärast mitmeid tunde pabistama. Ma ise kasutasin seda aega ära, et Vapis viimase hetke teadmisi ammutada. 

Õnneks sai enamik läbi ja ka need, kellele algul õnn ei naeratanud, on hetkel teel Some juurde, et hindeks 5 välja teenida. Vastamised algasid kell 14 ja lõppesid kell 20.30. Kogu selle teadmistest tulvil jalutuskäigu lõpuks sai meie armas kullapai Madis Somelar kirja 23 000 sammu ja pea 17 km distantsi. Meil endil sai arvestuste nädala selgroog murtud ja edasi sai minna vaid paremaks… eksju?

Postituse tegi Chrisette

Neljapäeval 6. aprillil käis meil 6. tunni ajal loengut pidamas 126.c vilistlane Mihkel Põldemaa. Loengus rääkis ta oma tööst ja karjäärist Cybernetica nimelises firmas ning merel info kättesaadavuse tähtsusest. Saime kuulda erinevatest huvitavatest ja mõnel juhul ka absurdsetest mereõnnetustest ning oskame nüüd paremini väärtustada asjaolu, et Suessi kanalit ei ummista risti vajunud kaubalaev või et Eesti piiri kaitstakse aina enam 🙂

Postituse tegi Sigrid

4. aprillil, teisipäeval toimus Reaalkoolis juba 19. korda teaduspäev. Päeva eesmärgiks on suurendada õpilastes huvi teaduse vastu ja seda peetakse ülemaailmselt. Panime selga oma kõige pidulikumad ja uhkeimad riided, et avaldada au teadusele ning saabuvatele külalistele. Lisaks elasime sisimas kaasa tublidele üheteistkümnendikele, kelle uurimistöö esitamistähtaeg oli just sel samal päeval. Vaikselt peame ka ise järgmisele aastale mõeldes tõsisemalt plaane pidama. Tundides käisid erinevad külalisesinejad ja aktusel tunnustati parimad olümpiaadilisi (ja söödi kooki!). Meie klassist pälvisid tunnustuse Emil, Andre, Kent, Rain, Chrisette, Karlis, Ingrid, Kaur ja Sigrid. Lisaks andis Saskia tunni noorematele õpilastele. Saime kuulata seitset külalist, kõigil oli oma huvitav ja maailmapilti avardav loenguteema.

Hommiku avasid päeva klassiõdede erisoovil 132. lennu vilistlane Morgan Puust ja 135. lennu vilistlane Jaanika Kiolein. Mõlemad külalised õpivad TalTechis ja on omandamas vastavalt magistri- ja bakalaureusekraadi. Loengu teemaks oli Formula Student Team Tallinn, mille tiimi liikmeks nad on. Vilistlased tutvustasid meile tudengitele suunatud tootearendusvõistlust, milles nad oma tiimiga juba mitmendat aastat osalevad. Tootearendusvõistlus Formula Student kujutab endast üheistmelise vormelauto projekteerimist, ehitamist ja hiljem auto tutvustamist, sellega erinevate katsete läbimist ning võidusõitmist ringrajal. Tänu sellele on neil võimalus külastada erinevaid autotootmistehaseid üle maailma ning võistelda maailma parimate ülikoolidega. Lisaks tuleb ära märkida, et nad saavutavad tugevat konkurentsi pakkuvate ülikoolidega väga kõrgeid kohti! Veidi saime teada ka nende ülikoolierialadest ning kuidas ja miks nad just Student Formula Team Tallinna liikmeks kondideerisid.

2. tunnis esines meile ja meie armsate jumalatele 138.c klassist poliitik Andrei Korobeinik. Loeng keskendus päevakajalisest tehisintellektist. Saime lähemalt teada tehisintellekti töömehhanismist, kuidas aitaks see erinevaid haigusi lihtsamalt leida ja samas selle negatiivsetest külgedest isesõitvate autode puhul. Tulevikust rääkides tähendaks sellise asja pidevam kasutamine ametite tähtsuse muutumist.

133. lennu vilistlast Mathias Kübarat tervitasime soojalt klassis 107. Tunniplaaniliselt oli tegemist küll muusika tunniga, kuid seekord polnud muusikast sõnagi juttu. Kübar rääkis hoopis oma gümnaasiumiaegadest Reaalis, ülikoolist ning vahetusaastast Lõuna-Koreas. Gümnaasiumis oli ta Somelari klassis klassivanem, mis oli tema jaoks tore amet, kuid samas oli ka õlul päris suur vastutus. Ta jagas õpetussõnu tulevastele ja praegustele klassivanematele. Väga oluliseks pidas Mathias Kübar ühtsuse hoidmist ja ühisüritustel osalemist, mida ta ka rohkem rõhutas. Ülikoolis õpib ta Tartus majandusteaduskonnas. Sealjuures mainis ta, et ka sotsiaalteaduste alal pole häbi õppida, valikaineid saab alati valida ka reaalainete hulgast (tema ainete hulk oli 190% kohustuslikust, niietseega vastavalt oma soovile saab ennast lõpmatuseni täiendada). Ülikoolis on ta tegemas oma viimast bakalaureuse aastat, kuid vahepeal jõudis ta käia ka Lõuna-Koreas, millest põgusamalt juttu tuli. 

4. tunnis pidas loengu Laurits Tani, kes füüsika tunnile kohaselt rääkis meile füüsikast. Täpsemalt oli teemaks elementaarosakeste füüsika. Ta seletas lahti valdkonna, millega ta täpsemalt tegeleb ning tutvustas oma kooliteed pärast gümnaasiumi lõpetamist. Hetkel on ta doktorantuuris Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis, kuid enne seda õppis ta TalTechis ja ETH Zürichis. Erinevates etappides on ta uurinud erinevaid füüsika suunitlusi ning isegi, kui jutt oli meile pigem veel keeruline, tundus füüsikamaailm väga huvitav. Küsimusi esitades saime teada rohkem tema kooliajast enne doktorantuuri ning soovitusi tulevikuks.

5. tund oli päeva tähtsaim tund – klassis 303 oli erakordne võimalus kuulata president Toomas Hendrik Ilvest. Viksilt ning viisakalt istusime, kuus inimest ühe laua taga, auditooriumis ja saime ülevaate Eesti kujunemisest maailma juhtivaks digiriigiks. Üheks oluliseks punktiks Eesti Vabariigi ajaloos olid aastad, kui hakati tegema projekti, mille nimeks sai Tiigrihüpe. Selle eesmärgiks oli koolidesse tuua arvutid, et õppida nende kasutamist. Õpetajad said ise aru, et noored õpilased suudavad ise ja lihtsamini sellised oskused omandada. Juttu tuli ka Jukudest ning teistest huvitavates Eesti ajaloole olulistest inimestest. Vaieldamatult üks päeva huvitavamaid ning harivamaid tunde viis meid paremate teadmisteni Eestist kui digiriigist.

Pärast 5. tundi suundus osa klassist aulasse aktusele ja teine osa taas loengut kuulama. Aulas juhatas aktuse sisse direktor Ene Saar. Seejärel pidas Toomas Hendrik Ilves kõne teaduse tähtsusest ning vajadusest seda väärtustada. Pärast seda esitas meie paralleelklassi Darja Jõesoo klaveril Glinka variatsioone ning algas tunnustuste jagamine olümpiaadidel häid kohti saanud õpilastele. Meie klassist pälvisid tunnustuse Emil, Andre, Kent, Rain, Chrisette, Karlis, Ingrid, Kaur ja Sigrid. Pärast seda suundusime sööklasse, kus toimus tordisöömine. Meie klassi Saskial oli au lõigata lahti üks kookidest. Pärast magusat ampsu ja veresuhkrutõusu liitusime ülejäänud klassikaaslastega, et kuulata Kristjan Juhani metallurgialoengut. K. Juhani tutvustas TalTechi metallurgia õppesuunda. Saime ülevaate selle ala positiivsetest ja negatiivsetest külgedest. Päeva finišiks oli tund kindlasti hea lõpetus suursugusele teaduspäevale.

Ühest olulisest Reaalkooli traditsioonist said mõned osa esimest korda, mõne jaoks oli see juba kümnes. Igatahes suurenes teadmistepagas ja nii mõnigi sai vastused loengute käigus või juba varasemalt tekkinud teadusalastele küsimustele. Samuti oli tore kohtuda kooli vilistlastega. Ütlus, mis annab lootust tulevasse arvestuste nädalasse ja seostub imeliselt selleks aastaks lõppenud teaduspäevaga: “Everything is theoretically impossible until it is done.” (Robert A. Heinlein).

Postituse tegid Krõõt ja Sigrid

Kümnendate klasside suusapäev Kõrvemaal toimus sel aastal esmaspäeval, 6. märtsil ning oli mõnusaks pikenduseks just lõppenud suusavaheajale. Hommikul kogunesime kooli juures ja sõitsime tellitud bussiga Kõrvemaale, kus laenutasime suusad ja saime esimesed juhtnöörid. Toimus ka klassidevaheline teatesõit, mille ülekaalukalt võitsime. Klassi esindasid Mia Marleen, Paul, Krõõt Kudeviita, Pärtel Kukk, Saskia ja ankrumees Ernst. Ülejäänud klassikaaslases said raja ääres võistlejatele valjuhäälselt kaasa elada. Kuuldavasti õnnestus meie klassil välja sõita talve parim teatesõidu aeg. Seejärel said kõik nautida Kõrvemaa mõnusaid suusaradu ja esimesi kevadisi päikesekiiri. Lisaks korraldati omavoliliselt soovijatele suusaõpet. Juhtusid ka mõned viperused nagu purunenud suusaklamber, kuid need lahendati ruttu. Suusakeskuses ootas kõiki soe frikadellisupp, leib ja tee. Samuti sai kelgutada ja tuubitada. Suusapäev möödus väga kiiresti, aga emotsioonid olid igati positiivsed!

Postituse tegi Ingrid

Hundikuu 24. päeval 2023. aastal käisid Reaalkooli pidulikul Vabariigi aastapäeva lipuheiskamisel. Kohtumisel olid esindatud ka spordiklassi 140.a õpilased, kes külmast ja unest hoolimata olid valmis minema riigile au avaldama. 

Kui Saskia kooli juurde jõudis, olid kõik teised juba kohal. Olenemata sellest, et lippu heisati alles 7:33, olid Reaalkooli õpilased juba 6:30 kooli ees reas ja ootasid õpetaja Somelari. Kõigil olid väsinud näod ees, alustades nendest, kes pidi juba 5 ärkama, et kooli ette jõuda kuni õpilasteni, kes sügava une tõttu alles 6:20 majast väljusid. 

Torni juurde jõudes võtsid kõik tublid õpilased kaitsemalevlaste käes kaunid Eesti lipud ja suundusid Pika Hermanni torni äärde. Tublimad otsisid välja ka laulusõnad, et näidata kõigile oma suurepärast lauluoskust. Enne lipuheiskamist tuleb teha aga ühed tõelised kiluvõileviad. Meie õnneks Saskia suutis teha suurepärase kiluvõileiva, mida nautida oodates Eesti lipu tõusu. 

Peale leibade nautimist oli aeg liikuda edasi kõnede ja laulude juurde. Kõigile jääb igaveseks kõrvu kõlama Kauri madal monotoone hääl, mis andis kõigile isamaistele laludele omamoodi kõla. Peale pikka ja külma hommikut said kõik suunduda koju, kus oodates paraadi sai sooja tassi tee kõrval üles sulada.

Postituse tegi Taavi

23. veebruaril pärast meie kooliaktust toimus presidendi aktus. Seal osalesin meie klassist koos Taavi Tomanniga. Algul, enne Alar Karise tulekut, oli saal täis elevust ja ootust. Saabudes jäid kõik vakka.

Presidendi aktuse algul laulsime kodumaised laule nagu ,,Eesti lipp”, ,,Mu isamaa on minu arm” jms. Järgmisena pidas president oma kõne. See oli esimene kord kui sain näha presidenti oma silmaga. Järgnes Westholmi õpilaste kõne, millele omakorda meie kooli abiturient Siim meeldejääva klaveripalaga ,,Kodumaine viis”. Jätkasime isamaiste lauludega koori saatel.

Esimese aktusepooliku lõppedes oli 15 min paus, mil liikusime Poisi juurde. Seal pidasid linnapea ja GAGi direktor kõne. Aktuse lõppedes liikusime Pudi reas kooli.

Postituse tegi Jarl

Neljapäeval, 23. veebruaril toimusid meil vaid esimesed 4 koolitundi. Pärast seda oli meil lühikene klassijuhatajatund, kus Villu jutustas meile väikese loo oma koolipõlvest ja üritas ka meist kasvatada paremaid inimesi :). Pärast seda pakkisime ennast soojadesse riietesse ja suundusime staadionile, kus toimus aktus. Direktor Ene Saar pidas kõne ning jagati ka autasusid olümpiaadide koolivoorudes osalemise eest. Meie klassist said autasu väga tublid Hermann, Rain, Mia ja Andre. Pärast seda laulsime regilaulu Eesti Vabariigi 105 sünnipäeva puhul ning tantsisime kaerajaani. Staadionilt lahkusime muidugi Pudi reas.

Postituse tegi Sigrid

22. veebruaril väisas Tallinna Reaalkooli peaminister Kaja Kallas. Temaga kohtumiseks tekkis koolis suur klassidevaheline tunglemine. Õnneks oli meie klass äsja väga edukalt läbinud ajaloo arvestuse, mis tagas meile edu.

Kohtumine möödus väga põnevalt ja nii mõnegi klassikaaslase hinnangul jäi aega lootusetult väheseks, kuid olime siiski õnnelikud, et Kallase tihedas graafikus oli meile ruumi tehtud. Kõnelesime loomulikult sõjast Ukrainas, aga ka vastselt lõppenud Müncheni julgeolekukonverentsist, valimistest ja paljust muust. Klassidel jagus mitmekülgseid küsimusi ja ka 10.a oli Jarli küsimusega lääneriikide valgustamisest Venemaa kohta esindatud. Klassi muljed olid pärast kohtumist head, paljud rõhutasid peaministri sisukust ja üleüldist sümpaatset muljet.

Kuid kohtumine peaministriga ei jäänud meie klassile tiheda arvestuste nädala kolmapäeva ainsaks kohtumiseks. Nimelt osalesime 7. tunni ajal 12. klasside ühiskonnaõpetuse raames majandusminister Riina Sikkuti tunnis. Sarnaselt hommikuse kohtumisele oli ka see tund sisustatud kahepoolse diskussiooniga ministri ja õpilaste vahel. Teemaks tuli rohkem sisepoliitilisi teemasid – toimetulek, meditstiin, aga ka näiteks tuumajaama rajamine. 

Need kaks suurkohtumist valitsusliikmetega ei jäänud ainsateks valimiseelseteks tegevusteks meie koolis. 10. veebruaril toimus Reaalkooli aulas suur valimisdebatt, kus osalesid kaheksa erakonna esindajad. Meie klassist jälgis väitlust lisaks teistele Ingrid, kes hindas ettevõtmist edukaks, kuid ei oleks ise mõnda kandidaatidest debatti kutsunud.

Valimisperiood möödus Tallinna Reaalkoolis sisuka arutelu vältel, mille lõpus sai kindlasti igaüks suuremaid teadmisi Eesti poliitikast ja selle võimalikest tulevikusuundadest. Meie klassis küll ühtki valimisealist õpilast pole, kuid nii mõnigi sai lähemalt tuttavaks oma vaadetega kattuvate erakondadega ja saame nelja aasta pärast teha läbimõeldud valiku Eesti elu suunamisel.

Postituse tegi Hermann

13. veebruaril käis Tallinna Reaalkoolis külas umbes 25 briti õpilast Londonis asuvast tüdrukutekoolist. Meie klassi Ingrid, Taavi ja Gustav tutvustasid neile koolimaja ja ka kooli ajalugu. Pärast seda liitusid nad meie ajalootunniga ning saime omavahel väiksemates gruppides üksteiselt küsimusi küsida ja üksteise koolieludega tutvuda, lisaks saime tutvustada neile veel veidi Eesti ajalugu.

Postituse tegi Sigrid

26. jaanuaril toimus Reaalis 2023. aasta “Vabalava”. Üritus algas kl 18.00 žürii tutvustusega, millele järgnesid täiesti seinast seina etteasted, mis väljendasid reaalikate loomingulist ampluaad ja võimekust. Kuigi meie klassist ei esinenud keegi, võis laval näha tuttavaid paralleelidest ja ka meie jumalate hulgast. Pärast kõiki etteasteid sai žürii, rahvas ja korraldajad kõik valida välja oma lemmikuid ning lisaks loositi rahva seas välja ka mitmeid kinke.

Postituse tegi Sigrid