Tänavakassid ja lõõmav päike – ülestähendusi 140. lennu rännakult Istanbuli
Suurema osa 140. lennu jaoks sai see reis alguse 20. aprilli varastel hommikutundidel, mil koguneti juba kl 3 Reaali juurde, et alustada teekonda Riia lennujaama poole. Meie klassist sai aga enamus kokku sadamas veidi inimlikumal kellajal e kl 9 ning alustasime oma rännakut laevaga Helsingisse. Järgnes terve nädal jalutamist täis päevi, kõrgelt paistvat päikest ja arusaamatu väärtusega võõrast raha, mida türklased kutsuvad liirideks. Kuid juba varsti said meie hotelli tagused mägised tänavad ja lähedal asuv trammipeatus meile kodusteks ning suutsime edukalt kaubelda selles hindamatu väärtusega valuutas. Aitäh õp Madis Somelar, et korraldasite selle reisi. See jääb meie lennule alatiseks väga sooja mälestusena meelde. (Kirjutas Sigrid)
21.04
Esimene terviklik päev Istanbulis algas meil hommikul varakult. 10.15 kogunesime juba hotelli fuajees. Enne seda pidid ka kõige suuremad unimütsid end hõrgule hommikusöögile vedama, et pikaks päevaks energiat koguda. Kui kõik pead olid kokku loetud, asusime teele. Hotelli ees tegime kohe kogunemise, kus õp Madis Somelar rääkis meile lühidalt Türgi ajaloost. Edasi suundusime trammipeatusesse. Seal tekkis juba esimene tõrge piletite soetamisega. Lõpuks mahutasime kõik reisisellid trammidele ning liikusime sihtkoha suunas, milleks oli Dolmabahçe palee. Seda paleed ehitati aastatel 1843-1856. Palee ehitamiseks läks 35 tonni kulda, väärtuses ligikaudu 2 billionit USD. Peale palee ehitust läks riik pankrotti. Hiigelsuur ja imetlusväärne hoone asub täpselt Bosporuse väina ääres. Aed, mis ümbritses tervet paleed, oli täis värvilisi lilli ning pügatud põõsaid ja uhkeid väravaid. Iga nurga peal olid ka purskkaevud. Ühes hoovis olid ka kanad ja kuked. Seest oli palee maalide ja skulptuuridega ehitud. Igas toas haaras silma mõni kuldlühter või keraamiline nõu. Peale paleetuuri saime õues päikest nautida ning uude sihtpunkti liikuda. Vahepeal oli ka vaba aeg, kus saime midagi hamba alla otsida ning linna uudistada. Kogunesime uuesti kell 17 Taksimi väljakul. Samal päeval toimus ka kohalikul staadionil jalkamäng, niiet terve linn oli täis hullunud fänne, kes tänavatel laulsid ja karjusid. Õhtul oli meil jällegi vaba aeg, mil saime kõik endale meelepärase söögikoha leida. Esimene päev möödus päikseliselt ja tegevusrohkelt. (Kirjutas Krõõt K.)
22.04
Kolmas rännakupäev oli tegus ning Istanbuli teed viisid meid sooja päikse saatel esimesena Basilica Cisterni. See on Justianus I ehitatud maa-alune veehoidla, mis mahutab 80 000 kuupmeetrit vett. Cisterni üheksa meetri kõrgune lagi püsib üleval tänu 336 sambale, mis on toodud erinevatest kohtadest kokku. Peale vägevat veehoidlat sammusime Haggia Sophiasse, mida Justianus öösel unes nägi ja hiljem ehitas. Mošees nägime palvust ja saime giidilt tuuri. Selle lähedal asus Sinine mošee, mis on tuntud oma kuue minareti poolest. Külastasime ka seda ning imetlesime kauneid laemaalinguid ja mosaaikseinu. Mõnus ilm tegi päeva meeldejäävaks peamiste vaatamisväärsustega. (Kirjutas Margaret)
23.04
Neljas päev tõotas tulla veel tegusam kui eelmised. Oma päeva alustasime me Suleimani mošeega. Mošee tellis Suleiman Suurepärane ning see valmis 1557. aastal. Mošees saime rahulikult istuda ja nautida imelist vaadet tervele linnale. Meie järgmine sihtpunkt oli Spice Bazaar, mis on Istanbuli üks suurimaid turge. Basaaril müüdi vürtse, Türgi hõrgutisi, kuivatatud puuvilju ja ehteid ning muidugi pakuti lahkelt igas poes tasuta teed. Kui kõik olid endale maiustused või kingid vanematele ära ostnud, oli meil ees pikk jalutuskäik mere äärde. Mere ääres saime puhata jalga ning nautida sooja päikest. Sellega lõppeski meie järjekordne tore ja tegus päev. (Kirjutas Uku)
24.04
24. Aprill oli esimene päev, mil meil oli võimalus täiesti iseseisvalt linna avastada. Ligi pool grupist seadis sammud kunstimuuseumisse Istanbul Modern. Kuigi mõned meist võivadki olla modernse kunsti gurmaanid, siis soov muuseumisse minna oli paljudes tingitud kunstiajaloo kodusest ülesandest külastada kahte kunstinäitust. Ãœlesande tähtaeg lähenemas, liikusime taas kord “Kabatas” trammiliiniga muuseumisse. Sooviksime avaldada suurt tänu C klassi Liisile, kes selle imelise muuseumi välja pakkus!Â
Muuseumis oli 3 ajutist näitust ja püsinäitus. Esimene ajutine näitus oli “Timeless Curiosities”, kus olid mitmed digitaalkunsti ja graafikavaldkonna kunstitööd. Näitus näitas viise, kuidas kasutada modernset tehnoloogiat, et luua kunsti. Teisel näitusel olid Istanbuli staarfotograafi Ozan Sagdici pildid, millel kajastati Türgi elu ja olu. Kolmas ajutine näitus ja püsinäitus olid teoste poolest sarnased. Need teosed olid modernne kunst oma kogus hiilguses. Need teosed panid meid tundma mitmeid tundeid: igavus, ahastus, segadus, rõõm, lõbu, nauding (kuid eriti ikka segadus!).Â
Ülejäänud meie seast, kes polnud tujus kaasaegset kunsti eksamineerida, seadsid sammud näiteks akvaariumi või Theodosiuse müüride poole. Kokkuvõttes oli rahulik, puhkuserohke ja silmaringi laiendav päev. (Kirjutas Emil)
25.04
25. aprilli hommikul kogunesime juba traditsiooniliseks saanud kellaajal (10.15) fuajees, et maksta Madisele oma viimased sendid ning seejärel seada sammud Topkapı palee poole. Enne kui pääsesime paleesse uudistama sultanite hiiglaslikke rõivaid ja uhkeldavalt kullatud diivaneid, mille peal oleks muide üpriski mõnus mõni ajalooarvestus maha pidada, pidime mõnda aega sissepääsujärjekorras koolimütsid peas, nagu õigele reaalikale kohane, kõrvetava päikse käes ootama. Ootamise põhjuseks osutus Somelari kohaliku tasemel kauplemisoskus, 50€ sissepääsutasu vähenes kui imekombel kolm korda. Odavaima pileti saamiseks pidime väitma, et oleme alla 16 aastased ning viibime Türgis selleks, et sõlmida sõprussidemeid Ankaras asuva kooliga. Mehmed II rajatud Topkapı palee oli ümbritsetud luksuslike aedadega, kuid palee ülesehitus oli hoopis erinev traditsioonilisest euroopa paleest või nagu 15. Sajandi euroopa rändurid seda ise kirjeldasid ebakorrapärane ja asümeetriline. Peale museaalide imetlemise saime palees ka mitu ühispilti Bosporuse sillerdava vee taustal jäädvustatud ning Vihurit taga otsida, misjärel oligi aeg ennast lõunale sättida.
Õhtul viis tee (seekord siiski valge kaubik) meid Bosporuse väina kruiisile, mis sisaldas endas ka neljakäigulist õhtusööki ning mitmekülgset meelelahutust. Kuigi õhtusöök eriline maitseelamus ei olnud ning apelsiinimahla asemel serveeriti meile lahjendatud fantat kujunes õhtu igati meeleolukaks. Esmalt demonstreerisid meie meelt lahutama tulnud tantsijad oma sufitantsu oskusi ning haarasid peale pöörlemise lõpetamist kruiisil olijad endaga ühisesse tantsuringi. Ei läinud kaua aega enne kui eestlased oma kohalolekust märku andsid ning kõlarist eestikeelsed laulud kõlama hakkasid. Kõlas nii Eesti üheksakümnendate popmuusikat (eriline tegija oli tol õhtul 2 Quick Start) kuid ei jäänud ka kõlamata vana hea retsilaul „Timber“, mille järgi kõik kohalolijad retsitantsu vihtusid. Õhtu meeldejäävaks lõpetuseks saime magustoidu kõrvale laulda nii sünnipäevalaulu kui ka kaasa elada abieluettepaneku tegemisele. Hotelli jõudsime tagasi kella üheteistkümne paiku ja sellega oligi meie tihe päev lõppenud, kuid mälestus laevareisist jäi veel pikalt püsima, eriti arvestades, et nii mitmelgi meist kõikus veel päevi maapind jalge all.
26.04
Viimasel täispäeval Istanbulis anti meile vabad käed ning pudenesime kõik nelja ilmakaarde. Osad läksid taas külastama juba käidud kohti, teised aga otsisid veel reisi lõppu midagi uut. Päeva lõpuks olid aga endiselt kõik alles ning õhtu (ja Riia kaudu minejatel ka öö, sest nemad pidi hotelli fuajees kogunema kl 2.45) veedeti viimaseid kingitusi taga ajades, liiridest vabanedes ja kohvreid pakkides. (Kirjutas Sigrid)
27.04
Tagasi rees oli aegu võttev, a võis üle elada. Kell 5:45 istusimi bussi pääle, mi meid lennujamma viidi. Mõnõ tunni passimisi lennujamas ja alustsimi lendu. Lennasimi mõnõ tunniga Helsingi. Möödamine Bad Bad Boy skulptuurist, edesi lätsimi laeva, kon sõit kestsi umbõs neli tundi. Laeva pääl sai aega veediä erinevite tegemistega. Näiteks karaoke laulmisõga vai lõbusa ja köitva kohustusligu kirämiisõ lugõmisõga. (Kirjutas Karl Erik)
© 2024, 140a