Õpetajate päev

4. oktoobril tähistasime kooliga õpetajate päeva, mille raames andsime meie, abituriendid, teistele klassidele tunde. Mina  (Kaspar) ja Hermann andsime ajalootundi 5. klassile ja inglise keele tundi 6. klassile. Olime valmistunud, et lapsed ei pruugi sõna kuulata ja tund võib olla kaootiline, kuid selleks kogemuseks ei osanud me kumbki valmis olla. Siinkohal mainiks, et kuues klass oli palju mõistlikum kui viies. Otsekohe kui Kristo Siig ajaloovideo kinni läks, hakkas klassis lakkamatu lärm, mida oli pea võimatu vaigistada. Hermann kommenteerib kogemust: “5. klass oli peavalu aga muidu väga inspireeriv kogemus.” Pärast kahte tundi olime mõlemad väsinud ja panime imeks, kuidas õpetajad jaksavad pikad päevad läbi lastega tegeleda. Tundide ettevalmistamine oli ka väljakutse ja üllatavalt suur töö: kuidas teha tund lastele huvitavaks nii, et see oleks ka õpetlik ja nad omandaks materjale. Selle päevaga õppisime kindlasti õpetajate tööd palju rohkem väärtustama.

Kirjutas Kaspar

Lisas: reaal140a 29.10.2024 21:34

Reaal 143

Täna, 1. oktoobril tähistasime oma kooli 143ndat sünnipäeva. Viienda tunni ajal tuli meile jutustama Kaarel Kivisalu (vil. 135). Ta rääkis meile ülikoolist ja ülikoolijärgsest elust. Järgmise, 7nda tunni ajal toimus erakordselt aktus poisi juures (tavaliselt on aktused olnud viisnurksel staadionil või aulas). Nagu ka aktuse asukoht oli aktus ise ka erakordne. Mitte kunagi varem polnud aktus kestnud nii lühikest aga. Lühikesele aktusele järgnes koogi söömine.

Kirjutas Pärtel Kukk

Lisas: reaal140a 13.10.2024 08:14

Rebaste nädal ehk paarislennu kõrgaeg

Teisipäeval enne rebaste nädalat kiheles terve kool uudishimust, sest seintele olid ilmunud koomilised pildid huntide gruppidest, teemaks ametid, mis hõlmasid muuhulgas nii koduperenaisi kui ka ülalpeetavaid. Lahti läks ka huntide otsimine, mistõttu oli teine korrus uudishimulikest kümnendikest umbes. Arvatavasti ei leidu ühtegi gümnasisti, kellelt poleks paari järgneva päeva jooksul küsitud: „Ou, mis su number on?“ Lõpuks leidsid kõik siiski oma hundid üles ja nädalavahetuse tutvumisüritused võisid alata. Tutvumisüritusi oli igasuguseid, nii maismaal kui ka mere taga, ent mis seiklusi seal täpsemalt juhtus, peate küsima juba huntidelt-rebastelt endilt.

Esmaspäev

Esimesel päeval pidid kõik rebased kogunema kooli kell seitse, et hakata õppima tantsu. Varasemalt on tantsitud staadionil, ent kuna hetkel on staadioni asemel pommiauk, siis pidid rebased tantsu harjutama Kesklinna põhikooli hoovis. Ent loomulikult ei läinud ka see õnneks, nii et lõpuks toimus proov aulas. Pärast esimesi vahetunde oli terve koolimaja täis kirevaid kostüüme. Leidus kõike, alates jeesusest enesest, lõpetades minikleitides maffiapere liikmetega. Vahetundides võis näha rebaseid üksteise külge teibituna treppidel üles-alla koperdamas ning sööklas jäi silma rebaseid söömas kõikide esemetega, mis polnud söögiriistadeks mõeldud. Pärast tunde liiguti lipumarsiga Reaalkooli eest Snelli staadionile, kus toimusid erinevad spordivõistlused. Enamasti võidab see tiim, kes esimesena üle finišijoone jõuab, ent seekord peitus asi siiski ka nutikuses ja ülesande käsklustes lünkade leidmises. Näiteks kasutati õhupalli keha küljes hoidmiseks staatilist elektrit või selle purustamiseks kostüümide detaile. Osad grupid otsustasid reegleid täielikult eirata. Kogu võistlus oli üks karjumist täis segadus, mille võitja valimiseks pidid korraldajad küll kõrgemaid jõude kasutama.

Teisipäev

Päev algas jällegi hommikuse tantsuga, mis toimus olude sunnil taas aulas. Pärast seda said rebased kätte ka bingo. Pilti pidi tegema kõikide tähtsate Reaali tegelastega alates ehitajatest, lõpetades Reaali vaimuga. Samuti tuli teha fotosid erinevate huntidega ja leida üles nüüdseks kadunud saun. Kõrvale ei jäänud ka paaritu lend, keda kohtingutele kutsuti või Kirjut Kiisut osteti. Pärast koolipäeva toimus viktoriin, kus oli küsimusi kõigest Reaaliga seonduvast. Näiteks pidi teadma huntidest sületantsumeistreid ja ka seda, kes on Reaali kaigas. 

Kolmapäev

Jällegi alustati päeva tantsuga, mille osa rebaseid juba päris käppa olid saanud. Koolipäev oli sarnane eelmistele, koridoridest kostus palju prääksumist ning mitmed hundid naasesid söögivahetunnilt Hesburgeri einega. Peale koolipäeva saadeti rebased mööda linna orienteeruma. See valmistas kindlasti segadust vanalinna elanikele, sest järsku oli linn täis tsirkusetegelasi, mereröövleid ja politseinikke, kes üritasid mune praadida, pahaaimamatule kohalikule oma kostüümi selga sokutada, talle roosi maha müüa või teda oma inimpüramiidi tippu tirida. Veel paar tundi peale orienteerumist võis kohata linna peal rebaseid, kes üritasid pähklite, lillede ja muu kraamiga kasumlikke vahetustehinguid teha. Tralli lõppedes vajasid kõik puhkust ja nii liiguti edasi vanalinna korteritesse, et varakult magama minna.

Neljapäev

Vaatamata täisväärtuslikule unele, olid kõik gümnasistid neljapäeva hommikul eriti väsinud, ei tea küll millest… Kell seitse hommikul toimus eriti oluline loeng autoosadest ning uniste rebaste äratamiseks pidi kasutama lausa udupasunat.

Reede

Viimane koolipäev rebastena oligi käes ning lõpuks ometi avanes võimalus harjutada tantsu TKP hoovis – parem hilja, kui mitte kunagi. Koolipäeva lõpus liiguti pundiga Harju tänavale, kus juba ootas ees põnevil rahvahulk, et lõpuks ometi näha rebaste nädalase töö vilja. See vaev oli kuhjaga ära tasunud, sest tantsuliigutused olid tõepoolest kõikidel rebastel selged. Huntide oskuste kohta ei saa küll kahjuks sama öelda. Pärast flashmob’i hakkas pihta rebaste nädala viimane osa – ristimine. Erinevalt huntidest said rebased põlvitada patjadel. Pärast sürreaalset ristimist liiguti juba õhtusesse peopaika, kus kere kütsid kuumaks erinevad artistid ja ka palavusest saunasarnaseks muutunud klubi ise

Kirjutas Chrisette

Lisas: reaal140a 02.10.2024 18:59

Teadmistepäev ehk 12. klassi algus

Meie kaheteistkümnes ja viimane kooliaasta algas teisel septembril suures majas. Meil kui abiturientidel polegi rohkem koolialgusaktuseid siin koolis. See päev oligi meie viimane võimalus vaadata aktuse ajal selja taha ja näha seal pikka suve. Samas on ka praeguses hoones vaid paar aktust jäänud, seni, kuni me peame asenduspinnale ära kolima. Gümnaasiumi aktus oli üpris tavapärane, kuid erinevus oli see, et nüüd sai just meie klass aulas kõige lähemal akendele olla. See oli meie esimene visuaalne tõestus, et koolimajas polegi meist vanemaid, suuremaid ega targemaid õpilasi, vaid 140. lend ongi nüüd lõpulend.
12. klassi teadmistepäeva teeb eriliseks privileeg esimese klassi juntsudega tegeleda. Peale gümnaasiumi aktust saime paarikaupa ühe esimese klassi õpilase, kellele saime koolimaja näidata. Viisime neid igale korrusele, sööklasse, direktori kabineti ja jutustasime neile kõike, mida me vähegi koolimaja kohta teame. Samuti tegime väikestele ka kingid, näiteks kaardid, raamatud ja kommid ning muidugi andsime neile näpunäiteid tulevasteks aastateks. Seejärel said 7-aastased endale poisi juures pidulikult teklid, mille järel suundusime tagasi koolimajja. Siis toimusid nende 2 esimest koolitundi, milleks olid füüsika ja keemia, et nendele juba praegu tekiks reaalikale kohaselt huvi loodusteaduste vastu. Viimselt saatsime nad oma esimesse klassijuhatajatundi ja ütlesime headaega.
Sellega oli meie esimene koolipäev lõppenud. Kokkuvõtvalt oli koolipäev veidi melanhoolne lõplikkuse tõttu, kuid samas oli ka väga põnev ja lõbus esimese klassi õpilaste eest hoolitseda.

Kirjutas Emil

Lisas: reaal140a 29.09.2024 16:09

Riigikaitselaager

Pärast 23. mail toimunud uurimistööde kaitsmist vurasime juba 24. mail bussiga Kesk-Eestisse riigikaitselaagri poole. Pärast ulatuslikku selgitust ja ohutusloengut tegime paar pauku lasketiirus ning seejärel sõitsime edasi laagriplatsile. Kui kõik olid saanud endale roheliselaigulised vormid selga ning nimesildid rinda tuli lahendada telgi püstitamise mõistatus. Pärast mõnda aega pusimist ja teiste pealt piilumist said kõikide gruppide telgid siiski püsti ning õhtusöögil ka kõhud täis. Seejärel suundusid rühmajuhid juhtnööre saama ning ülejäänud said meeldival viisil aega veeta. Öösel olid üles seatud vahid ning korra toimus isegi häire, mis osutus aga valehäireks.

Järgmisel hommikul said vapramad juba kl 6 üles karata, et minna varasele ujumisringile ning maa peal magamisest kangeid liigeseid veidi liigutada. Pärast hommikusööki algasid erinevad töötoad, kus saime proovida telkmantli üles panemist, nägude maskeerimist, marssimist, miinivälja läbimist ja palju muud. Pärastlõunal külastas meid väike äikese- ja vihmapilv, mis muutis puuvillased telgid mõnusalt niisketeks ning osad telgid kukkusid isegi kokku. Kui laager end jälle jalule sai ning telgi korstendest hakkasid kerkima kaunid suitsupilved, tekkis meil ligunenutel jälle inimese tunne ning õppimine sai jätkuda. Õhtul seati taas paika vahikorrad ning enamus laagrist tõmbus magamiskottide sisse kerra. Uni aga kaua ei kestnud, sest juba varsti pärast keskööd toimusid esimesed häired ning vahelduvate vahedega kestis see pea 2h. Vaenlane kimbutas meid mitmelt poolt, kuid koos Raplamaa koolide õpilastega suutsime olla vaprad ja oma lippu kaitsta. Umbes kella 2 paiku olime nii piisavalt vastaseid kinni nabinud, et kõik kutsuti rivistusse ja teatati, et vastane on edukalt võidetud ja kõik edasised vahikorrad tühistatud.

Oma öise edu tõttu saime magada järgmisel hommikul tunni võrra kauem (kuigi endiselt said tublimad kl 6 minna hommikusele ujumisele) ning pärast kosutavat hommikusööki suundusime oma viimastesse töötubadesse. Lõunapaiku pakkisime kogu laagri kokku ja oligi aeg taas bussiga tavaühiskonda naasta.

Kirjutas Sigrid

Lisas: reaal140a 02.06.2024 16:04

Kultuurne maikuu

Pärast uurimistööde ära saatmist algas 11. klassidel rehabilitatsioon tavaühiskonda naasmiseks. Seetõttu täitus maikuu igasuguste erinevate õppekäikude ja kultuursete elamustega.

Euroopa Parlamendi valimiste debatt

14. mail toimus Reaali aulas Euroopa Parlamendi valimiste debatt, kus osalesid esindajad lausa 7 erakonnast. Oma arvamusi oleviku ja tuleviku osas avaldasid Hanah Lahe, Jüri Ratas, Liisa Pakosta, Natalie Mets, Ilmar Raag, Martin Helme ja Erki Savisaar. Kohati kippus debatt ka päris tuliseks, kuid meie tublid moderaatorid suutsid poliitikuid siiski ohjes hoida ning debatt pakkus kindlasti mõtteainet ka hilisemaks.

A. H. Tammsaare muuseum Kadriorus

Pärast eesti kirjanduse lahutamatu osa “Tõe ja õiguse” lugemist suundusime autori enda kohta teadmisi ammutama A. H. Tammsaare muuseumisse Kadriorgu. Hubase kahekordse puumaja esimesel korrusel saime tutvuda lähemalt Tammsaare eluga ning teisel korrusel astuda sisse korterisse, kus Hansenite perekond ka pikka aega elas. Tammsaare kirjutuslaua taga nahktoolis istudes tundsime ka ise, kuidas eesti kirjanduse klassika kirjutamine võis välja näha.

Sõit Vargamäele

Lisaks Tammsaare majamuuseumi kĂĽlastamisele Tallinnas pidime kindlasti ära nägema ka paiga, mis oli “Tõe ja õiguse” 1. osa suurimaks inspiratsiooniallikaks. Hansenite talu juures tutvusime talueluga, kõndisime läbi kõrge rohu ning paitasime kassi. Seejärel suundusime matkarajale, mis viis meid läbi raba (koos väikese ujumispausiga) kirikuni. Kuigi “Tões ja õiguses” on kirjeldatud, kuidas kirikutorn paistis taluväravasse välja, siis kui meie Vargamäele jõudsime, oli kiriku ja talu vahele kasvanud kõrge mets ja raba ning kirikut märkasime alles täitsa viimase lähedalt. Retk oli igati meeleolukas ning mai lõpu tõttu ka suviselt soe.

Kirjutas Sigrid

Lisas: reaal140a 31.05.2024 19:09

Tänavakassid ja lõõmav päike – ĂĽlestähendusi 140. lennu rännakult Istanbuli

Suurema osa 140. lennu jaoks sai see reis alguse 20. aprilli varastel hommikutundidel, mil koguneti juba kl 3 Reaali juurde, et alustada teekonda Riia lennujaama poole. Meie klassist sai aga enamus kokku sadamas veidi inimlikumal kellajal e kl 9 ning alustasime oma rännakut laevaga Helsingisse. Järgnes terve nädal jalutamist täis päevi, kõrgelt paistvat päikest ja arusaamatu väärtusega võõrast raha, mida türklased kutsuvad liirideks. Kuid juba varsti said meie hotelli tagused mägised tänavad ja lähedal asuv trammipeatus meile kodusteks ning suutsime edukalt kaubelda selles hindamatu väärtusega valuutas. Aitäh õp Madis Somelar, et korraldasite selle reisi. See jääb meie lennule alatiseks väga sooja mälestusena meelde. (Kirjutas Sigrid)

21.04

Esimene terviklik päev Istanbulis algas meil hommikul varakult. 10.15 kogunesime juba hotelli fuajees. Enne seda pidid ka kõige suuremad unimütsid end hõrgule hommikusöögile vedama, et pikaks päevaks energiat koguda. Kui kõik pead olid kokku loetud, asusime teele. Hotelli ees tegime kohe kogunemise, kus õp Madis Somelar rääkis meile lühidalt Türgi ajaloost. Edasi suundusime trammipeatusesse. Seal tekkis juba esimene tõrge piletite soetamisega. Lõpuks mahutasime kõik reisisellid trammidele ning liikusime sihtkoha suunas, milleks oli Dolmabahçe palee. Seda paleed ehitati aastatel 1843-1856. Palee ehitamiseks läks 35 tonni kulda, väärtuses ligikaudu 2 billionit USD. Peale palee ehitust läks riik pankrotti. Hiigelsuur ja imetlusväärne hoone asub täpselt Bosporuse väina ääres. Aed, mis ümbritses tervet paleed, oli täis värvilisi lilli ning pügatud põõsaid ja uhkeid väravaid. Iga nurga peal olid ka purskkaevud. Ühes hoovis olid ka kanad ja kuked. Seest oli palee maalide ja skulptuuridega ehitud. Igas toas haaras silma mõni kuldlühter või keraamiline nõu. Peale paleetuuri saime õues päikest nautida ning uude sihtpunkti liikuda. Vahepeal oli ka vaba aeg, kus saime midagi hamba alla otsida ning linna uudistada. Kogunesime uuesti kell 17 Taksimi väljakul. Samal päeval toimus ka kohalikul staadionil jalkamäng, niiet terve linn oli täis hullunud fänne, kes tänavatel laulsid ja karjusid. Õhtul oli meil jällegi vaba aeg, mil saime kõik endale meelepärase söögikoha leida. Esimene päev möödus päikseliselt ja tegevusrohkelt. (Kirjutas Krõõt K.)

22.04

Kolmas rännakupäev oli tegus ning Istanbuli teed viisid meid sooja päikse saatel esimesena Basilica Cisterni. See on Justianus I ehitatud maa-alune veehoidla, mis mahutab 80 000 kuupmeetrit vett. Cisterni üheksa meetri kõrgune lagi püsib üleval tänu 336 sambale, mis on toodud erinevatest kohtadest kokku. Peale vägevat veehoidlat sammusime Haggia Sophiasse, mida Justianus öösel unes nägi ja hiljem ehitas. Mošees nägime palvust ja saime giidilt tuuri. Selle lähedal asus Sinine mošee, mis on tuntud oma kuue minareti poolest. Külastasime ka seda ning imetlesime kauneid laemaalinguid ja mosaaikseinu. Mõnus ilm tegi päeva meeldejäävaks peamiste vaatamisväärsustega. (Kirjutas Margaret)

23.04

Neljas päev tõotas tulla veel tegusam kui eelmised. Oma päeva alustasime me Suleimani mošeega. Mošee tellis Suleiman Suurepärane ning see valmis 1557. aastal. Mošees saime rahulikult istuda ja nautida imelist vaadet tervele linnale. Meie järgmine sihtpunkt oli Spice Bazaar, mis on Istanbuli üks suurimaid turge. Basaaril müüdi vürtse, Türgi hõrgutisi, kuivatatud puuvilju ja ehteid ning muidugi pakuti lahkelt igas poes tasuta teed. Kui kõik olid endale maiustused või kingid vanematele ära ostnud, oli meil ees pikk jalutuskäik mere äärde. Mere ääres saime puhata jalga ning nautida sooja päikest. Sellega lõppeski meie järjekordne tore ja tegus päev. (Kirjutas Uku)

24.04

24. Aprill oli esimene päev, mil meil oli võimalus täiesti iseseisvalt linna avastada. Ligi pool grupist seadis sammud kunstimuuseumisse Istanbul Modern. Kuigi mõned meist võivadki olla modernse kunsti gurmaanid, siis soov muuseumisse minna oli paljudes tingitud kunstiajaloo kodusest ĂĽlesandest kĂĽlastada kahte kunstinäitust. Ăślesande tähtaeg lähenemas, liikusime taas kord “Kabatas” trammiliiniga muuseumisse. Sooviksime avaldada suurt tänu C klassi Liisile, kes selle imelise muuseumi välja pakkus! 

Muuseumis oli 3 ajutist näitust ja pĂĽsinäitus. Esimene ajutine näitus oli “Timeless Curiosities”, kus olid mitmed digitaalkunsti ja graafikavaldkonna kunstitööd. Näitus näitas viise, kuidas kasutada modernset tehnoloogiat, et luua kunsti.  Teisel näitusel olid Istanbuli staarfotograafi Ozan Sagdici pildid, millel kajastati TĂĽrgi elu ja olu. Kolmas ajutine näitus ja pĂĽsinäitus olid teoste poolest sarnased. Need teosed olid modernne kunst oma kogus hiilguses. Need teosed panid meid tundma mitmeid tundeid: igavus, ahastus, segadus, rõõm, lõbu, nauding (kuid eriti ikka segadus!). 

Ülejäänud meie seast, kes polnud tujus kaasaegset kunsti eksamineerida, seadsid sammud näiteks akvaariumi või Theodosiuse müüride poole. Kokkuvõttes oli rahulik, puhkuserohke ja silmaringi laiendav päev. (Kirjutas Emil)

25.04

25. aprilli hommikul kogunesime juba traditsiooniliseks saanud kellaajal (10.15) fuajees, et maksta Madisele oma viimased sendid ning seejärel seada sammud Topkapı palee poole. Enne kui pääsesime paleesse uudistama sultanite hiiglaslikke rõivaid ja uhkeldavalt kullatud diivaneid, mille peal oleks muide üpriski mõnus mõni ajalooarvestus maha pidada, pidime mõnda aega sissepääsujärjekorras koolimütsid peas, nagu õigele reaalikale kohane, kõrvetava päikse käes ootama. Ootamise põhjuseks osutus Somelari kohaliku tasemel kauplemisoskus, 50€ sissepääsutasu vähenes kui imekombel kolm korda. Odavaima pileti saamiseks pidime väitma, et oleme alla 16 aastased ning viibime Türgis selleks, et sõlmida sõprussidemeid Ankaras asuva kooliga. Mehmed II rajatud Topkapı palee oli ümbritsetud luksuslike aedadega, kuid palee ülesehitus oli hoopis erinev traditsioonilisest euroopa paleest või nagu 15. Sajandi euroopa rändurid seda ise kirjeldasid ebakorrapärane ja asümeetriline. Peale museaalide imetlemise saime palees ka mitu ühispilti Bosporuse sillerdava vee taustal jäädvustatud ning Vihurit taga otsida, misjärel oligi aeg ennast lõunale sättida.

Õhtul viis tee (seekord siiski valge kaubik) meid Bosporuse väina kruiisile, mis sisaldas endas ka neljakäigulist õhtusööki ning mitmekülgset meelelahutust. Kuigi õhtusöök eriline maitseelamus ei olnud ning apelsiinimahla asemel serveeriti meile lahjendatud fantat kujunes õhtu igati meeleolukaks. Esmalt demonstreerisid meie meelt lahutama tulnud tantsijad oma sufitantsu oskusi ning haarasid peale pöörlemise lõpetamist kruiisil olijad endaga ühisesse tantsuringi. Ei läinud kaua aega enne kui eestlased oma kohalolekust märku andsid ning kõlarist eestikeelsed laulud kõlama hakkasid. Kõlas nii Eesti üheksakümnendate popmuusikat (eriline tegija oli tol õhtul 2 Quick Start) kuid ei jäänud ka kõlamata vana hea retsilaul „Timber“, mille järgi kõik kohalolijad retsitantsu vihtusid. Õhtu meeldejäävaks lõpetuseks saime magustoidu kõrvale laulda nii sünnipäevalaulu kui ka kaasa elada abieluettepaneku tegemisele. Hotelli jõudsime tagasi kella üheteistkümne paiku ja sellega oligi meie tihe päev lõppenud, kuid mälestus laevareisist jäi veel pikalt püsima, eriti arvestades, et nii mitmelgi meist kõikus veel päevi maapind jalge all.

26.04

Viimasel täispäeval Istanbulis anti meile vabad käed ning pudenesime kõik nelja ilmakaarde. Osad läksid taas külastama juba käidud kohti, teised aga otsisid veel reisi lõppu midagi uut. Päeva lõpuks olid aga endiselt kõik alles ning õhtu (ja Riia kaudu minejatel ka öö, sest nemad pidi hotelli fuajees kogunema kl 2.45) veedeti viimaseid kingitusi taga ajades, liiridest vabanedes ja kohvreid pakkides. (Kirjutas Sigrid)

27.04

Tagasi rees oli aegu võttev, a võis üle elada. Kell 5:45 istusimi bussi pääle, mi meid lennujamma viidi. Mõnõ tunni passimisi lennujamas ja alustsimi lendu. Lennasimi mõnõ tunniga Helsingi. Möödamine Bad Bad Boy skulptuurist, edesi lätsimi laeva, kon sõit kestsi umbõs neli tundi. Laeva pääl sai aega veediä erinevite tegemistega. Näiteks karaoke laulmisõga vai lõbusa ja köitva kohustusligu kirämiisõ lugõmisõga. (Kirjutas Karl Erik)

Lisas: reaal140a 16.05.2024 21:20

KUIDAS MASTER’DADA UURIMISTÖÖ?

Üheteistkümnenda klassi tippprojektiks saab vaieldamatult pidada uurimistöö valmimist. Juba kümnenda klassi lõous hoo sisse saanud töö kulminatsioon saabub aga alles maikuus, kui saame üheskoos kaitsmisel piitsa ja präänikut maitsta. Kogu aasta väldanud peavalu on siiski õnneks vaibumas ning juba õige-õige varsti saame teatepulga taaskord paaritu lennu kätte ulatada. Siinkohal toome teieni, armsad lugejad, täieliku juhendi, kuidas oma uurimistööst viimast võtta.

1. Ära vali teemat liialt kiirustades. Usutavasti tuleb teema märkida UT tabelisse kindlaks kuupäevaks mai lõpus või juuni alguses, see pole aga ühelgi viisil lõplik. Pigem mõtle sellele, milline ainevaldkond sind huvitab ning keda soovid enda juhendajaks, täpse pealkirja sõnastamiseks on aega maa ja ilm.

2. Kuula soovitusi vanematelt koolikaaslastelt ja õpi nende vigadest või proovi kõik omal nahal läbi. Nagu ütleb rahvatarkus: “Targad õpivad enda vigadest, geeniused teiste omadest.”

3. Pea kinni kuupäevadest isegi siis, kui teised pooled seda ei tee. Enamasti rünnatakse jamade korral esimesena õpilast, kuupäevadest mitte kinni pidamine võib kergesti muutuda kitsaskohaks.

4. Ära stressa kollokviumite pärast, kuulujutud nendest on ülepaisutatud.

5. Naudi elu ka uurimistöö kõrvalt. UT-st ei tohiks saada sinu (ega sinu juhendaja) personalitytrait. Kindlasti ei saa seda tuua iga asja vabanduseks, pigem võta seda kui harivat ja silmiavavat kogemust.

Järgnevalt mõned küsimused, millele vastasid just uurimistöökadalipu läbinud õpilased.

Kirjeldage uurimistööd ühe sõnaga?

„Ihunuhtlus“

„AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA

AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA

AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA

AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA

AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA

AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA

AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA

AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA

AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA

AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA

AAAAAAAAAAAAAAAAAHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHH

HHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHH

HHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHHH“ (muutmata kujul)

Mis on kõige suurem asi, mille pidite ohverdama uurimistöö heaks?

„Vaimne tervis“

„Oma au ja väärikuse“

„30. märts“

„Kooliväline juhendaja“

„Uneaeg, kuna **** tegeleb UT-ga ainult öösel“

Milline valitud töö teema jäi teile enim silma?

„Dostojevski elulugu“

„Mitmed“

„Veiste poegimise teemaline töö“

„?“

Lisas: reaal140a 15.04.2024 17:50

Mere pidu

3. aprillil toimus Kalevi Spordihallis Reaalkooli “Mere pidu” ehk mereteemaline laulu- ja tantsupidu, kus osalesid/esinesid Reaalkooli õpilased, lapsevanemad ja õpetajad. Pidu juhtisid Peeter Veltmann ning Märt Agu. Peo tõmbas käima Märt Agu, kelle juhtimisel tehti mõned vägevad Mehhiko lained. Eriti entusiastlikult võtsid lainetest osa 1. klassi õpilased, kuid lapsevanemad vajasid järeleaitamist. Peeter Veltmann esitas bändi saatel esimese laulu, milleks oli Kihnu Virve “Mere pidu”. 

Meie klassi poisid tormasid lavale juba kolmandana ning esitasid võimlemiskava “Vallatud madrused” laulu “Drunken Sailor” saatel. Kava valmis juba detsembrikuus ning poisid harjutasid enne pidu usinasti. Seega ei tulnud üllatuseks, et esinemine hästi õnnestus. Publik elas valjusti kaasa ning poisid vihtusid täiel rinnal tantsu. Tantsu menukaim hetk oli kõige lõpus, kui poisid kõrvuti maas lamades nii rullisid, et Uku neist Jaan Tätte “Ojalaulu” remixi saatel üle veeres. Lõpu poole õnnestus mõnel poisil ka enda särk puruks rebida.

Teistest esinemistest olid eriti meeldejäävad “Kalamees”, kus tantsisid õpetajad, vilistlased ja lapsevanemad ning 139. lennu poiste võimlemiskava “Vaalakütid”. Publiku heakskiidu pälvisid ka “Silveri laul”, mida laulsid Indrek Vahur (vil!137) ja Joosep Toomeste (vil!137), ning “Tuulevaiksel ööl”, milles olid solistideks Eva-Marie Tammik ja Indrek Vahur. Peeter Veltmanni juhtimisel lõpetasid peo ühislaulud “Reaali tänulaul” ning “Saaremaa valss”, millele järgnesid veel Kaera-Jaan jt simmani lood. Kokkuvõttes sai peetud igati vägev ja meeldejääv pidu, mis ühendas kogu Reaalipere ning tõstis esile eestlastele kalli teema, milleks on meri.

Kirjutas Sander

Lisas: reaal140a 15.04.2024 17:26

Teaduspäev

Teisipäeval, 2. aprillil toimus Reaalkoolis teaduspäev juba 20. korda. Teaduspäeva eesmärk on rikastada õpilaste mõttemaalima ja silmaringi läbi erinevate kohtumiste, kus esinevad oma ala professionaalid eri valdkondadest. Meie klassile langes osaks õnn kuulata koguni kuut erinevad ettekannet, mille hulgast ei puudunud ka teaduspäeva peaesineja, president Kersti Kaljulaidi loeng. 

Esimeses tunnis esines meile TalTechi infotehnoloogia teaduskonna dekaan Gert Jervan, kes rääkis lähemalt tehisaru toimimisest ja sellest, miks see vajalik on. Saime näha tehislikult genereeritud videoid ja pilte ning võrdluseks ka seda, kuidas tehisaru võimekus on aja jooksul tõusnud. Lisaks arutlesime AI-ga kaasnevatest riskidest ja ohtudest. 

Seejärel kuulasime TalTechi informaatika õppekava programmijuhi Ago Lubergi tutvustust infotehnoloogia teaduskonnast ning IT õppimisest ülikoolis. Meile tutvustati humoorikalt mitmeid eri põhjuseid teemal “Miks (mitte) minna infotehnoloogiat õppima?”. Oma kogemust jagas ka Reaalkooli 137. lennu vilistlane Siim Tiivel.

Järgmiseks suundusime koos 140.b klassiga auditooriumisse ning meile esines kaitseminister Hanno Pevkur, kellel juhtus olema sünnipäev. Seetõttu alustasime tundi kiire sünnipäevalauluga ja jätkasime aruteluga Eesti tuleviku ja poliitika teemadel. Saime teada, kuidas sai alguse tema poliitiline karjäär ning kuulsime mitmeid nii-öelda elu toimimise filosoofiaid. 

Pärast seda tuli meile külla Dan Heering, kes on doktorant-nooremteadur merenduse küberjulgeoleku keskuses. Tema tutvustas meile oma teadustöid ja küberturvalisust. Saime teada palju huvitavaid nippe, kuidas ennast internetis kaitsta ning kinnitust sai ka tõde, et parem karta kui kahetseda. 

Muusikatunni asemel saime kogeda pildikesi endise haridusministri Mait Klaasseni koolipõlvest, kes jagas elutarkusi ning arutles loomaarstiks olemisest ja sellega kaasnevast vastutusest, eetikast ja moraalist. Kõlama jäi soovitus teha bakalaureusekraad Eestis, et kasulikke suhtlussidemeid saada.

Laast but not liist, nagu öeldakse, saime osaleda teaduspäeva aktusel ja kuulata peaesinejat president Kersti Kaljulaidi. Teemaks olid valeinformatsioon ning õhuke piir tõe ja väära vahel. Pärast ettekannet autasustati tublisid olümpiaadilisi ja teadustööde konkursile pääsenuid. 

Päev jätkus kunstiajaloo arvestusega ja inglise keele tunniga, millest kumbagi ei saa arusaadavatel põhjustel nimetada päeva säravaimaks hetkeks. Teaduspäev oli tore ja silmiavav, usutavasti tekitas meis kõigis mõtteid ja uusi värskeid ideid. 

Kirjutas Ingrid

Lisas: reaal140a 15.04.2024 17:18