1. september

PĂ€rast 3 rahulikku ja lÔÔgastavat suvekuud kogunesime taas 1. septembril tagasi koolimajja, et uuele kooliaastale vastu astuda. Kl 9 alanud klassijuhatajatunnis tegi Villu vĂ€ikese kokkuvĂ”tte eelseisvast aastast, pĂ€rast seda suundusime ĂŒleskaevatud staadioni asemel hoopis aulasse aktusele. Saime viivuks heita uutele 10. klassidele pilgu peale ning juba oligi pĂ€ev lĂ€bi.

Kirjutas Sigrid

Lisas: reaal140a 10.09.2023 12:08

Milaano 17-20 juuni

17. juuni Ă”htul kogunesime lennujaama, et minna klassireisile moepealinna Milanosse. Kontrollisime, et kĂ”igil oleks vajalikud dokumendid olemas ja kohtusime reisisaatja Heleniga. Lend Itaaliasse lĂ€ks sujuvalt ja enne sĂŒdaööd olimegi kohal. SĂ”it majutuspaika kestis umbes tund aega, mille jooksul tutvusime ÀÀrelinna linnapildiga. Lisaks saime ĂŒlevaate reisi korraldusest ja Leonardo Da Vinci elust. Hotelli jĂ”udsime pĂ€ris hilja, seetĂ”ttu oli uni kerge tulema.

 PĂŒhapĂ€eval, 18.06 alustasime pĂ€rast hommikusööki teekonda Milano loodusloomuuseumisse. Aga esmalt ostsime trammi- ja metroopiletid kohalikust kohvikust, mis oli ĂŒks esimesi kohtumisi kohalikega. Loodusloomuuseumis nĂ€gime flouriididest elevanditopisteni ja fossiilidest liblikateni nĂ€ituseid. PĂ€rast seda lĂ€ksime metrooga juba pĂ€ris kesklinna sĂŒdamesse Pinacoteca di Brerasse. Muuseumis oli vĂ€ljapanek maailma kunstnikest, kus oli ka nĂ€iteks Picasso kunstiteoseid. Gustav Glimti “Suudlus”, mis oli selle koha kĂ”ige kuulsam töö, sai ka nĂ€htud. Sforzesco lossis pĂŒhendasime oma aja Da Vincile. PĂ€rastlĂ”unal oli Ă”htu lĂ”puni (loe: jĂ€rgmise hommikuni) vaba aeg, nii et iga ĂŒks leidis endale midagi pĂ”nevat avastamiseks. Kes kĂ€is pargis, kes ostutĂ€navatel ja kes nautis lihtsalt ootamatut pilvist ilma.

Kirjutas KrÔÔt

19. juunil oli meie sihtpunkt kuulus Milaano katedraal, millest olime palju kuulnud ja nĂ€inud pilte, kuid mille tegelikku ilu oli raske ette kujutada. Oli hĂ€mmastav nĂ€ha, kuidas selline meistriteos vĂ”is aastate jooksul valmida ning milline vaev ja ajalugu oli selle taga. Osa meist soovis vaid istuda vaiksesse nurka ja lasta end lummustada selle pĂŒhapaiga rahulikust Ă”hust.

PĂ€rast katedraali kĂŒlastamist suundusime rongiga edasi Como jĂ€rve ÀÀrde. Meie rongisĂ”it möödus kiiresti, sest jagasime muljeid ja mĂ”tteid sellest, mida olime Milanos nĂ€inud. Kui jĂ”udsime Comosse, avanes meie ees maaliline vaade – sinine jĂ€rv, ĂŒmbritsetud roheliste mĂ€gedega ja armsad vĂ€ikesed kohvikud jĂ€rvekaldal.

Osa meie klassikaaslastest otsustas Ôhtustama jÀÀda Comosse, et nautida seda mÔnusat Ôhkkonda veel veidi kauem.

Osa, kes otsustas kauem Comosse jÀÀda: kÀisime jÀrves ujumas ja sÔbrunesime ka selle kaudu mÔnede itaallastega. PÀrast seda otsustasime sÔita funikulööriga Como jÀrve ÀÀres asuva mÀe otsa, et sealt vaadet nautida. Avastasime veidikene mÀe tippu ja suundusime siis alla, et keha kinnitada ja viimase odava rongiga Milaanosse tagasi jÔuda.

Aga meie klassis on alati mĂ”ned seiklusjanulised hinged. Kaks meie poissi otsustasid teha pisikese pöörde ja sĂ”ita Comost veel kaugemale. Nad otsustasid minna Ć veitsi, lĂ€himasse piiriĂŒletuspunkti. Kuigi see oli spontaanne otsus, tundus see neile nii pĂ”nev ja ainulaadne vĂ”imalus, et nad ei saanud vastu panna.

Lisaks Como jĂ€rve kĂŒlastamisele sai pĂ€eva jooksul palju poodeldud ning linna nauditud. Peab mainima, et trammid, millega sĂ”itsime pidevalt kihutasid (ka kurvides) ning seetĂ”ttu oli nendega ĂŒsna ebameeldiv sĂ”ita, aga noh kuidagi peab ju ringi liikuma:)

Kirjutas Victoria

Viimasel pĂ€eval (20.06) ei olnud meil ĂŒhtegi tegevust planeeritud ja enamus klassist suundus linna peale jalutama, et vĂ”tta Milaanost viimast ja veel natukene linna tunnetada. Kl 2 kogunesime taas hotelli, et sĂ”ita lennujaama. Meie lend lĂŒkati aga edasi umbes 2 tundi, nii et saime ka lennujaama avastada. LĂ”puks saime ikkagi lennukisse ning olimegi teel tagasi kodu poole, pĂ€rast kolme pĂ€eva, mis tundusid nĂ€dalana. Saime avastada Itaaliat ja Milaanot ja saime kĂ”ik kindlasti uusi kogemusi. Ma arvan, et see on reis, mis meid kĂ”ik ĂŒhendas ja meile kĂ”igile meelde jÀÀb.

Kirjutas Sigrid

Lisas: reaal140a 03.07.2023 16:14

Django projektid

MÀrtsi lÔpus hakkasime Ôppima programmeerimises veebilehtede tegemist Django abil. Algselt tundus see kÔigile vÔimatu, kuid peale palju tööd ja vaeva, on valminud hulk imelisi veebilehti.

Visuaalselt ĂŒks ilusamaid veebilehti oli Hermanni, Kenti ja Kaspari loodud TRK ehk “Toomas Reimanni konspekt”. Nagu ka nimi ĂŒtleb, on sellel veebilehel vĂ”imalik Ă”ppida selgeks kogu gĂŒmnaasiumi fĂŒĂŒsika.

Kui fĂŒĂŒsikaks korrates on vaja lahendada palliviskega seotud ĂŒlesandeid, siis oma lahendust saab kontrollida Ernsti, PĂ€rtli ja Alari veebilehel, mis arvutab viskenurga, kĂ”rguse ja kiiruse abil vĂ€lja palli trajektoori ning nĂ€itab ka palju muid andmeid selle kohta. VĂ”imalik on ka valida erinevate planeetide vahel, kus viset sooritada.

Karli, Karl-Martini ja Gustavi veebilehe abil on aga vĂ”imalik Monte Carlo meetodi abil mÀÀrata ĂŒkskĂ”ik millise kujundi pindala, mis tuleb kasuks geomeetria Ă”ppimisel.

Õppimisega seotud leht on ka nĂ€iteks Uku, PĂ€rtli ja Gerdi loodud Somelugu, kus saab valmistuda Ă”p Somelari arvestusteks tĂ€nu pĂ”hjalikele konspektidele ja testidele.

Spetsiifiliselt realicat saab Ôppida Chrisette, Pauli ja Priscilla veebilehel, kus eesmÀrgiks on vÔimalikult kiiresti kirjutada etteantud reaalkooli ajalooga seotud tekst ning lÀbi selle korrata ajalugu.

Õppimist aitavad tĂ”husamaks teha Ingridi ja Mia ning Jarli, Karl Eriku ja Frangi veebilehed, kus on vĂ”imalik lisada endale erinevaid ĂŒlesandeid ning seejĂ€rel nĂ€ha kokkuvĂ”tet nendest. Ingridi ja Mia veebilehel saab kasutada ka pomodoro meetodit Ă”ppimiseks.

Kui aga fĂŒĂŒsika ja ajaloo arvestused on tehtud, siis oma hindeid saab nĂ€ha Karlise ja Rasmuse veebilehel. Sisuliselt on see eKooli sarnane rakendus, mille mĂ”tteks on teha hinnete haldamine lihtsamaks nii Ă”petajale kui ka Ă”pilastele.

Kui kukkusid ajaloo arvestuse lĂ€bi vĂ”i said fĂŒĂŒsikas viie, siis oma tuju ja enda tundeid selle kohta saab hinnata Raini ja Sigridi veebilehel. Iga pĂ€eva kohta saab lisada enda hinnangu ning seejĂ€rel nĂ€eb ka statistikat graafiku vormis.

PĂ€rast pikka ja rasket arvestuste nĂ€dalat saab oma tuju tĂ”sta Taavi, Margareti ja Kristjani loodud eestikeelse versiooniga Wordle’st.

Saskia vĂ”ttis inspiratsiooni aga kirjanduses just loetud Dante “PĂ”rgust” ning lĂ”i veebilehe, mille abil on vĂ”imalik nĂ€ha, millisesse pĂ”rguringi sa kuulud.

Kui saad Saskia pĂ”rgutestil aga rabavad tulemused, saad auru vĂ€lja last Emili, Lenna ja Kauri tehtud foorumis, kus kasutajatel on vĂ”imalik kĂŒsida teistelt erinevaid kĂŒsimusi ning nad saavad ka ise vastata teiste kasutajate kĂŒsimustele.

Postituse tegi Rain

Lisas: reaal140a 17.06.2023 12:53

2. poolrĂŒhma vene filmid

10.a klassi teine poolrĂŒhm tegeles paaril viimasel koolinĂ€dalal vene keele tundides filmimisega. Õpetaja Sinioru antud ĂŒlesanne oli valmistada 5-7 minutiline film, mis pidi olema mingil mÀÀral vanalinnaga seotud. Filmisime Ă”petaja poolt mÀÀratud kuuestes gruppides. 

Nagu iga vene filmiga, tuli ka meie poolrĂŒhmas enamikel probleemiks ajapuudus. Meil oli vaid 2 koolitundi stsenaariumi kirjutamiseks ja 3 koolitundi filmimiseks. Kuid lĂ”puks said kĂ”ik filmid valmis. 

Tuli 3 filmi: “Đ˜ĐœŃ†ĐžĐŽĐ”ĐœŃ‚ у РатасĐșаэĐČу” ehk “Intsident Rataskaevul” , “ĐąĐŸĐż Đ“Đ°Đœ” ehk “Top Gun” ja “ĐĐ”ĐŽĐ”Đ»Ń Оз Đ¶ĐžĐ·ĐœĐž убОĐčцы” ehk “NĂ€dal mĂ”rvari elus”. Õpetaja oli vĂ€ga ĂŒllatunud me poolrĂŒhma filmide vĂ€givaldsete teemade ĂŒle. 

LĂ”puks vaatasime tunnis koos filme ning valisime parima meesnĂ€itleja ja naisnĂ€itleja. Parima meesnĂ€itleja auhinda jagasid Karl Kalkun ja Kaur. Õpetajat tsiteerides: “Kauri nĂ€itlemine oli tĂ”esti hirmus, kĂŒlmavĂ€rinad tulid peale”. 

Parima naisnĂ€itleja kohta jagasid KrÔÔt Kudeviita ja Triin. “Top Guni” grupp tĂ€nab eriti oma monteerijat, Gustavit, kes pani nende filmi tĂ”esti sĂ€rama. 

“Intsident Rataskaevul”:https://youtu.be/-yhIzh2ca_A

“NĂ€dal mĂ”rvari elus”:https://youtu.be/BIxI8D6oCOI

Postituse tegi Emil

Lisas: reaal140a 17.06.2023 12:29

Aegna saarel

7. juuni pĂ€ikeselisel hommikul vĂ€ljus terve 140. lend Aegna saare poole. JĂ”udsime kohale kl 9.30, meile selgitati Aegnal liikumise reegleid ning saimegi minna saart avastama ja geograafia rannatĂŒĂŒpide töölehte tĂ€itma. Osad suundusid Lemmiku nina otsa, teised aga uudistasid Talneeme, kuid juba paari tunni pĂ€rast kogunesime Loodusmajja.

Allikas: https://www.aegna.ee/kaardid/

Loodusmaja juures esitlesid kÔik oma saadud teadmisi ning rÀnnakute edukust. PÀrast seda suundusime Suurepaadi randa, kus uurisime loodust ja pidime Àra tunda erinevaid taimi ja ka karpe. SeejÀrel kÔndisime Aegna pÔhjarannikule ja mööda randa lÀÀne poole, mille kÀigus saime rohkem teada Aegna ajaloo kohta. Kell 16.30 astusime taas laeva peale ja loksusime pealinna pinnale.

Aegnal kĂ€ik oli kindlasti vĂ€ga meeleolukas ja klassi ĂŒhendav ĂŒritus ning tore oli ka vahelduseks kesklinnast kaugemal kĂ€ia. Saime paremini tuttavaks erinevate rannatĂŒĂŒpidega ja teeme nĂŒĂŒd vahet sĂŒdakarbil ja Balti lamekarbil.

Postituse tegi Sigrid

Lisas: reaal140a 17.06.2023 09:22

1. poolrĂŒhma vene film “Imeline muutumine”

Vene keele film oli esimese poolrĂŒhma suur projekt, mille valmimiseks kulus kokku peaagu terve kuu. KĂ”ige esimese asjana panime paika ideed stsenaariumi jaoks ning valisime klassi lemmiku. Valituks osutus stsenaarium, mis pĂ”hines tĂ€ielikult statistikal ja rÀÀkis keskmise eesti mehe elust. PĂ€rast seda kirjutasime valmis kogu stsenaariumi ja panime paika tĂ€pse ajakava, et me kahe nĂ€dalaga filmitud jĂ”uaks. Lisaks tundide ajale filmisime ka nĂ€dalavahetustel ja pĂ€rast kooli. Lisaks kirjutamisele mĂ”tlesime kĂ”ikidele tegelastele kostĂŒĂŒmid ja otsisime rekvisiidid. Kahe nĂ€dalaga saime kĂ”ik stseenid filmitud ning algas monteerijate töö. Siis selgus aga, et meie algselt plaanitud 10 minuti pikkune film venib neli korda pikemaks ja oleme olnud oluliselt ambitsioonikamad, kui arvasime. SeetĂ”ttu vajasime ka veidike ajapikendust, aga selle kohta öeldaksegi Ń‚ĐžŃˆĐ” Đ”ĐŽĐ”ŃˆŃŒ, ĐŽĐ°Đ»ŃŒŃˆĐ” Đ±ŃƒĐŽĐ”ŃˆŃŒ. KokkuvĂ”ttes on valminud teos Oscari-vÀÀriline ja meil oli seda ĂŒlilĂ”bus koos filmida.

“Imeline muutumine”: https://youtu.be/GXZ1LwSCYEo

Postituse tegi Ingrid

Lisas: reaal140a 17.06.2023 08:55

KoolilÔpulaat

Möödunud laupĂ€eval, 3. juunil toimus Reaalkoolis sĂŒndmusterohke koolilĂ”pulaat, kus sai ennast kosutada söögipoolisega ja soetada endale ka kooliks vajalikke asju. Kuna meie klassi ĂŒlesandeks oli laadalistele pakkuda soolaseid vahepalu, valmistasime nii juusturulle, pestomuffineid kui ka eestlaste lemmikud kiluvĂ”ileibu. 

Lisaks ostlemisele sai laadal nautida ka gĂŒmnaasiumi ja vilistlaste vahelist jalgpallimatĆĄi, mille kĂ€igus jĂ€eti ĂŒhtlasi hĂŒvasti ka armastatud koolistaadioniga. Kuigi pisarad olid juba jalgpalli ajal silmas, siis viimase droonipildi jaoks staadionile kogunedes, oli raske mitte nuttu tagasi hoida.

Postituse tegi Priscilla

Lisas: reaal140a 17.06.2023 08:47

Kevadkontsert

25. mail toimus meie kooli imekena kevadkontsert. Muusika oli kĂ”rvale mĂ”nus kuulata ja kĂ”ik lahkusime parimate emotsioonidega. Meie klassi esindasid mitmed musikaalsed muusikud. Kooris kostitas meid oma mahlase hÀÀlega Frank Richard Armin Kolk. Klaveril mĂ€ngis nĂ€pud kuumaks Paul Aleksander KĂŒlv. Trumme ja muid taotavaid pille tagus Taavi Tomann. Suured tĂ€nud meie armsale Eve Karbile, kes nii osavalt nii meeldiva kontserdi kokku pani.

Postituse tegi Chrisette

Lisas: reaal140a 17.06.2023 08:41

FĂŒĂŒsikaeksperimendid

16. mail kĂ€is meil fĂŒĂŒsikatunnis eksperimente tegemas Eero Uustalu. Kuna tegeleme praegu fĂŒĂŒsikas ainete olekutega, saime solgutada oma sĂ”rmi vedelas lĂ€mmastikus ning vaadelda tahket sĂŒsinikdioksiidi. Eksperimentide kĂ€igus saime palju nalja, aga ammutasime ka uusi teadmisi.

Postituse tegi Sigrid

Lisas: reaal140a 19.05.2023 18:24

Ooper “VĂ”luflööt”

14. mail kĂ€is 140. lend Estonias vaatamas ooperit “VĂ”luflööt”. Selleks oldi valmis ning kĂ”ik olid 10. a klassist Ă”igel ajal kohal. Ooperi sissejuhatusmĂ€ng oli kĂŒll veidi veniv, ent jĂ€rgnev sĂŒndmustik oli kaasahaarav. Paljude jaoks oli see esimene kord ooperit vaatamas, mistĂ”ttu oli ka etenduse ajal sahmimist ja sakerdamist. Samas selgus vaheajal, et nii mĂ”nigi oli sĂ”ba silmale lasknud ja hea uinaku saanud. Teist vaatust jĂ€lgiti mĂ€rksa rohkem. Algust veidikene vĂ€hem, aga kohe kui Papageno aaria vĂ”i Öökuninganna aaria kĂ”lasid, olid kĂ”ik kikkis silmadega sĂŒvenenud. NĂ€itlejatele aplodeeriti kaua ja kĂ”vasti. IgaĂŒks sai endale siit kogemuse, kes hea, kes veel parema.

Postituse tegi Jarl

Lisas: reaal140a 19.05.2023 18:02