137c

Nagu arvatavasti paljudel teistel sai meie retk alguse Tallinnast ning meie sihiks kauge kihelkond Rakvere, mille keskusesse meie suundusime. Pika vahemaa läbimiseks ja jalavaeva vähendamiseks kasutasime raudteed, mida mööda on rongid sõitnud juba 150 aastat. Rakvere tervitas meid niiske ja väga pilves ilmaga, mis lõi põneva ajaloolise atmosfääri. Täname õpetaja Somelari väga huvitava ülesande eest.  Kuna meile meeldib haridust omandada praktiliselt, käeliselt, siis käisime mööda linna ringi ja katsusime tähtsaid hooneid ning tunnetasime nende ajalugu. Siin on kokkuvõte majadest, millele me käe külge panime. 

Rakvere linnus  on tänapäeva Lääne – Viru maakonna keskuses Rakveres varemetes seisev ordulinnus. Kivilinnust hakkasid Rakverre rajama 13. sajandi lõpul taanlased. 14. sajandi esimesel poolel seisis Vallimäel ringmüürlinnus, mille müür moodustas pinnamoodi järgides ebakorrapärase nelinurga. Pärast 1347. aastat alustati linnuses suurejoonelisi ja mitmejärgulisi ümberehitustöid. Senine ringmüürlinnus asendus konvendihoonega, mis saavutas tüüpilise väljanägemise alles 16. sajandi I poolel. Orduajal elas linnuses foogt ja linnus oli ka lisaks poliitilisele keskusele relvastatud tugipunkt. Liivi sõja ajal vallutasid Rakvere venelased.

Tarvas on ilmselt peale Rakvere linnuse Rakvere kõige kuulsamat vaatamisväärsus. Tarvas asub linnuse kõrval Vallimäel. Piltide pealt ei ole aru saadagi aga see 5 meetri kõrgune ja üle 7 meetri pikkune kuju on lähedalt vägev vaatepilt. Kuju avati 2002. aastal tähistamaks Rakverele Lübecki linnaõiguste andmise 700. aastapäeva. Tarva sümboolika tuleneb Rakvere vanast nimest Tarvanpää (Tarvas on üllatavalt populaarne nimi Balti aladel, nt. Tarvastu Viljandimaal ja Taurupe, Taurene ja Taurkalne Lätis). Tarva enda näol on tegemist Euraasia aladel elanud ürgveise liigiga kes keskaja lõpu poole üleküttimise ja elukohtate vähenemise tõttu välja suri. Viimane teadaolev isend suri 1627. aastal Poolas. Tarvas on kõikide tänapäeva Euroopa kodulehmade eelkäija. 

Rakvere keskväljak sai oma tänapäevase modernse ilme alles 2004. aastal. Ajaloolist turuplatsi ümbritsevad avalikusektori asutused ja ärihooned. Sinna on koondunud suuremate pankade kontorid. Rakvere pangahoone ehitati aastatel 1932–1933 Eesti Panga Rakvere osakonnale, projekteerijaks oli ehitusinsener Ferdinand Gustav Adoff. Hoone on põhiplaanilt ja üldlahenduselt sarnane Viljandi ja Petseri pangahoonega ehk tegu on väikelinnale iseloomuliku pangamajaga. Kui hoone sisemust on aastate jooksul muudetud, siis välisilme on suuresti säilinud. Pidulikkuse eest kannavad hoolt maja karniisijoonest pisut kõrgemal paiknevad kõrged saaliaknad ja nende vahel paiknevad sihvakad sambad.

Keskväljaku serval on kena punastest tellistest kahekorruseline maja, milles naabrid Matsoni Äri ja Matsoni Raamat. Veidi rootsipärase nime taga on kunagine kaupmees Juhan Matson, kes ehitas maja 1905. aastal. Kuus aastat enne sajandivahetust tuli ta Virumaale kõigepealt Roelasse kõrtsi pidama, veidi hiljem rentis Aravusel karjamõisa ja veskit. Ettevõtliku mehe maja sai Rakveres inimestele kooskäimise kohaks, seal avati teemaja ja hiljem asus sinna üüriliseks Rakvere Käsitööliste Abiandmise Selts. Aastast 1914 pidas Matson ise oma majas poodi. Tema rõdult on peetud erineva meelsusega kõnesid, sest turuplatsil korraldati suuri rahvakoosolekuid.

Rakvere linnakodaniku maja on hea näide tüüpilisest 18. sajandi linnamajast. Linnakodaniku maja asub ajaloolisel Pikal tänaval. Rakvere on kogu aeg olnud Virumaa keskus ning seal on tegeletud peamiselt käsitöö ja väikekaubandusega (1302. aastal andis Taani kuningas Erich Menved Rakverele Lübecki linnaõiguse). Sellelt tulenevalt on ka linnakodaniku majas elanud mitme erineva käsitööala esindajad: rätsep, sadulsepp, parkal, tõllassepp, kondiitermeister. 19. sajandi lõpuks elas Rakveres umbes 6000 elanikku, nende hulgas oli 850 käsitöölist ja 200 kaupmeest, puudusid suurettevõtted. Juba 1983 aastast on majas linnakodaniku muuseum, kus saab näha tüüpilist 18.-19. sajandi elamuinterjööri: elamu keskel suur mantelkorsten, millest mõlemale poole jäävad eluruumid. Lisaks püsinäitusele korraldatakse muuseumis ka ajutisi teemanäitusi.

Vallimäe tuuleveski asub Veski tänaval. Veski ehitati 19. sajandi alguses ja on suures osas säilinud sellisena, nagu see kunagi hiilgeaegadel oli. Tuulik on ehitatud Hollandi tuuleveskina, mis tähendab, et veskil on tüvikoonuseline kere ning vastavalt tuule suunale saab pöörata tuuliku pead. 1926. aastal alustati jahvatamist naftamootori jõul ning 1938. aastal võeti kasutusele juba elektrimootor. Pärast II maailmasõda sai tuuliku enda valdusesse ETKVL Rakvere Tootmiskombinaat. Peale veski funktsiooni kaotamist on tuulikut kasutatud erinevatel otstarvetel: seal on tegutsenud ladu, kingsepa töökoda ja isegi kauplus. Praegu seisab suursugune veski kahjuks tühjana.

Rakvere turuhoone asub Laada tänaval. Hoone projekteeris ehitusinsener Ferdinand Gustav Adoff. Hoone ehitati aastatel 1926-1928. Kunagine Rakvere turg asus praegusest turuhoonest põhjapool ning lõunasse jäi laadaplats (tänane keskväljak). Tänapäeval hoones enam turgu ei tegutse, majas on erinevad kauplused ja bürood. Rakvere turuhoone on kantud ka Eesti Kultuurimälestiste registrisse, sest on väga iseloomulik 1920ndate arhitektuurilaadile.

Rakvere õigeusu kirik või ametlikult Jumalaema Sündimise Kirik asub Tallinna tänaval. Õigeusu kogudus moodustati Rakveres Vene päritolu kaupmeeste algatusel 1838. aastal. Kirikut ei ehitatud nullist, vaid ehitati ümber hoopis üks kahekorruseline maja, praeguse ilme omandas kirik 1898-1900 aastal toimunud ümberehitusega. Rakvere õigeusu kogudus oli väga aktiivne, 1872. aastal avati kiriku juures algkool, mis tegutses järgnevad 47 aastat. Koolis õppisid lisaks õigeusklikele ka luterlased.

Jumalaema Sündimise Kirikus asuvad Eesti ainsad vaatajatele avatud õigeusu pühaku säilmed. Tegemist on märtervaimulik Sergi Florinski säilmetega. 1918. aasta Saksa okupatsiooni ajal ei lubatud Florinskil Eestist lahkuda, sest kardeti, et tal on väärtuslikku informatsiooni. 16. detsembril 1918 tungisid enamlased Rakverre ning koos paljude teistega Florinski hukati. Hiljem ülekuulamispabereid uurides selgus, et Florinski tunnistas ennast vaimulikuks ja keeldus usust lahti ütlemast. Valides sellise surma, näitas ta, et kogu tema elu oli püüdlemine Jumala poole. 2002. aastal kuulutati Florinski pühakuks ning 2003. aastal maeti ümber Jumalaema Sündimise Kirikusse. Tänu reliikviale on Rakvere õigeusu kirik õigeusklike palverändurite sihtkohaks.

Rakvere Pauluse kirik  asub Vabaduse tänaval, aadressiga Võimla 1. Kiriku ehitamise vajaduse lõi Rakvere Pauluse koguduse tekkimine 1931. Arhitekt oli Alar Kotli. Kirik valmis sellisesse seisu nagu pragu 1940, aga rahanappuses ja sündmuste keerises päris valmis see ei saanudki. Hoone jäi krohvimata, tornikivid jäid ehitamata ning ehitamata jäi ka kantseleitiib. Kirik esindab nii ekspressionistlikke kui ka funktsionistlikke jooni. Teises maailmasõjas kirik kannatada ei saanud. Kogudus kasutas seda vaid 11 aastat ning kirik anti VSÜ Kalevile, kes ehitas sellest endale võimla. Praegu asub seal Rakvere noortekeskus ning on plaanis teha multifunktsionaalne kontserdimaja, mis koos lisahoonega moodustaks Arvo Pärdi nimelise muusikamaja.

Kasutatud materjalid leiab siit

Doris Nurk, Oliver Annus, Hendrik Jakobson, Georg Rüütel, Mihkel Paumverk, Marcus Karu

 

Postitatud: Teisipäev, 17.11.2020 kell 02:25 Kategooria: 11. kl. Selle sisestuse RSS-voog: RSS 2.0