Keskaegne Tartu
NeljapĂ€eval, 3.detsembril kĂ€isime Tartus. Meeleoluka pĂ€eva raames tutvusime keskaegsete hoonetega (neid on Tartus vĂ€ga vĂ€he). Samuti nautisime maitsvaid eineid Tartu pompoosetes toidukohtades Taverna, Uulits ja Hesburger. Reis lĂ€ks kĂ”igile vĂ€ga sĂŒdamesse ning lĂ”i meile elupĂ€evade lĂ”puni kestvaid mĂ€lestusi!
Tartu keskajal
13. sajandi teisel poolel alanud sĂ”jas Saksa ordu vastu oli Tartu mitme erineva vĂ”imu all, kuni jĂ€i 1224. aastal lĂ”plikult sakslastele. Samal aastal lÀÀnistati Tartu ja selle ĂŒmbrus piiskop Hermannile ning Tartust sai keskaegse vasallriigi, Tartu piiskopkonna keskus. Keskajal kuulus Tartu Hansa Liitu ning oli edukas kaubalinn Pihkva ja Novgorodi kaubateel. PĂ€rast Pihkva ja Novgorodi allutamist Moskvale Tartu tĂ€hendus kaubalinnana vĂ€henes. Tartu oli Riia ja Tallinna jĂ€rel suuruselt kolmas linn Vana-Liivimaal. Linna saksapĂ€rane nimi oli tol ajal Dorpat. 15. sajandil oli Tartus ĂŒheksa kirikut ja linna ilu kiitsid ka sealt lĂ€bi sĂ”itvad rĂ€nnumehed. Keskajal elas seal 6000 inimest. Liivi sĂ”ja alguses, 1558. aasta juulis leidis aset Tartu piiramine, mille tulemusena kapituleerus Tartu piiskopilinnus 18. juulil 1558. aastal Moskva tsaaririigi vĂ€gedele ja Tartu piiskopkond lĂ”petas oma tegevuse.
Toomkirik
Tartu Toomkiriku ehitamine algas 13. sajandil ning valmis see 16. sajandil Tartu piiskopkonna peakirikuna. Reformatsiooni (Martin Luther 1517 usupuhastus) 1524.-1525. aastate pildirĂŒĂŒste ja Liivi sĂ”ja (1558-1583)) ajal sai see kannatada, kuid 1804-1807 aastatel (Aleksander I ajal) ehitati see Johann Wilhelm Krause projekti jĂ€rgi Tartu ĂŒlikooli raamatukogu tarbeks. 1981. aastal kolis aga raamatukogu ĂŒmber ja selle asemele tuli Tartu Ălikooli muuseumi.Tartu Ălikooli kunstimuuseum sai alguse 18.04.1803 (1802. aastal taasavati Tartu Ălikool), 1976. aastal loodi sellest Tartu Ălikooli ajaloo muuseum. PĂ€rast seda rajati muuseumi osakonnana Dmitri Uljanovi kortermuuseum ning selle sulgemisel Tudengimuuseum (1989-1997). 2005. aastal koondati Tartu ajaloo muuseum, Loodusmuuseum ja Kunstimuuseum asutuseks Tartu Ălikooli muuseumid, mille kogudes on ĂŒle 130 000 museaali (kultuurivÀÀrtusega objektid, mis on vĂ”etud muuseumi arvele).
Jaani kirik
Tartu Jaani kirikut on esimest korda mainitud 14. sajandil, kuid puuduvad kirjalikud allikad selle ehitamisest, arvatakse, et see pĂ€rineb 12. sajandi teisest poolest vĂ”i 13. sajandi algusest. See on telliskirik, mis on tuntud oma terrakotafiguuride poolest, mis olid kĂ”ik erinevad ning mida oli algselt ĂŒle tuhande. TĂ€naseks on sĂ€ilinud umbes 200 figuuri. Nii palju selles tehnikas skulptuure pole mitte ĂŒhelgi teisel kirikul Euroopas.Â
Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne ĂŒldkuju sĂ€ilinud. Tugeva lÀÀnetorniga kolmelöövilisele basilikaalsele pikihoonele liitub piklik polĂŒgonaalse lĂ”pmikuga koor, mille pĂ”hjakĂŒljel paikneb kÀÀrkamber.
Tartu Ă”hkimisel PĂ”hjasĂ”jas hĂ€visid 1708. aastal torni ĂŒlaosa ning kesklöövi ja kooriruumi vĂ”lvid. Teadaolevalt sai Jaani kirik PĂ”hjasĂ”jas tabamusi kokku 37 pommist. Viis pĂ€eva peale linna vallutamist tehti kirik puhtamaks, et Peeter I saaks seal jutlust kuulata. Lisaks eelmainitud purustustele oli Tartu Jaani kiriku altar ja kantsel viidud Pihkvasse.
1724. aastal kĂŒsis vabahĂ€rra von Taube kroonult kiriku kordategemiseks raha ning nĂ”udis tagasi ka altarit ja kantslit. Samal aastal kinkis kindralkuberner kirikule oreli.Â
Aastatel 1820â1830 rekonstrueeriti kiriku interjöörid arhitekt Georg Friedrich Geisti kavade kohaselt, eeskujuks antiiktempel. Tolle ajani oli sĂ€ilinud enamik interjööri skulptuure. Need ei sobinud aga klassitsistlike vormikaanonitega ning raiuti pĂ”hilises osas maha. SĂ€ilisid ĂŒksnes kujud, mida oli lihtsam kinni mĂŒĂŒrida vĂ”i krohvida.
Alates 1899 restaureeriti kiriku fassaadid Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Kirik sĂ€ilis kuni Teise maailmasĂ”jani. 1944. aasta augustis NĂ”ukogude vĂ€gede pealetungil pĂ”les ka Jaani kirik.55 aastat varemetes seisnud kiriku taastamistööd said linnarahvale nĂ€htavaks 1999. aastal, mil pidulikult tĂ”steti paika uus tornikiiver. Tartu Jaani kirik avati kĂŒlastajatele 2005. aasta maikuus. 29. juunil 2005 toimus kiriku pidulik taasavamine.
Veel Tartus nÀhtut
Tartus ringi sammudes, möödusime me loomulikult mitmeid kordi Hugo Treffneri GĂŒmnaasiumist.
19. sajandi lĂ”pul, peaaegu tĂ€pselt samal ajal kui sĂŒndis meie endi kool, otsustas Tartu Ălikooli usuteaduskonna lĂ”petanud Hugo Treffner rajada kooli. Toonaseks eesmĂ€rgiks oli valmistada kasvandikke ette kroonugĂŒmnaasiumi klassidesse astumiseks, kuid juba enne sajandivahetust hakati tĂ€ismahulist gĂŒmnaasiumiharidust andma. H. Treffner oli aktiivne mees, ta oli ĂŒks neljast Eesti ĂliĂ”pilaste Seltsi asutajatest, tegus liige Eesti kirjameeste seltsis, mille president ta ka 1887-90 aastatel oli ja ka 1887-88 aastatel oli ta korraks isegi isegi korraks âEesti Postimeheâ omanik ja toimetaja. Konstantin PĂ€ts ĂŒtles HTG 50. juubeliaastapĂ€eva aktusel: “Meie iseseisvuse sĂŒnd oleks ehk sootu teistsugune olnud, kui meil poleks olnud Hugo Treffneri kooli”.
NÀgime ka Kristjan Jaak Petersoni ja Karl Ernst von Baeri mÀlestusmÀrke.
Kristjan Jaak Peterson, eesti kirjanik, kes sĂŒndis 1801 ning suri kĂ”igest 21-aastasena, oli luuletaja, kes uskus eesti kirjanduse algupĂ€rasesse loomisesse. Ta avaldas ajakirjas BeitrĂ€ge keeleteaduslikke artikleid eesti keele morfoloogia ja lauseĂ”petuse kohta. End kutsus ta maarahva laulikuks ja hindas rahvuslikku kirjandust. Eesti rahvuskirjanduse looja auks on ka pĂŒhendatud 14. mĂ€rts, Petersoni sĂŒnnipĂ€ev, emakeelepĂ€evaks.
Karl Ernst von Baer oli teadlane, kes elas aastatel 1792-1876. Teda peetakse embrĂŒoloogia isaks, kuid ta tegeles ka entomoloogia, antropoloogia ja geograafiaga. Teda valiti 1826. aastal Tartu ĂŒlikooli semiootika, fĂŒsioloogia ja patoloogia professoriks, millest ta aga keeldus. Eluaastate lĂ”pus oli ta Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees, mis asus Tartus.
11.01.2021