Kadrioru lossi külastamine
Külastasime 10. novembril ajaloo tundides käsitletud Vene aja raames Kadrioru kunstimuuseumi. Klass jagati kaheks ning kumbki grupp suundus retkele läbi Kadrioru lossi. Tunni aja jooksul saime teadmisi lossi ajaloost, õppisime maalidelt tundma kunagisi valitsejaid ning nende lähedasi ning märkama kõiksugu detaile lossi arhitektuuris.
Muuseumitund oli üpris mänguline. Kõigepealt arvasime Peeter I paraadportreed silmitsedes, millised võiksid olla antud maalil leitavad tunnused, mille järgi saab öelda, et tegu on Vene imperaatoriga. Muidugi oli esimene pakkumine kroon. Seejärel märkasime valitsuskeppi ning valitsusõuna. Raudrüü andis märku Peetri suurepärastest sõjaoskustest ning enesekindlusest. Giid juhtis tähelepanu ka sellele, et valitsejate mantlitel on hermeliinist äär. Samas ruumis jäljendasime ka Jelizaveta Petrovna ja Ivan VI piltidega paleepööret, mängides trips-traps-trulli. Poisid olid seekord nupukamad, nad suutsid pärast mitmekordset mängimist tüdrukud üle kavaldada ning võita.
Edasi suundusime lossi maketti uurima. Otsisime üles fassaadi, paraadukse, frontooni, petiku ning balustraadi. Samas ruumis olid seintel maalid kahest kaunist tütarlapsest.
Viimase mängulise ülesande sooritasime ballisaalis. Otsisime barokkstiilile iseloomulikke jooni. Igaüks sai enda kätte ühe omadussõna ning kaaslasega arutades ja ruumis ringi vaadates pidi jõudma järelduseni, kas antud sõna sobib barokkstiili kirjeldamiseks või mitte. Paari minuti pärast tehti ühine arutelu giidiga, kus selgus, et sõnad moodustasid antonüümide paare. Kokkuvõttes tegi see otsustamise lihtsamaks, kui üks sõna sobis, siis järelikult selle vastandsõna ei sobinud barokkstiili kirjeldamiseks. Leidsime palju nikerdatud detaile, kulda ning tähendusrikkaid elemente. Lisaks kuulasime ballisaalis lugu laemaalist.
Arvan, et praegusel ajal tegi klassile ühine koosviibime väljaspool kooliruume suurt rõõmu. Sellisel viisil õpiks ajalugu meelsasti sagedamini.
– Anette
© 2024, 137b