136a

28. märtsil toimus salongiõhtu „See on nii seatud, et aeg ei peatu“, kus esines meie kooli bioloogiaõpetaja Erkki Otsman koos kabaree bändiga. Esitusele tulid tuntud Eesti laulud alates 1930. aastatest. Õhtu oli väga meeleolukas: sai vestelda, laulda ja tantsida. Kui bänd vahepeal puhkas, tantsisid kõik koos diskotantse. Tantsimise vahepeal oli võimalik ennast kosutada isetehtud küpsetistega ning kohvi ja teega. Õhtu lõpuks valiti välja ka publiku lemmiklugu, milleks seekord osutus 1938. aastal kirjutatud laul „Paula, sul on poisipea“.

Kirjutas Triine

Pildid tegi Karolin

Teisipäeval, 5. märtsil pakkisime end värske lumega kaetud madala albeedoga (lumelt peegeldub palju tagasi ja päikese kõrgusnurk oli veel väike) Tallinnast bussi ja sõitsime kahe lärmaka bussitäie gümnaasiumi muretuima lennu õpilastega päevaks mäenõlvadele puhast lõbu nautima.

Ilm olin pilves ja õhuniiskus kõrge. Pilvkatte ühtlase jaotumise tulemusel jõudis meieni vaid hajuskiirgus. Kuna valgus jõudis meieni pilvedes hajununa siis olid mäe kõik nõlvad üpris ühtlaselt valgustatud. Kuigi korra tekkis pilvemassiivi väike aken ei jõudnud mäeni siiski otsekiirgust, sest Päikest ma sellest aknast ei näinud. Kogukiirgus koosnes tol päeval seega hajuskiirgusest.

Suurem osa mäest oli kaetud lumega ja seega oli seal ilmselt ülekaalus peegeldunud kiirguse hulk, sest lumi heleda pinnana neelab vähe valgust. Mäe päikesepoolsel nõlval oli neeldunud kiirguse hulk suurem (või vähemalt päikesepaistelisel päeval oleks), sest selle nõlva pind on päikese kiirte langemise nurgaga suurema kõrgusnurga all.

Taamal aga paistsid kuusemetsad. Seal domineerib neeldunud kiirguse hulk, sest okaspuud on tumedad ja taimed kasutavad valgust fotosünteesimiseks.

Kuutsemäe (Maa) soojuskiirgus oli ilmselt pigem väike, kuna suur osa kiirgusest ei jõudnud tiheda udu, vihma ja pilvkatte tõttu aluspinnanigi ja kui jõudis siis peegeldus seal lumelt valguskiirgusena mitte soojuskiirgusena tagasi.

Globaalset kiirgusbilanssi Kuutsemäe ilm ilmselt eriliselt ei mõjutanud, sest hoovused ja globaalne õhu tsirkulatsioon jaotab õhku pidevalt ümber, aga lokaalsel tasandil võib vist öelda, et kiirgusbilanss oli pigem negatiivne seega pigem toimus maapinna jahtumine.

Analüüsiks oli tegu põneva ilma ja olustikuga, aga mäest alla libisemiseks oli niiskus pisut ebamugav. Sellegipoolest oli asi pisukesi kannatusi väärt ja kõik jäävad ootama järgmist aastat.

Kirjutas Eva

Pühapäev, 10. märts – Eesti koolide võistkondlikud meistrivõistlused kiirmales

Buss, mis pidi lahkuma Tallinna Reaalkooli eest Võnnu poole pool kaheksa, tegigi seda. Bussis olid peale Reaali kolme võistkonna (kaks 7.-12. klassist ja üks 1.-6 klassist) ka mõned teised Tallinna kesklinna koolide liikmed (21.kool, TIK jne). Sõit oli lõbusalt üksluine, sai kõik kaotatud unetunnid jälle tasa teha.

Võnnu all peame silmas Tartumaal asuvat Võnnu valda, mitte Läti linna. See tekitas natukene segadust, sest me pidime minema siiski Eesti meistrivõistlustele. Vanem grupp mängis Võnnu keskkoolis, nooremad Võnnu vallavalitsuses.

Pildi tegi R. Raud

Reaalkooli esimeses võistkonnas olid meie klassist Liina ja Grete, üheteistkümnendast klassist Margareth ja seitsmendast klassist Karl Erik. Meie tiim oli algasetuselt esimene (s.t. meie reitingute keskmine oli kõige suurem). Peale kuuevoorulist turniiri edastasime Narva kesklinna gümnaasiumi poole punktiga. Tegime nendega kolmandas voorus viigi ja pinget oli tunda viimase mänguni. Teise, kolmanda ja neljanda koha krabasid endale Ida-Virumaa koolid. Järgmine Tallinna kool oli kahjuks alles viies.

Kui meie turniiri oli lõppenud, pidime veel kaua ootama, et ka nooremad lõpetaksid (neil osales suurem arv võistkondi ja ka üks mäng oli rohkem). Nooremas grupis tuli Reaali võistkond seitsmendaks (nende algasetus oli kaheteistkümnes). Siis toimus autasustamine, kõik osalejad said šokolaadi ja meie kuldmedalid. Tagasisõit ei olnud enam nii mugav, nooremad oli ilmselgelt üleväsinud ja telefonide akud tühjaks jooksmas. Jõudsime siiski kõik tagasi Tallinna.

Pildi tegi R. Raud

Kolmapäev, 13. märts – Tallinna koolide võistkondlikute meistrivõistluste eelturniir

Seekord oli meil võimalus mängida Tallinnas, Paul Kerese nimelises malemajas ning ei pidanud sõitma teisele poole Eestit. Algselt oli registreeritud 31 Tallinna kooli, kuid kohale tuli 30, seega jagati meid 5 alagrupiks, kus igas alagrupis mängis 6 võistkonda. Igast alagrupist pääses edasi 2 enim punkte kogunud võistkonda. Tallinna Reaalkoolist sai seekord osaleda vaid 1 võistkond, kuid tagasime kindlalt enda alagrupi võidu, andes mängitud 20 mängu peale kokku ära vaid pool punkti. Olime kindlustanud koha juba järgmisel nädalal toimuvale finaalturniirile.

Teisipäev, 19. märts – Tallinna koolide võistkondlikute meistrivõistluste finaalturniir

Järgmisel teisipäeval saime jälle koguneda Malemajja, et uuesti malet mängima hakata. Seekord oli kohal 10 parimat kooli ning olime valmis võitluseks meistritiitli nimel. Ka seekord läks meil väga hästi- suutsime võita kõik 8 matši ning nelja peale ära anda vaid 2,5 punkti. Reaalkooli võistkonda kuulusid meie klassist Liina ja Grete, 11. klassist Margareth, 12. klassist Hans Kristjan ning 7. klassist Karl Erik ja Karl Ustav. Olime oma võidu kindlustanud juba enne viimast vooru ning poleks pidanud mängima enam, kuid meil oli vaja aidata GAGi võistkonnal teisele kohale tulla ning pidime seega võitma neid edestavat võistkonda. Tänu meile saigi GAG teise koha ning kolmandaks tuli Lasnamäe gümnaasium.

Pildid tegi H. Olde

Kirjutasid Grete ja Liina

Märtsi alguses õppisime ajalootundides usinalt eesti muinasaega. Et meie teadmised ei jääks pelgalt õpikutekstide tasemele ning muutuks käegakatsutavaks, külastasime klassiga Tallinna Ülikooli arheoloogianäitust.

Tervituseks tutvusime muinasaegse eesti naise rekonstruktsiooniga – teadlased ja käsitöömeistrid on suutnud kindlaks teha naise põlle- ja särgiääriste mustrid, samuti vöökirja. Saime teada, et vanasti kandis iga naine vööl väikest pistoda kaunis metallist tupes, mis oli korraga nii ehteks kui ka tööriistaks, ning et talu võtmed olid justnimelt perenaise vööl.

Järgmises ruumis näidati meile erinevatest Eesti paikadest ja ajastutest pärit aarde- ja ohvrileide – nõusid, raha, praktilisi ja tseremoniaalseid ehteid. Saime teada, mis vahe on sõnadel pada ja paja (mõlemad nimetavas käändes): pada on poti moodi nõu, paja aga töökoht, kus midagi valmistatakse (nt sepapaja ja rahapaja). Rahapajas võib vabalt olla rahapada, aga vastupidi on keeruline.

Tutvusime ka arheoloogide töövahendite ja -võtetega alates eelmise sajandi algusest. Muinasaeg omandas tõesti käegakatsutava mõõtme, kui andsime käest kätte mõne tuhande aasta vanuseid kõõvitsaid ja teisi kivist tööriistu.

Viimaks tutvusime aukartust äratava suurusega kivikirveste väljapanekuga, vaatasime üle ühe maketi ja suure lapitud savist hoiunõu ning nägime kaht matust. Eks me ei saa vist kunagi päris täpselt teada, kas ajukasvaja tõttu surnud väikese lapse kõrvale maetud täiskasvanu suri lapsega samal ajal loomulikku surma, ohverdas end ise või ohverdati ta teiste poolt. Mineviku müstika…

Kirjutas Kertu

Pildid tegi Karolin

Märts
08.03 Martin Hans
11.03 Kertu
26.03 Kaur

Aprill
16.04 Andreas
26.04 Grete

Mai
08.05 Marko
19.05 Oskar
20.09 Adél

Reedel, 22. veebruaril käis kogu gümnaasium kinos vaatamas filmi “Tõde ja õigus”, mis loodi samanimelise eesti klassikalise teose põhjal, mille kirjutas Anton Hansen Tammsaare, ja filmi lavastas Tanel Toom. Film oli väga kaasahaarav ning see ei saanud kedagi külmaks jätta. Saalist lahkuvad inimesed ei olnud need samad, kes sinna sisenesid. Enne kino toimusid kaks tavalist koolitundi ja pakase ilmaga kolme kooli ühine pärjapanek Poisile, millest võtsid osa igast klassist 3-liikmelised esindused.

Kirjutas Andreas

Teaduste Akadeemia presidendi T. Soomere sõnul seisneb teaduse kvintessents esiteks avastuste tegemises ja teiseks nende jagamises. Olles Reaalkoolis piisavalt usinalt avastusi teinud, käis 10.a klass Teaduste Akadeemias just teaduse jagamist kuulmas. T. Soomere andis huvitava ettekande mõrvarlainete liiva liigutamisest ning kliima uurimisest. Õpilastel oli isegi võimalus otse Teaduste Akadeemia presidendilt huvipakkuvaid küsimusi küsida. Samuti sai uudistada Akadeemia ilusat hoonet ning kogu linnale avanevat vaadet.

Teksti kirjutas Adél

Pildi tegi õpilane teisest koolist

Meie klassist osales 3 poissi koolidevahelises võrkpallivõistlustel: Oskar, Karmo, Herman. Oskar sidemängijana(tõstja), Karmo nurgalööjana ning Herman keskblokeerijana. Võistlus koosnes mitmest erinevast osadest. 18. detsembril toimus Pirita Majandusgümnaasiumis alagrupi mängud. Meie vastasteks olid: PMG, Haabersti Vene Gümnaasium, Lasnamäe Gümnaasium ja TÜG. Sellel päeval ükski mäng raskeks ei osutunud ja võitsime kõik mängud 2:0. Kuid üks tagasilöök meil siiski oli, nimelt vigastas Oskar oma põlve ja jättis selle tõttu ühe mängu vahele, kuid õnneks ei juhtunud midagi hullu ja juba järgmine võistlus oli ta platsil tagasi.

Järgmised mängud toimusid 17. jaanuaril Lilliküla gümnaasiumis, kus olid meie vastasteks: Lilleküla Gümnaasium, Tallinna Humanitaar Gümnaasium ja Mustamäe Humanitaar. Esimesed 2 mängu Tallinna- ja Mustamäe Humanitaariga tulid kergelt 2:0. Aga Lilleküla Gümnaasiumiga tuli juba pusida. Esimese geimi võitsime 25:22 ja teise 25:20, Lõppkokkuvõttes võitsime ikka kõik mängud 2:0, aga kuna Lilleküla Gümnaasiumis on palju võrkpallureid erinevatest klubist, tuli mäng raskelt võita.

14. veebruaril toimus Lilleküla Gümnaasiumis finaal turniir, kus osalesid: Reaalkool, GAG, Lilleküla Gümnaasium ja 21. Kool. Lillekülaga me enam mängima ei pidanud, sest olime neid juba korra võitnud.Esimene mäng oli 21. Kooliga, mäng oli väga raske, kohati olime isegi skooriga taga, kuid lõpuks võitsime neid ikka 2:0 geimidega. Viimane mäng oli GAGiga. Mäng algas väga halvasti, me jäime 8:3 taha, kuid siis võtsime ennast tiimina kokku ja selle geimi võitsime 25:22. Järgmine geim tuli juba kergemalt, mille võitsime 25:18.

Kokkuvõttes tulime Talinna meistriks ning 3 põhimängijat tuli just meie klassist.

Kirjutas Karmo

8. veebruaril saime esmakordselt osa iga-aastasest gümnaasiumi teatrireisist. Seekordseks sihtkohaks oli Endla teater Pärnus, kus nägime EV100 raames valminud lavastust “Kaarnakivi perenaine”.

Etendus jutustab inimeste raske elust Eestis 50-ndatel, mil neil tuleb õppida elama uut moodi. Kuid mõned iidsed asjad jäävad siiski endiseks. Näidend, eesotsas Ago Andersoni ja Märt Avandiga, oli humoorikas ja mõtlema panev ning oli meeldivaks elamuseks tervele klassile.

Jääme huviga ootama järgmist teatrireisi.

Kirjutas Hannes

Veebruarikuu algas meie lennule üsna kultuurselt: käisime Estonias vaatamas ja kuulamas ooperit “Tosca”. Muusikatunniga seotud külastus viis meid 1800. aasta Itaaliasse, kus armastajad Tosca ja Cavaradossi võitlevad julma politseiülema Scarpia vastu, et üksteist halastamatust saatusest päästa. Nii mõnegi arvates möödusid kolm vaatust väga kiiresti.

Meie külastuse tegi eriliseks Tosca osatäitja, Estonia teatri esisoprani Heli Veskuse juubel, mille puhul pidas Estonia peadirektor Aivar Mäe tänukõne.

Kirjutas Susanna

Pildi tegi Herman