Arhiveeritud - kategooria: ‘10. kl’

Reaali Poiss 90

13. novembril tulime kĂ”ik kooli pidulikus riietuses, koolimĂŒts peas. KĂ€tte oli jĂ”udnud pĂ€ev, mil möödus 90 aastat vabadussĂ”jas langenud Ă”petajate ja Ă”pilaste mĂ€letussamba ehk Reaali Poisi avamisest.

Sellel pĂ€eval toimusid ainult kolm esimest lĂŒhendatud tundi. SeejĂ€rel lĂ€ksime koos teiste gĂŒmnasistide ja ĂŒheksandikega Reaali Poisi kuju juurde pidulikule tseremooniale. Lisaks Ă”pilastele, Ă”petajatele ja direktorile vĂ”tsid sellest osa ka J.Westholmi GĂŒmnaasiumi, GAG ja teiste koolide esindused, Eesti toonaste liitlaste suursaadikud, linnajuhid, vilistlased ja skautide esindajad. Tseremoonia oli vĂ”imas ja meeldejÀÀv.

JĂ€rgmisena liikusime pudireas koolistaadionile, kus saime sĂŒĂŒa sĂ”durisuppi ja moosipalle. KĂŒlastasime ka vabadussĂ”ja-aegsete relvade nĂ€itust aulas. PĂ€eva lĂ”petas ajalookonverents Apollo kinos, mis oli vĂ€ga pĂ”nev ja sisurikas. Esinesid nii meie enda gĂŒmnasistid kui ka teiste koolide Ă”pilased. Esitluste vahel kĂ”lasid lĂ”busad laulud.

Nii mööduski meie tÀhistamine!

13.11.2017

Venemaa trip

6.-7. oktoober kĂ€isime Pihkvas ning Aleksander PuĆĄkiniga seotud kohtades. Alustasime oma reisi kell 6.00 hommikul kooli kĂ”rvalt. Esimeseks sihtpunktiks oli Petseri, kus kĂŒlastasime sealset kloostrit, tutvusime Ă”igeusukultuuriga ning soovi korral ostsime ka meeneid kaasa.

JĂ€rgmisena lĂ€ksime Pihkvasse. Esimese asjana lĂ€ksime ĂŒhte saksa restorani sööma. See-eest oli toit vene pĂ€rane (peaaegu iga kĂ€ik sisaldas kartulit). PĂ€rast sööki suundusime Pihkva kremlisse uudistama ning Pihkva lĂ€hedusse Nevski monumendi juurde. Monumendi kĂŒlastuse lĂ”ppedes, suundusime suurde poodi. Poes kogesime venelaste lahkust (nad andsid kĂŒsimusi esitamata meile oma poe kliendikaardid). Poest suundusime edasi hotelli, kuhu jĂ€tsime oma asjad ning seejĂ€rel suundusime linna rohkem uudistama. Üks seltskond leidis tee kohvikusse, kus telliti oma vĂ”imeid ĂŒletades vene keeles pitsat ning juua. SeejĂ€rel naaseti hotelli ning veedeti veidi aega koos.

JĂ€rgmisel hommikul sĂ”ime hotellis hommikusööki ning suundusime Mihhailovskoje kĂŒlla, kus tutvusime pĂ”hjalikumalt PuĆĄkini elu ning loominguga. Bussis esitlesid osad Ă”pilased kauneid luuletusi ning suurepĂ€raseid ĂŒmberjutustusi PuĆĄkini eluloost. PĂ€rast ekskursiooni Mihhailovskojes, lĂ€ksime PuĆĄkini sĂ”prade mĂ”isa Trigorskojes, kus tutvuti samuti PuĆĄkini elulooga ning avastati omale vene keeles uus sĂ”na: ĐŸŃĐ° ehk herilane.

Viimase sihtpunktina kĂŒlastasime PuĆĄkini hauda Svjatogorski kloostri mĂŒĂŒride ÀÀres, mille lĂ€heduses kĂ€isime ka söömas. SeejĂ€rel suundusime tagasi Tallinna.

Reis oli informatiivne, lÔbus ning meeldis kÔigile.

07.10.2017

TRK 136

Realica kursusest teame, et Tallinna Reaalkool tĂ€histab kokkuleppeliselt oma sĂŒnnipĂ€eva 29. septembril ning nii tehti seda ka sel aastal. 

Sel puhul olid kĂ”ik kooli tulnud pidulikes riietes ja koolimĂŒtsid peas. PĂ€eva esimene pool möödus meil tavapĂ€raselt tundides, kuid kuuenda tunni ajal kogunes terve 135. lend aulasse, et kuulata, mida pĂ”nevat on meile rÀÀkida viimastel HĂŒdra poistel. Piret Otsa suunavad kĂŒsimused tegid kuulamise palju toredamaks, sest kĂ”ige rohkem pakkus enamikele siiski huvi tolleaegne koolielu ja pĂ”nevad seigad nende meeste kooliajast.

KĂŒlalistunni lĂ”ppedes seadsime sammud staadionile, kus oli klassikaaslaste poolt kaetud laud Vapianost tellitud pitsaga. Enne sööma asumist pidas direktor kĂ”ne ning Ă”nnitles rahvusvahelistel olĂŒmpiaadidel hĂ€id kohti saavutanud Ă”pilasi ning ka neid, kes olid kooli spordivĂ”istlustel edukalt esindanud. Meie klassist said sportlike saavutuste eest diplomi Jennifer ja Iris. Direktori kĂ”ne peetud, vĂ”isime asuda tellitud pitsat nautima. Kui kĂ”igil olid kĂ”hud kahe pitsalĂ”igu (ning mĂ”nel ka teiste klasside piduroogade) poolt tĂ€idetud, oli aeg suunduda veel viimasesse tundi, milleks oli kirjandus. Õpetaja andis meile kiirĂŒlevaate PuĆĄkini eluloost eelseisva Venemaa reisi tarbeks. 

NĂ”nda möödus 10.c klassi  esimene ĂŒhine kooli sĂŒnnipĂ€ev. Vaid kaks on veel ees!

29.09.2017

RetsinÀdal

Miks me nĂ€dal aega seitsmeks kooli lĂ€ksime, mis otstarvel sai mĂ”nest baleriin, teisest indiaanlane ja kolmandast muumipapa, millega seletada kĂŒmnendike zombie’likku kĂ€itumist neljapĂ€eval ning mis see retsinĂ€dal endast ĂŒldse ette kujutab?

ESMAPÄEV Nonii. Kohe alguses tuleks mainida et retsinĂ€dal=mĂ€llar (armastame teid, meie kallid jumalad <3, kes te selle selgeks tegite). Riietusruumis lĂ€ks poole seitsmest pĂ”rgu lahti. Jumalate kriitilise pilgu alt lĂ€bi kĂ”ndinud suundusime aulasse vĂ”imlema, millele jĂ€rgnes tants, Ă”nneks said sellega kĂ”ik hakkama (c klass represent). Meie lennu kĂ”ige kuulsam lause “Üks kĂ”ikide, ĂŒks kĂ”ikide” jÀÀb samuti sellesse Õnnetusse EsmaspĂ€eva. Samas lubasid kĂ”ik

end ilusasti vaktsineerida, onu Veikot aidata ja klassi Ă”rnemat sugu nii mĂ”negi eest kaitsta, rebaste vanne oli geniaalne. Peale tunde pandi meid teatevĂ”istlusi jooksma. KĂ”ik, kes kohal olid, teavad: „Ära hammusta, lihtsalt ime.“ (Karl Johan Herodes 135C, 2017).

TEISIPÄEV Teiseks tunniks kooli, ooperisse. Mingi nali vist, et keset retsinĂ€dalat meile selline paus anti. KĂ”ige levinum koolikott oli punutud korv, hiljem koridorides ringi vaadates (st, peale retsinĂ€dalat) vĂ”idavad sokid ja plĂ€tud. Siis veel viktoriin ja zumba. No ikka pĂ€ris lĂ”bus.

KOLMAPÄEV Äratus 5:15, tuleb pikkkk-pikkkk pĂ€ev. Luikede dance battle.Meie kĂ€isime Anettile Ă”lale koputamas ja tema pidi Villu matas kĂ€tekĂ”verdusi tegema, klassivaim! Edasi: MaastikumĂ€ng. NB: Raekoja platsi ÀÀres restodes on vĂ€ga kurjad onud/tĂ€did, keegi ei tahtnud meid muna praadimisel aidata. KolmapĂ€eva öö oli tohutult lĂ”bus. Tegemisi jĂ€tkus ja nii mĂ”ndagi toimus. Meie klassis jĂ”udsid osad isegi tunni vĂ”i paar magada, ĂŒhesĂ”naga, vĂ€ga vahva. Hommikune kooliminek oli aga juba tĂ€iesti teistsuguse noodiga.

NELJAPÄEV  TĂ€nu Johann Ortin Õunale (133C) lĂ€ksime me kooli 7:15ks. MAA ON LAME. TĂ”esti, igat minutit vÀÀrt kolmveerand tundi. Jumalad ĂŒtlesid, et meie olek sarnaneb sellega mis ootab ĂŒheteistkĂŒmnendas UT ajal. (kavatseme ka sellest kirjutada, eks nĂ€is mis aastakese pĂ€rast saab) Tants taandarenes. Ühtlasi, saime aru, et retsinĂ€dal tĂ€hendab, et sööma ei jĂ”ua ja kĂŒkke teed ilmselt rohkem, kui muidu elus kokku. MĂ”nda kĂ€tekĂ”verdust muidugi ikka nĂ€gi ka aga no neljapĂ€ev oli suure tĂ€hega Raske.

REEDE LĂ”bus! Aga nĂŒĂŒd jĂ”udis kohale, et ongi kĂ”ik. Kuidagi liiga kiiresti lĂ€ks mööda see vĂ€rk. Tants oli umbes-tĂ€pselt 99% selge. Siis Viru tĂ€navale, tants kaks korda lĂ€bi ja retsi ametlik osa oligi lĂ€bi! (Õudus oli esmaspĂ€eval ilma kostĂŒĂŒmita kooli minna). Veel viimast korda harjutasid rebased kĂŒkkidega deviisi ning said selle ka lĂ”puks selgeks( Me ausalt oskame öelda “Üks kĂ”ikide, kĂ”ik ĂŒhe eest”). Lisaks jÀÀb Reaalkool ALATI paremaks TIKist. Poole seitsmest algas ristimine, sellest rÀÀkida ei tohi ;). Peale seda – tĂ€histama!! Ja nii ta lĂ€kski.

NĂŒĂŒd oleme me tĂ€isvÀÀrtuslikud Reaalkooli gĂŒmnasistid!

22.09.2017

Ooper “Pilvede vĂ€rvid”

TeisipĂ€eval, 19. septembril, kĂ€isime terve gĂŒmnaasiumiosaga kuulamas-vaatamas meie oma Reaalkooli vilistlase Rasmus Puuri ooperi „Pilvede vĂ€rvid” peaproovi.

Kuigi tegemist oli retsinĂ€dala teise pĂ€evaga ja esmased retsiemotsioonid vĂ”tsid meis vĂ”imust, ei kurtnud keegi, sest tĂ€nu sellele sai Ă€ra nii mitmestki tunnist ning ooper oli tegelikult vahva. Ka stiilsetest retsikostĂŒĂŒmidest sai Ă”nneks ĂŒheks pĂ€evaks vabaks (va need Ă”nnelikud, kelle jumalad veel peale ooperit need selga kĂ€skisid ajada), sest Estonia teatrisse sisenemiseks oli vaja vĂ€lja nĂ€ha viks ja viisakas.

Ooper ise oli kiiduvÀÀrt ning halbu emotsioone ei jĂ€tnud kellelegi. SĂŒndmustik toimus NĂ”ukogude Eestis ja see, et tekst oli eesti keeles, mitte mĂ”nes vÔÔrkeeles nagu tavaliselt ooperis kĂ€ies vĂ”ib kohata, tegi lavastuse paremini arusaadavamaks ning seda oli huvitav jĂ€lgida. Lisaks jĂ€ttis hea mulje vĂ€rvikas libreto ning retrohĂ”ngu kostĂŒĂŒmid.

19.09.2017

SpordipÀev

See jutuke ei rÀÀgi kahjuks Marco Tasase 3 aastat tagasi laineid löönud laulust, vaid hoopis meie enda kooli spordipĂ€evast, mis toimus 15. septembril. Kahjuks ei olnud seal vĂ”imalik kaela saada medaleid ja ega sixpack’e ka ei nĂ€inud. Reaalkoolis töötab sĂŒsteemike siis nii, et pĂ€ev on jagatud erinevate “vanusegruppide” (ehk klasside) vahel Ă€ra, et Kalevi staadion 16. Septembril ka alles oleks.

Mida meie klass tegema pidi? TĂŒdrukud viskasid palli, jooksid 100 m ja ka 400 m. Poisid peale 100 m jooksu lĂ€bima ka 800 m ning meie klassi parimad jalgpallurid pistsid rinda teiste gĂŒmnaasiumi klassidega sĂ”bralikus vĂ”istluses. Koos vĂ”isteldi ka 10×100 m pendelteatejooksus, kus me tulime arvatavasti 2. kohale.

Meie (ja loodetavasti ka Ă”petajate) rÔÔmuks ei kesta spordipĂ€evad vĂ€ga kaua ning ĂŒsna kindlalt vĂ”in vĂ€ita, et vĂ”imalus hakata nĂ€dalalĂ”ppu varem nautima tekitas 135.c seas kĂ”ige rohkem emotsioone, kuigi sĂŒndmus ise oli ka iseenesestmĂ”istetavalt meeliĂŒlendav. Lahkusime staadionilt lootusega jĂ€rgmisel aastal oma tulemusi parandada ja suuremas koosseisus kohale ilmuda.

15.09.2017

1.september

Esimesel septembril koolimajja sisenedes tundus kĂ”ik uus ja vÔÔras. Maja peal liikus veel vĂ€he inimesi. Kogunesime klassi ja Ă”petaja jagas meile kĂ€tte pĂ€evikud ning rÀÀkis veidi sellest, mis meid ees ootab. Kaua me vestelda ei saanud, sest kell liikus kiirelt ĂŒheksa poole ning meie pidime ĂŒksteise selja taha rivisse vĂ”tma, et Pudi reas mĂŒtside aktusele suunduda. KĂ”ik kĂŒmnendikud seisid aktusel Poisi kuju juures ning me saime ĂŒkshaaval klassijuhatajalt oma mĂŒtsid. Kui kĂ”igil olid mĂŒtsid peas, lugesime, samal ajal ĂŒksteisel kĂ€test kinni hoides, vande. Lennu kĂ”ige pikem noormees asetas Poisi ette kĂŒĂŒnla. Aktuse lĂ”pus viskasime me kĂ”ik mĂŒtsid Ă”hku. Peale mĂŒtside aktust liikusime staadionile, kus toimus esimese septembri aktus. Aktuse alguses heisati lipud ning direktor Ene Saar pidas Ă”ppeaasta alguse puhul kĂ”ne. Kui aktus lĂ”ppes, liikusid kĂ”ik Pudi reas oma klassidesse. KĂŒmnendike pĂ€eva lĂ”petasid kaks loengut, ĂŒks flogistoniteooriast ja teine Ă”ppimise ja inimese ajus olevate nĂ€rvirakkude seostest. Loengud olid vĂ€ga huvitavad ning juhatasid sisse meie kĂ”igi kolm aastat tĂ”sist tööd.

01.09.2017

135c

Istuge maha, poisid ja tĂŒdrukud, ning kinnitage turvavööd, sest siit tuleb 135C ajaveeb. Loodetavasti lĂ€heb ka see nagu meil kĂ”ik muu – alguses ei saa vedama, pĂ€rast ei saa pidama. VĂ”ibolla veel (rĂ”hk sĂ”nal veel) natuke tagasihoidlikud, oleme me ĂŒks pĂ€ris muhe kamp – pooleldi tehno ja pooleldi majandus, terviklikult ĂŒks Ă”ige hea gĂŒmnaasiumi klass. Tegemisi meil on, Ă”nnestumisi ja pange panemisi niisamuti. Olge kadedad, sest meie keemiaĂ”petajaks saab Martin Saar ning meie klassi soe sĂŒda on Tatjana TruuvÀÀrt. Ta hoiab meid vĂ€ga, mis sest, et me vene keelt ei oska. ÜleĂŒldiselt on 135C ĂŒks vahva sats, valmis vĂ”itlema muusikateooria, fĂŒĂŒsika lisaĂŒlesannete ja kĂ”igi suurima hirmu, vene keelega.

01.09.2017