133a

Kolmapäeval, 27. aprillil orienteerusime Järve metsas. Start oli Järve bussipeatuse ligidal ning rada oli 2.8 km pikk. Meie klassi parim oli Margus, kes pani ka kogu ürituse lendudevahelises arvestuses kinni. Tüdrukutest oli lennus parim Epp. Ehk siis võimsa kaksikvõidu 10. klasside orienteerumises võttis 10.A klass. Muidugi oli palju ka niisama kõndijaid ja fotograafe.

Autor: Rene Lumiste

Radames on pidanud pikkemat aega kodunt ära olema, ning kuna Aida oli mitmesugustel ülekuulamisetel siis, ei pannud keegi Radamese korteri uksi kinni ja seal võimutsesid liivahunnikud. Huligaanid olid pool majapidamist maha lammutanud ja televiisori kaasa viinud.

Radames pidas end vahepeal eeskujulikult ülal ja seetõttu saavad Aida ja Amonasro nautida üsna suurt liikumisvabadust. Amonasro leiab Aida Radamese korterist ja veenab Aidat, et see veenaks Radamest, et too vahetaks pooli. Aida nõustub läbi pisarate, väga dramaatiline.

Saabub Radames ja Amonasro poeb liivhunniku taha peitu. Aida laulab Radamesele oma koduigatsusest ja armukadedusest. Nad otsustavad koos põgeneda ja hakata vaikset elu elama. Tekkib väike vaidlus, nimelt tahab Radames varjata end Sahharas, aga Aida tahab minna  oma kallisse Etioopiasse. Radames eelistab Sahharat isamaalistel põhjustel, nagu ka Aida eelistab Etioopiat.

Nad otsustavad lõpuks Etioopiasse minna ja Radames ütleb, et kõige parem tee on seal, kus ta pidi järgmisel päeval sõjakäigu tegema (ma tean, et see ei tundu eriti loogiline, aga elab üle). Amonarso kargab liivahunniku tagant välja ja paljastab oma identiteedi.

Kuningas ja ülempreester ilmuvad üllatavalt kiiresti välja, tehakse haarang, Radames arreteeritakse, Amonarso ja Aida põgenevad. Amonarso saadakse kätte ja tapetakse.

Amonarso on surnud, ning ma tunnen end kohustatuna selle vaese mehe elule tagasi vaatama. Siis kui sõda oli juba lootusetuks muutunud, lavastas Amonarso oma surma ja sõitis Egiptusesse, et organiseerida sealt ülestõus, otsida üles Aida ja meelitada Radames oma poolele. Pantvangi langemine oli Amonarso geniaalne manööver, mis võimaldas tal olla sündmuste keskmes. Paraku avastati varsti kellega tegu oli. Amonarsol lasti edasi tegutseda selleks, et ta meelitaks Radamese riigireetmisele.

Lõppuks saavutati 3 eesmärki korraga:

• Radamese kõrvaldamine
• Amonasro kõrvaldamine
• Amonasro jälitamise tulemusena Egiptuses olevate Etiooplaste mässuplaanide teadasaamine

Ei ole teada, kes oli selle suurepärase plaani autor, kuna on raske uskuda, et see oli imelike kalduvustega ülempreester Ramfis. Igatahes tundis Egiptuse kuningatütar Amneris end Radamese saatuse pärast vastutavana. Amneris läks Radamese korterist välja tänava peale hulkuma. Pimedate öötundideni käis ta sihitult ringi.

Radamese kohtumõistmine oli suur sündmus, mis toimus linna keskel olevas palees. Seda kanti üle telekast, raadiost ja tänaval olevatest valjuhäälditest. Radamese kohtumõistmine pidi kõigile näitama, mis juhtub reeturitega.

Ka Amneris kuulis tänaval olevast valjuhääldist Radamese kohtumõistmist. Radames keeldus oma kaitseks midagi ütlemast. Amneris tahtis Radamest kangesti aidata ja ta hüüdis ahastuses oma soovid taeva poole.

Ja talle vastati. Kümnetes helikopterites olevad preestrid vastasid talle. Helikopterid tiirutasid ringiratast ümber Amnerise ja preestrid laulsid kuidas Radames peab surema. Samal ajal kostus valjuhääldist laul kõikvõimsast Ptah-ist.

Radames müüriti kinni ja Amneris ei suutnud midagi teha. Preestrite helikopterid lendasid minema ja Amneris kukkus jõuetusest kokku.

…

Radames ei valanud kohtumõistmise jooksul ühtegi pisarat. Ta sisenes vapralt koos kuninga ja ülempreestriga kujualusesse kambrisse. Kamber oli suur ja sarnanes üllatavalt palju Radamese korteriga. Oli täiesti võimalik, et kujualune kamber oli meelega selline tehtud, et seda saaks kasutada mingiteks psüholoogiliteks manipulatsioonideks, kuna enamus rahvast elas ju riigi ehitatud korterites, mis olid täiest ühesugused.  (Kui arvestada kambri suurust, siis pidi kuju, mis kambri kohal oli, olema vähemalt Estonia teatri kõrgune.)

Uks sulgeti tugevalt ja Radames jäi üksinda. Ei, muidugi ta ei jäänud üksinda, seal oli ka Aida, kes oli ennem sisse roninud. Aida ei olnud võtnud kaasa ei toitu, vett ega isegi tööriistu, millega põgeneda. Oletame et Aidal ei olnud aega ja anname talle andeks.

Ma ei saanud lõpuni aru, kas Aida ja Radames võtsid mürki või surid lihtsalt ära. Igatahes õnnestus Amnerisel mõne aja pärast uks avada ja siis olid mõlemad surnud.

Paneme siinkohal tähele, et Amneris jäi ellu ja et tal võib üht teist tähtsat veel ees olla. Näiteks kroonimine. Amnerisel on olemas eeldused saada heaks valitsejaks ja sündmuste käigus on ta iseloom paranenud.

Kokkuvõtteks

Geniaalse lavastuse tulemusena oli lugu realistlikum ja parem kui originaalis. Realistlikult kujutati kõrgklassi allakäiku, sõda ja inimestele ainuomast kurjust. Kõige parem oli see, et kuna tegevus toimus aastal x > 2070 siis võisid nad sõjas kasutada ükskõik milliseid lahedaid ja mõttetuid relvi nagu näiteks elektromagnethõljuk-soomusrong.

Autor: Rando Tõnso

Alguses nägime, kuidas Radames on oma voodis, ja teda painab see, et tal ei lastud Egiptuse vägesid juhtida. Radames oli tõenäoliselt lootuse kaotanud, jooma hakanud ja ärkas siis hommikul halva enesetundega üles. Sellega muudeti Radames romantilisest kangelasest allaandnud kangelaseks.

Mõne ajapärast tulevad kuningas ja ülempreester isiklikult Radamese korterisse visiidile. Tuleb välja, et eelmine väejuht on väga kiiresti täielikku jama kokku keeranud või koguni hukkunud ja nüüd peab Radames lahinguväljale suunduma. Radamesele antakse natuke aega enda korda seadmiseks, seejärel peab ülempreester kiire missa ja Radames lahkubki.

Radamese äraoleku ajal vaatab Aida Radamese korteri üle, ja kohtub seal Amnerisega. Me saame teada, et Amnerisele meeldib kergemeelse Aida tunnetega manipuleerida. (Ülempreesterile meeldib Aida peksmine rohkem kui tema tunnetega manipuleerimine.)

Igaastaste karnevalipidustuste ajal jõuab linna teade Radamese võidust. Varsti koguneb Radamese korterisse kirev seltskond, kelle seas on ka kuningas ja ülempreester. Koos vaadatakse varem lindistatud Kairos toimunud triumfiparaadi esmaülekannet. Radames jõuab varsti pärast teleprogrammi lõppu koju. Radames ei tundu üldsegi sõjakäigu võidu üle rõõmustavat ja käitub väga imelikult puistates kuninga ette suure kotti liiva.

Radames käitus nii sest:

• Ta oli näinud sõjas palju tapmist
• Ta oli pidanud täitma palju käske vangide võtmise, orjastamise ja hukkamise kohta.
• Aida oli ka põhimõtteliselt vangi/orja seisuses
• Aidale oli tehtud „väga huvitav make up“
• Vaatamatta kõigele sellele pidas kuningas pidu nagu kõik oleks korras
• Radamese korteris toimus ilma tema loata pidu.

Kui Radames on maha rahunenud, siis tänab kuningas Radamest ta teenete eest ja lubab täita ühe Radamese soovi. Radames palub vangide vabastamist ja kuningas nõustub pärast ülempreestriga konsulteerimist. Aida ja ta isa jäätakse vangi, et välistada Etiooplaste ülestõusud.

Kuningas leiab, et Radamesele on vaja veel mingit tasu ja ta paneb Radamese oma tütrega paari. Tulevikus peaks saama Radamesest uus kuningas. Varsti on peoseltskond sunnitud lahkuma, kuna Radamese maja jääb liivatormi kätte ja seal muutub üsna ebamugavaks.

Vaheaeg. Vaheaeg on järelemõtlemise aeg, ja seega teen ma siin väikese vahekokkuvõtte.

Aastal x (kusjuures x > 2070) valitseb egiptuses kuningas, koos tähtsamatest preestritest koosneva nõukoguga. Kuningas ei ole riigiasjadest väga huvitatud ja teda abistab ülempreester, kelle nimi on muide Ramfis, mitte Richelieu. Vaatamata aastate jooksul toimunud arengule on keskklassi elukvaliteet üsna vilets. Linnainimesed elavad riigi poolt ehitahtud majades, mis ei ole liivatormide suhtes vastupidavad. Ja liivatorme tuleb aina tihedamalt ette kuna maaharimine põhjustab lahtise liiva tekket ja seega kõrbestumist.

Rahva kõrgklass peab igal aastal karnevale, ning viimasel ajal on eriti moes erksavärvilised juuksed. Kuninga õukonnas on palju karvaseid ja sulelisi, kes saavad ülejäänud õukonna lõbustamise eest prii ülalpidamise.

Mõne aja eest oli Egiptus alustanud Etioopiaga sõda. Igal sõjal on motiivid:

• Kõrbestumise tõttu tekkinud toiduainete puudus. Etioopia „paksud metsad ja lillelised aasad“ on kindlasti põlluharimiseks väga head.
• Puudus lihttööjõust (Etioopia orjad on hea lahendus)
• Egiptuse kõrgklass ei ole nõus oma elukvaliteeti langetama

Radamese triumfi näidatakse telekas mitu päeva peale toimumist, kuna filmimaterjali tuli enne töödelda (võibolla midagi palju hullemat kui Šotsi olümpiarõngad).

Radames palus vangid vabastada ja tõenäoliselt seda ka mõnel pool tehti. Aidat ja tema isa Amonasrot ei võetud pantvangi selleks, et Etiooplasi kontrolli all hoida. (Keegi ei teadnud siis, et Amonarso oli Eioopia kuningas.) Seda tehti selleks, et Radamest kontrolli all hoida.

Autor: Rando Tõnso

17. oktoobril käisime klassiga bowlingus Kuulsaalis. Kohal olid need, kes tahtsid ja said ning koos täitsime ligikaudu kümme rada. Aeg läks kiirelt ja enne kui arugi saime oli aeg otsa saanud. Mulle tundus, et sellel ühistegevusel oli suur osatähtsus meie lähedamaks muutumisel.

Fun story:

Kuna meil oli nii lõbus, unustas Liisa selle kogu asja eest maksta. Õnneks olid tal kiired jalad ja minutitega jõudis ta tagasi ning ma ei läinudki võlavanglasse.

Autor: Mattias Kitsing

Selleaastane TRK Vabalava toimus neljapäeval, 11. veebruaril kell 18. Osalejaid oli kokku viisteist, pealtvaatajaid kordades rohkem. Ka meie klassist oli ennast kohale ajanud ligi viisteist inimest. Vabalava peaesinejaks oli sellel aastal Meisterjaan, meelt lahutas veel meie oma füüsikaõpetaja Toomas Reimann. 133A klassi esindasid väga edukalt Kretel, Karl-Erik ja Uku, kes astusid üles erinevates koosseisudes. Kretel esitas üksinda omaloomingulise loo „Hey“, mida saatis ukulelel. Peale Vabalava leidsid paljud, et just Kretel oli vähemalt meie klassi jaoks suurim üllataja. Karl astus üles Lindsey Stirlingu viiulipalaga „Roundtable Rival“, millele on, nagu tavaliselt Stirlingu lugude puhul, dubstepi rütm ja bass taustaks pandud. Ta esines esimest korda oma elektriviiuliga, tänu millele sai väga hea efekti. Pealtvaatajatele meeldis see algusest peale ning oli esimene esitus, millele hakati kohe kaasa plaksutama. Uku esines Vallatu Viisiku koosseisus, kus mängis klaveripartiid Walk the Moon’i loole „Shut Up and Dance“. Uku esitus oli taaskord väga hea ning sellega nõustus hiljem ka meie vene keele õpetaja. Ära märkimist vääriksid minu silmis veel Andres Haaviku ja Ilja Zebergsi tantsunumber „Два дебила – это сила“, mis oma suurepärase koreograafiaga võitis žüriiliikmete südamed ja tuli esikohale. Samuti märgiks ära omapäraste esituste eest Dan-Erik Roosve ja Nähtamatu Ansambli monotüki „Autoremo“, The Red’i showkava, Reaali Parmude „Lugu“, mille koosseisus esines taaskord Kretel, ja Ran-Re Reimanni omaloomingulise tantsu „Balantino“. Kuigi meie klassikaaslased ei suutnud võita žürii südameid, suutis Karl teha seda siiski publiku puhul ja võitis Publiku Lemmiku auhinna. Ma väga loodan, et kõik on meie klassi esindajate üle sama uhked, kui olen mina ning, et me suudame seda saavutust ka tulevikus korrata.

Märtsoni esinemine

Autor: Greete Jakobson

11.09.2015 toimus meie klassi esimene tõeline ühisettevõtmine. Oli alles teine nädal. Keegi meist ei teadnud üksteist veel põhjalikult, kuid kõik me istusime koos tribüünidel ja elasime kaasa oma klassikaaslastele. Spordipäeval võis näha, et ka 133.a lennus on tugevaid sportlasi. Me osalesime pendelteatejooksus, kus meie tugevad mehed ja naised jooksid end paralleelklassidest ette. Teine suurim ühissündmus oli lendudevaheline jalgpall. Seal osales meie seast Markus Mikko, Egert Tammeveski, Marten Jürgenson ja Aaron Avaste. Meie lend suutis saavutada võidu 132. ja 131. lennu üle. See näitab, et meie lennu sporditulevik on helge. Lõbus oli ka vaatajatel. Terve 133. lend oli seal tugevalt esindatud ja kõik elasid kaasa omadele.

Autor: Margus Lomp

31. august pidime tulema veel enne reaalset koolialgust korraks kooli. Alguses erilist aimu polnud, et mis saama hakkab, kuid see sai peagi selgeks. Alustuseks saime esimest korda näha üksteist klassis 401 ja nagu uue seltskonnaga ikka, oli üpriski vaikne ja kõik, kes üksteist tundsid hoidsid kokku. Tegime väiksed tutvustusringid, et mis koolist tuleme ja millega tegeleda meeldib ning siis tuligi klassi meie klassijuhataja Tiia Luuk. Tema järgi läksime koolistaadionile, kus ootasid meid teised klassid, klassijuhatad ja õp Otsa ning õppealajuhataja Martin Saar. Siis peeti suhteliselt pikk loeng igasugustel teemadel – rebastenädal, arvestustenädal, perioodõpe jne. Leidus inimesi kes kuulasid, kes võitlesid herilastega, kes lobises oma sõpradega. Loeng peetud, hakkas Otsa tegema alati lõbusaid seltskonnamänge, mida siis tehti oma klassi siseselt. Lihtsad mängud, kus sai pisut ennast tutvustada ja teiste nimesid tundma õppida. Esimene emotsioon oli väga tore ja loodan, et ei olnud ainuke, kes uue klassiga üpriski rahul oli.

Autorid: Markus Mikko, Georg Suits

Juba esimesel perioodil oli meil rebaste retsimine. Klassid jaotati gruppidesse, keda me pidime jäljendama välimuselt ja käitumiselt. Paljud grupid tegid ka tutvumispeo enne retsinädala algust.Retsinädal ise kuujutas endast tantsutunde ja hommikuvõimlemist.

Kolmapäeval olime öösel vanalinnas. Mängud ja seiklemine linnapeal meenuvad pikalt. Nädala lõpus saime terve lennuga kokku koolimajas, kus tegime veel rebastekatsed ja õhtu lõpuks andsime vande ja allkirja ning saime tiitliks Reaalkooli gümnasist.

Autor: Karl Erik Märtson