Klassidevaheline jalgpall 4. osa

Peale pikka suvepuhkust, pool aastat koolis õppimist ja uue aasta möödumist on lõpuks tulnud aeg alustada kõige prestiižsema turniiriga klassidevahelistes võistlustes – selleks on klassidevaheline jalgpall. Hooajaks ettevalmistumine toimus kõigil iseseisvalt, kuid kui ilmad soojemaks läksid, siis läksime ka kõik koos peale kooli (ja tundide vahel) staadionile  mängima.

Lisaks saime veel Erik Mäe juhendamisel käia TIKis uusi väravaid varastamas, mis oli meile jõutreeningute eest.

Peale pikka treeningperioodi tuligi aeg ennast proovile panna. Selleaastaseks hooaja avamänguks otsustati alustada rivaali 11C klassi vastu. Mõlemad meeskonnad olid juba pool tunnikest väljakul soojaks teinud, kui kõlas mängu avavile. Algus oli väga paljulubav, vastased andsid palju ruumi ja ohjad meie kätte. Saime palliga palju liikuda, kuid mängule  mindud taktika ei toiminud üldse. Mõlema võistkonna poolelt oli väga laisk ja rabe mängupilt. Kahjuks esimene ohtlikum moment tekkis vastastel, kui Joel „Duracell“ Hussar pääses Siimu ja Markus vahelt jooksu ning tegi kauglöögi, mis ei tundunud ohtlik ja lendas värava keskele. Kahjuks siiski pall libises Aaroni näppude vahelt väravasse, seis on 0:1. Järjekordselt kaotusseisus. Panime natuke tempot juurde, kuid olukordi otseselt ei tekkinud. Teenisime mõned nurgalöögid, kuid vastaseid oli igal pool vastas. Kahjuks uuesti juhtus ohtlik moment meie värava all, kui korvpallitalent Kristofer „Kräsu“ Veismann äärelt löögile sai. Õnnetuseks libises seegi pall Aaronil näppude vahelt läbi ja oligi seis 0:2, mis ei illustreerinud mängu. Markus hakkas rohkem enda peale võtma ja suutis kauglöögi väravasse saata, tehes seisuks 1:2. Poolaja vile kõlas ning läksime pidasime pisikese  koosoleku. Teisel poolajal püsis kaitse suurepäraselt, kuid ründes oli Markusel väga raske, sest C klass oli tema peale pannud kaks meest. See-eest oli siiski Markusel paar korda võimalus mäng viigistada, kuid kahjuks seekord seda ei juhtunud ja pidime esimesest mängust võtma napi kaotuse. Aitäh kõigile, kes viitsisid järjekordselt kaasa elada. J

Mõned rõõsked meemid:

autor: Markus Mikko

Lisas: timo 09.04.2017 11:38

Suusapäev

Minu ja ka enamus teiste reaalikate üheks suurimaks hirmuks on suusapäev. Tavaliselt elame me lootusega, et seda ei toimu, sest õnneks on suusatamiseks peaaegu alati liiga vähe lund (eriti kui seda teha märtsis), kuid see aasta meie lootused purunesid 13. märtsil, kui me kõik pidime ennast Nõmme spordikeskusesse vedama ja seal veidi suusatama. 

Suusapäev ise kestis umbes pool tundi ning oli suhteliselt kasutu kõikidele osapooltele: nii õpetajatele kui õpilastele. Pidime oma distantsi (1,4km või 2,8km) ära suusatama, saime süüa ning suundusime koju. 10. ja 12. klass pidid kooli tagasi ka minema veel (vist).
Kokkuvõtteks suusapäev ei meeldi ei õpilastele ega õpetajatele, kes selle tõttu kaotavad oma väärtuslikke tunde. Suusatada märtsis jää peal ei ole eriti praktiline ka ning seda sai vaevu suusatamiseks kutsuda.

autor: Aleksandra Lilleorg

Lisas: timo 25.03.2017 18:24

Klassidevaheline võrkpall

Sel laupäeval 11. veebrualil toimusid klassidevahelise võrkpalli esimese alagrupi mängud, kus osales ka meie klassi koosseis. Meie koosseisus oli seitse mängijat, nendeks olid Johanna, Markus, Uku, Rene, Aaron, Egert ja Marten. Meie tiimi kapteniks sattus kuidagi Markus, kes on pigem siiski jalka mängija. Enne esimest mängu lausus Markus ka veel põhjapanevad sõnad, millega oli terve tiimi saatus otsustatud: “Ma hakkan nĂĽĂĽd carry’ma” Pärast esimest mängu oli aru saada, et Markuse sõnad ei vasta kuidagi tõele. Esimene game 10.a vastu lõppes seisuga 25-6 ning teine game 25-9. Ilmselt pole vaja isegi selgitada, et ainuke asi, mida meie selles mängus võitsime, oli loos. Teine game 10.b vastu polnud enam nii laastav. Kaotasime esimese game’i tulemusega 25-14 ja teise 25-16. Pärast teist mängu kaotasin ma järje lõpupunktide lugemisel, sest jõudsin järeldusele, et me vist sellel võistlusel midagi ei võida. Kuid ma eksisin selles. Neljas mäng 12.c vastu ning võit oli meie. Kuigi me saavutasime selle võidu vaid tänu sellele, et 12.c ei viitsinud mängida ning võit kuulus sellele, kes kivi-paber-käärid võidab. Selle võidu tõi meile koju Markus. Tundub nii, et ta siiski carry’s meie tiimi ära. Kokkuvõttes pole oluline, kes võidab või kaotab, sest a klassis võidab ainult sport.

autor: Aleksandra Lilleorg

pildid: Aleksandra Lilleorg

Lisas: timo 15.02.2017 19:40

Vabalava

1. veebrualil toimus Reaalkooli vabalava, mida korraldati juba viiendat korda. Võistluses esinesid 11. erinevat artisti või gruppi, meie klassist oli esinejaid kolmes esituses. Külalisesinejateks olid Maian ja Karl-Kristjan, kes osalevad see aasta ka Eesti Laulul ning bänd The Boondocks. Lisaks esinesid ka Füüsikud ehk Reaalkooli füüsika õpetajad.
Kuues esineja oli meie klassist Uku Kert Paidra koos oma isaga. Nad esitasid Liszti “Ungari Rapsoodiat”. Seitsmes oli koosseis nimega Kuumad Pannkoogid, kus oli viiuldajaks mitte keegi muu, kui meie klassi Karl-Erik Märtson, kes esines looga “Shatter Me”. KĂĽmnendaks esinejaks oli koosseis XOXO, kus laulsid ka Greete ja Del Remi. Nad esitasid mash up’i Drake’i lugudest “Hotline Bling” ja “One Dance”.
Žürii lemmikuks osutus bänd nimega Around The Sun ning publiku lemmikuks valiti Mr Undress ehk Andres Haavik, kes esines tantsuga.
Oli hästi tore vaadata oma loomingulisi koolikaaslasi. Aitäh korraldajatele ja loodame, et Reaali vabalava toimub ka järgmine aasta.

autor: Aleksandra Lilleorg


pildid: Taavi Sepp

Lisas: timo 10.02.2017 11:57

Jõuluball

28. dec
“Kallis päevik
Täna käisin Tallinna Reaalkooli jõuluballil.
Rahvast oli sitta-kanti
Aga ma ei teadnud väga kedagi
Meie lennust oli märkimisväärselt vähe rahvast.
Pärnu inimesi oli palju see-eest
Tantse saatis suht ok puhkpilliorkestri muusika. Ladina tantse puudutati rohkem kui standardtantse doe.
KĂĽmnendikke oli palju
I suppose
Orkester tegi 2 pausi. Nende pauside ajal esinesid inimesed. Meelde jäid Märtsoni ja kluge duo, mertsoni soolo ja maiani laul. 4h ballitantsude vms järele tuli kerge disko and what not
Mis kestis 2h?
Igatahes sellest hetkest edasi, nende 2? tunni jooksul balli kĂĽlaliste arv jagati sujuvalt kolmega.
A btw sai torti ja kringlit ja muud head paremat
Juua oli piisavalt, mitte nagu 2014 pärnus
Suht dope
9/10 would do again

autor: Kaur Lukki-Lukin

Lisas: timo 15.01.2017 14:33

Jõululaat ja jõulupidu

Gümnaasiumi jõululaat 16. detsembril toimus gümnaasiumi jõululaat, kus kohast ka meie klass osa võttis. Meie klassi esindasid seal Liisa Marie ja Georg, kes müüsid seal juustuvõileibu, mida meie klass pakkus ka eelmine aasta. Ka kõik teised klassid olid välja pannud erinevaid hõrgutisi nagu glögi ning maitsvaid kooke.

Gümnaasiumi jõulupidu toimus 21. detsembril. Peo teemaks olid 2000ndad. Igale klassile loositi üks aasta, millega nad pidid jõulupeo playboxil esinema. Meie klassi aastaks oli 2003. Gümnaasiumi jõulupidu hakkas küll kell kuus, aga meie klassi esinejad olid koolis juba kella kolmest, et hakata valmistuma playboxiks. Johanna ja mina tegime meiki. Helena oli toonud kooli hunnikutes riideid ja parukaid. Me kõik olime esinemiseks valmis.

15725839_1267853736607849_1239470285_o 15776285_1267853743274515_1583599446_o 15778347_1267853749941181_1033414824_o

Kui lõpuks kell sai kuus, siis kogunesime kõik aulasse. Terve gümnaasium oli ootusärevuses. Õhtujuhid juhatasid jõulupeo sisse ning õige pea alustasti esinemistega. Meie klass esines kolmandana. Meie esitus koosnes viiest erinevast loost ning meie klassist esinesid umbes 10 õpilast. Esimeses tantsus olid Kristjan, Rene, Del ja Margus. Teises tantsus oli staariks meie klassi Beyonce ehk siis Märtson ning Johanna ja mina tantsisime tausta. Kolmandas esinesid Oliver, Kristjan ja Liisa. Neljandas Helena, Johanna ja mina. Viimases tantsus esinesime kõik koos.

15730832_1267857066607516_1744905453_n 15731289_1267857139940842_1261539473_n 15731605_1267857169940839_603041281_n 15782278_1267857106607512_639495848_n 15782822_1267857123274177_363512989_n

Playbox läks meil väga hästi ja ise olime rahul. Publiku lemmiku auhinna sai 12.c. Kokkuvõtteks oli selle aasta jõulupidu hästi tore ning seda saab kindlasti ka aastate pärast meenutada.

autor: Aleksandra Lilleorg

õukonna fotograaf: Mattias Valdma

Lisas: timo 27.12.2016 13:49

Klassidevaheline korvpall

  1. novembri hommikupoolikul kogunesid koolimaja hiiglaslikku võimlasse 5 gümnaasiumiklassi: 10a,10c, 11a, 11b, 11c. Põhjuseks oli järjekordne klassidevaheline korvpallivõistlus ning märgipeo järgseid kadusid alguses ei paistnud, kuid päeva lõpuks kadus peavalu leevendama 11b.

Pika skautimise tulemusel saime teada, et igas klassis peale meie on vähemalt üks korvpalliga(tipptasemel) tegelev poiss. Meiegi au ja uhkus Mattias Kitsing oli kohal, aga kahjuks on juba tema tipphetked aastate tagused. Meie klassi au proovisid kõrgel hoida esinelik: Markus, Marten, Uku ja Mattias. Pingilt tugevdasid meid Egert, Aaron, Margus ja Oliver. Meie motivaatioriteks olid varajastel hommikutundidel ka kohale jõudnud Liisa, Gerda ja Rene.

Esimeses mängus tuli kohe vastaseks igipõline rivaal ja valitsev meister 11C, kes aumehelikult andsid viisakalt nõrgematele mängumeestele head soojendust meie näol. Mäng oli isegi põnevam, kui nad ise ootasid ja pinget jagus vähemalt esimeseks kaheks minutiks, kui mänguseis oli viigis. Siis valitsev meister läks oma teed ja kahjuks poolajaks olime 6-18 maas. Teisel poolajal tulid ka põhimehed mängu ja kaitses oleks võinud meie asemel seista ka pulgad, sest iga vise kukkus sisse vastastelt. Aga oma tegid ees ära ka Marten ja Markus, kes olid ka lõpuks tiimi resultatiivsemad. Kumbki viskas mängus 7 punkti ja lõppskooriks oli sümboolne 22-51.

Teises mängus võõrustasime 11Bd, kelle superstaar Herodes tahtis oma ego paisutada ja otsustas mängida ühemehelises vähemuses. Vastastel oli väljakul 2 ja meil 3 meest. Esimene poolaeg oli paljulubav, kui visked kukkusid ja Marten-Markus-Mattias(Kolm M-i nagu koridoridestki jutustati) suutsid Herodese kinni panna ja poolajaks juhtisime 18-16. Kahjuks teiseks poolajaks samat hoogu ei jätkunud ja B klassi hiiglane sai soojaks ning lõpetas meie lootused saada oma ajaloo esimene võit, kui mängu lõpuks seisis tablool 36-41 valus kaotus. Resultatiivsemaks mängijaks oli jällegi Marten, kes säras 13 punktiga.

Kolmandas mängus tuli vastaseks 10A, kellega lootsime enne turniiri põnevalt madistada, sest progejad nagu meilgi ja ei oodanud, et tullakse vastu hoopis nelja tegijaga. Õnneks nemadki viisakalt oma parimat mängijat ei väsitanud eriti palju ja püsisime natukenegi mängus, kuid visked lihtsalt ei kukkunud. Mis teha, kui viskeoskust meie tiimis eriti stabiilselt ei esinenud ja kahjuks pidime jällegi võtma vastu suure kaotuse, tablool seisis 19-48, kuid mängu lõpus pakkus Markus buzzerbeateriga fännidele midagi, mille üle ka rõõmustada. Siin mängus oli samuti Marten resultatiivsem, kui viskas 11 punkti.

Viimases mängus kohtusime 10Cga, kes oli juba alagrupi võidu juba praktiliselt kindlustanud ja jällegi viisakalt panid väljakule ühe mitte nii oskaja palluri, kes soojendusel viskas sisse ühe korvi 20st. Mängus miskipärast mees viskas praktiliselt 100%, kuid see selleks. Meiega tehti uut ja vana ja olime saamas korraliku koslepit, kuid sarnaselt eelmisele mängule otsustas Markus anda fännidele midagi tagasi ja ütles, et teen midagi fännidele ning tabas keskväljakult viske. Kuid see oli praktiliselt ainus tore moment sellest mängust, kui saime järjekordse kaotuse, seekord 25-48. Resultatiivsemat mängijat me ei suutnud välja kahjuks selgitada.

Kuid nagu õpetaja Luuk ütles, et tähtis on osavõtt, siis selle eest peaks meid küll uhkusega kiitma, sest meil oli kõige pikem pink ja kõik lahkusid hea ja mõnusa tujuga ning veetsime lõbusalt ühe laupäevase hommikupooliku. Küll järgmine aasta saame oma ajaloo esimese (ja võibolla ka ainsa) võidu.

autor: Markus Mikko

14971819_1308241962560669_2006509628_n 15086466_1308242015893997_852088589_n

Lisas: timo 13.11.2016 12:18

Märgiaktus ja märgipidu

11. november oli 10. ning 11. klassi õpilastele päev, kus kõik tunnid olid 10 minutit lühemad ning, millal viimast tundi ei toimunud, kuid abiturientidele oli see reede vägagi oluline, sest just sel päeval said nad kätte oma lõpumärgid. 8. tunni ajal kogunesid kõik gümnaasiumi klassid aulasse pidulikku märgiaktust kuulama. Aktus algas abituuriumi sisenemisega, mille järgnes hümn ning direktori kõne. Pärast pidas kõne 12.a klassijuhataja ning esinesid Reaalkooli andekad muusikud, selle järel hakati ükshaaval kutsuma aula ette abituriente, et neile lõpumärgid rinda panna. Aktuse lõpus kutsusid märgipeo peremees ja perenaine kõiki gümnaasiumi õpilasi märgipeole. Märgipeole hakkasid gümnasistid saabuma kella kuuest. Peol oli kohal ansambel ning kõik said näidata oma tantsuoskuseid erinevate tantsudega. Märgipeolt ei puudunud ka Piret Otsa seltskonnamängud, millest oli kõikidel lõbus osa võtta. Kell sai 9 ning siis lõppes märgipidu meie jaoks, sest siis alustasid kõik abituriendid 10. ning 11. klassi õpilasi välja laulma. Järgmisel märgipeol saame juba meie seda teha!

autor: Aleksandra Lilleorg

Lisas: timo 12.11.2016 16:51

Sõrmuste pidu

20161021-dsc_0177 20161021-dsc_0175 20161021-dsc_0170 20161021-dsc_0144 20161021-dsc_0143 dsc_0163 20161021-dsc_0350 20161021-dsc_0346 20161021-dsc_0335 20161021-dsc_0328 20161021-dsc_0322 20161021-dsc_0200 20161021-dsc_0199 20161021-dsc_0196 20161021-dsc_0178 20161021-dsc_0182Reedel, 21. oktoobril, toimus 133. lennu sõrmuste pidu. Tegevus leidis traditsiooniliselt aset Mustpeade maja keldrikorrusel. Siseneda sai ainult PĂĽhavaimu tänava poolsest sissekäigust, sest samaaegselt toimus peasaalis ansambel Vennaskonna kontsert. Tee uksest saalini oli ääristatud kĂĽĂĽnaldega, mis lõi mĂĽstilist atmosfääri. Saalis oli pime, põles paar kĂĽĂĽnalt ning seal olid juba iga klassi esindajad koos enda kaaslastega, kaasaarvatud mina, Uku, ja Lea. Hoidsime käes rapiire. Need olid uhkelt pĂĽsti, sest muidu oleks nende otsa torgatud sõrmused maha libisenud. Tseremoonia pidi algama kell kaheksa, kuid lĂĽkkus 10 minutit hilisemaks. Ă•pilased koos kolme klassijuhatajaga võtsid saali keskel asetseva laua ĂĽmber väga piklikusse ovaali ning tseremoonia võis alata. Seda ĂĽtles ka õhtujuht Mathias KĂĽbar. Saalis oli vaikus, uksed suletud. Rapiire valgustasid õrnalt hoidjate paariliste kĂĽĂĽnlad. Vahetasime mõõgavendadega kiired kuid enesekindlad pilgud ja siis astusime koos neidudega kindlalt keskele, ĂĽmber laua. Ristasime mõõgad laual asuva peekri kohal ja ĂĽtlesime ladinakeelse väljendi “Gens una sumus”, mis tähendab “me oleme ĂĽks rahvas”. Ovaal vastas samaga. Kordasime ennast valjemalt. Publikust kajas vastus. NĂĽĂĽd juba hõikasime mõõgavendadena kolmandat korda kõige enesekindlamalt ning saalis vastati valjuhäälselt samaga. Hõiskele järgnes vaikus, mis katkes sõrmuste kõlinaga, kui nad vastu peekripõhja kukkusid. Vaatasime veel viimset korda üksteisele mõistvalt otsa ja asetasime rapiirid kĂĽĂĽnaldega lauale. Seejärel kallasid Robertid sinna kahest pudelist vahuveini ning mina andsin selle õhtujuhile. Naasime ovaali. KĂĽbar soovis oma toostiks meile kõigile toredat õhtut ja edu koolis, seejärel rĂĽĂĽpas ta peekrist ja ulatas selle mulle. Käest kätte käis peeker läbi terve ĂĽle sajapealise ovaali läbi. Toostid olid äärest äärde – mõned tagasihoitud, ĂĽldised koolis edu soovimised, mõned läbimõeldumad ja naljakamad, mis teenisid ĂĽhise naerupahvaka ja mõned lausa aplausigi. Sellega sai tseremoonia osa läbi. Pärast tseremooniat kutsus Mathias kõik rumbat tantsima ja seda tegi umbkaudu 15 paari. Anti teada, et sõrmuste kättesaamiseks tuleb need kõigepealt lunastada näidenditega. Teemaks oli kõigil sõrmuste pidu, kuid Ĺľanrid, milles see teema etendatud pidi saama, erinesid. Meie klass sai tragöödia ja 20 minutilise ettevalmistusega ning oma parimate oskuste juures me selle ka etendasime. Sellele järgnes veel ĂĽks lĂĽhinäidend, mis pidi kujutlema 11B klassi meie silmade läbi. Lõpuks jõudis kätte õhtu oodatuim hetk – sõrmuste jagamine. Laud, kus enne oli peeker koos mõõkade ja kĂĽĂĽnaldega, oli tĂĽhjaks tehtud. Sinna asetati sõrmused ja selle ĂĽmber olid kolm klassijuhatajat, kes olid valmis sõrmuseid nende õigetele omanikele andma. Neid jagati kordamööda ja alustati meie klassist. Kui kõik sõrmused olid jaotatud ja sellejärgsed pildid tehtud, kutsuti kõik taas kokku ja lauale toodi suur Reaali logoga tort, mida kolm klassivanemat, Mina, Mathias ja Kristina, ĂĽhiselt lõikasime ja jagasime. Sellega oli sõrmuste peo ametlik osa lõppenud, kuid algas disko, mis kestis kella ĂĽheni. Seal oli kahjuks peamiselt C klass, sest väga suur enamus meie kui ka B klassist olid otsustanud lahkuda. Ilmselt informaatika lahtise võistluse tõttu – pole kindel. Võin kindlalt väita, et sõrmuste pidu ĂĽletas nii minu kui ka paljude teiste ootusi. See oli suurepäraselt organiseeritud ja kõik läks plaanikohaselt. Suurt tänu väärivad kindlasti Georg Suits ja Liisa Marie Kerner, kes meie klassist selle organiseerimisel osalesid – kõik oli super, aitäh teile! Loomulikult ei tohi unustada meie lendu, klassi ning klassijuhatajaid, kes sellel tavapärasest kĂĽlmemal reede õhtupoolikul viitsisid tulla ja ĂĽks korralik tseremoonia/pidu läbi viia. Need sõrmused tähistavad meie kuulumist uude perekonda, kandkem neid uhkusega.

autor: Uku Kert Paidra

Lisas: timo 24.10.2016 22:30

Klassireis Pärnu

20161011-dsc_0063 20161011-dsc_0072 20161011-dsc_0074 20161011-dsc_0080 20161011-dsc_0084 20161011-dsc_0085 20161011-dsc_0110 20161011-dsc_0119 20161011-dsc_0137 20161011-dsc_0138 20161011-dsc_0031 20161011-dsc_0051 20161011-dsc_0054 20161011-dsc_0057Et sellest reisist rääkida, tuleb alustada bussisõidust. Pikk tee, mida kĂĽll teha? Ajaplaneerimine tuli hästi välja, lugesime kohustuslikku kirjandust bussi tagumistel istetel, mille taga oli väike köögi nurk, väga luksuslik buss. Ăśks raamat tegi bussireisi palju asjalikumaks ja kasulikumaks, kui ta muidu oleks olnud. Fragezeichen, ausrufungszeichen, spassvogel, raamat on äärmiselt eestikeelne. Esimene peatus – Kurgja. C. R. Jakobsoni kunagine elupaik oli siin, just nimelt see sama madalakatuseline saun, kuhu mitte keegi ilma kummardamata sisse ei pääsenud. Seal talukompleksis oli mitu maja, ĂĽhes neis paiknes leivaahi ja õpetati leivategu vanamoodselt, kui polnud veel elektrit. See leib oli imemaitsev koos võiga, erilise maitsega, mida lisab vaid ise valmistamine. Talukompleksis eksisteeris ka maja, mis oli piisavalt kõrge, et ei peaks kummardama. Ka auhinnatud vasikad käivad asja juurde. Muljet avaldasid ka erilised mitmetĂĽvelised kokkukasvanud puud. Edasi viis buss meid surnuaeda, et vaadata A. Adamsoni ausammast vabadussõjas hukkunutele, mille esimene kĂĽlg kujutas surevat ja surnud sõdurit, koos kaitseingliga, tagakĂĽlg aga leinavat leske koos kahe lapsega, poja ja tĂĽtrega. Seejärel leidsime end väikeselt linnasiseselt matkalt, mille jooksul tutvusime Pärnu linna kultuuriga, mis oli kõik koondunud vanalinna. Koidula kuju, Richmanni välgutabamus, kuid enne kõike siiski Endla teatri kunagine asukoht koos iseseisvus manifestiga nii eesti, kui ka pimedate keeles. Seejärel oli linnas vaba aeg, mis veedeti ĂĽhtselt söömas. Nõnda viis aeg meid teatrisse, kuid enne etendust samades ruumides paiknevasse muuseumisse, maja oli ju Jannsenite kunagine kodu. Viimane tuba kujutas Lydia Koidula magamistuba Kroonlinnas. Irooniline, et Eesti ajaloos nii tähtsa isiku järglased ei osanud isegi eesti keelt. Teatrietenduse algul sai juba naerda, kui arvati, et oleme GAG õpilased, seda tänu eesti keele ja kirjanduse õpetaja initsiatiivile, viia meid just seda teatrietendust vaatama. Etenduse sĂĽĹľeeks oli kirjavahetus Koidula ja Kreutzwaldi vahel. Tagasisõit enam ei kulgenud raamatut lugedes, hilise kellaajaga vajavad unetunnid tasumist.

autor: Aaron Avaste

Lisas: timo 24.10.2016 22:06