Esimese perioodi kolmandal nädalal toimub abituuriumiklasside eestvedamisel kümnendike vastuvõtt gümnaasiumiõpilaste perre.

Rebaste nädala eesmärk on süvendada ühtekuuluvustunnet, anda abiturientidele ja kümnendikele võimalus arendada loovust, koostööoskusi ning mitmekesistada igapäevast koolielu. Rebaste päeva pidamisega alustati 1995. aastal, alates 2002. aastast peetakse rebaste nädalat.

Traditsiooniliselt määratakse kõigile kümnendikele ehk rebastele abituuriumiklassi õpilane ehk jumal, kes juhatab rebase läbi nädala, andes talle täitmiseks ülesandeid, mille lahendamisel tuleb teha koostööd lennukaaslaste, õpetajate ja teiste koolikaaslastega.

Rebaste nädalal on tavaliselt läbiv peateema (näiteks filmid), lisaks moodustavad rebased-jumalad väiksemad grupid, mis keskenduvad mõnele alateemale. Teemast lähtuvalt kannavad rebased nädal aega kostüüme ja võistlevad teiste rühmadega.

Viimastel aastatel on grupid võtnud mõõtu rebaste olümpial, müünud linnas omatehtud küpsetisi ning õppinud ära tantsu, mis esitatakse nädala lõpus avalikus kohas flashmobil.

Pärast kõigi ülesannete läbimist „ristitakse” rebased sama nädala reedel mitteametlikul tseremoonial inimesteks ehk täieõiguslikeks gümnaasiumiõpilasteks.