Georg Lurich oli Eesti üks kuulsamaid elukutselisi maadlejaid. Ta sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarjas. Tallinna Peetri Reaalkooli asus ta õppima 1886. aastal. Alguses oli Lurich kleenuke ning kehva tervisega, mistõttu oli ta vabastatud võimlemise tundidest. Poiss aga soovis oma võimlemisõpetajale Jahnetzile tõestada, et ka tema suudab sporti teha.

Lurich alustas oma treeninguid sangpommi tõstmisega, hiljem proovis ta rammu ka teiste poistega. Tema treeningud polnud plaanikindlad ning samuti ei toetanud tema isa sporditegemist. Seega kõik, mis Lurich saavutas, saavutas ta enda töö tulemusena. Ometi sai temast kuulus jõumees nii Tsaari-Venemaal kui väljaspoolgi.

Lisaks maadlemisele oli Lurich andekas ka teistel spordialadel ja valdas kümmet keelt. Samuti oli ta täiskarsklane ja mittesuitsetaja ning aktiivne tervislike eluviiside propageerija.

Kodusõja keerises sattus Lurich Põhja-Kaukaasiasse, kus ta 22. jaanuaril 1920 tüüfusesse suri.

Lurichi mälestuseks paigaldati Reaalkooli staadioni juurde 1971. aastal tema bareljeef. Tema sünniaastapäeva puhul toimub Tallinna Reaalkoolis igal aastal aprillis Reaali Rammu võistlus, millest võtavad osa kõigi gümnaasiumiklasside esindajad. Jõudu katsutakse rinnalt surumises, kastihoides, jõutõmbes, Farmer Walk’is ning sangpommi tõstmises.