märts
29

märts 2018

Töö kiidab tegijat. Aga kas ikka on nii? Võiksin soovida õnne, et sa lehte 4. korruse laudadele vedelema ei jätnud ja õpetajate ütlustest kaugemale jõudsid. Loe nüüd järgnevad leheküljed ka läbi ja vaata, mis on vahepeal toimunud ja mida koolikaaslastel sulle öelda on.
Olen üpriski veendunud, et Reaali Poisi koosolekute aeg ja toimumiskoht jõuab soovijani. Kui mitte, otsi mind üles ja vajadusel saadan isiklikult meeldetuletuse. Ometigi kuulen tihtipeale koosoleku lähenedes, et küll on kiire ja kontrolltööd tulemas või oih, unustasin ära, mis sest, et informatsioon erinevaid allikaid pidi pärale jõudnud on. Mõikan. Midagi olekski justkui puudu, kui elutempo Reaalis liialt aeglaseks kisuks. Vaat et igavusest kipub lolluseidki tegema. Ent etskae, ka meil on kiire. Ma ei laida, pigem proovin aru saada. On selgemast selgem, et kool tuleb prioriteediks seada ja et kooli kõrvalt tuleb leida aega ka huvialadele ja sotsiaalsele elule. Sellest hoolimata olen kindel, et meie seas veel mõnel sulg jookseb. Oli ju terve Pärnu mnt maja kokandusklass rahvast täis esimesel suurel koosolekul. Miks te küll kõik pakku pugesite? Vahest oleks kirjutajate seltskond värvikirevam ja leht veelgi mitmekesisem. Veel pole hilja!
Vähe positiivsemat tooni ka. Linnud on lõõritanud kevade algust, enam ei ole (heal juhul) kooli minnes ja koolist
tulles kottpime. Kas kevad reaalselt oma hõlmad meie maale peatselt laotab, eks näis. Ehk lõpetame ka sel aastal 1. aprillil kelgutades. Ärge vaid luid murdke – aprill pole naljaasi!
Märts oli üks suur rööprähklemise kuu. Mina isiklikult pole ammu 11. klassi niimoodi naeratamas näinud kui 16. märtsil. 17. märts seevastu oli aga esimene hirmuäratavalt suurem samm tulevikku, peamiselt 2002. aasta väljalaskele. Kuid ka see on nüüd seljatatud ja gümnaasiumitee võib peagi alata. Ent olgem juba praegu hoolsad – 134. lend hoiab teil silma peal. Hundud on hoos, et sõeluda välja see ainus ja õige rebane!
Ammutagem D-vi tamiini ja leidkem soodsaid lennupileteid!

Sisukord
k 2 Toimetaja ja presidendi veerg
lk 3 Eesti Vabariik 100
lk 4 Kohtumine ajastu vaimuga
lk 5 Füüsikaõpetajad malemaastikel
lk 6 Hirm ja õud ehk “Issand jumal mu juhendaja tuleb, peida mind”. G5 vahetuspäev
lk 7 Tehisintellekt – köielkõnd töövaba utoopiani
lk 8 Anu Kella lugemissoovitus Tallinna Reaalkooli kultuurihuvilistele noortele
lk 9 Christopher Nolani fenomen. Eesti otsib superkassapidajat
lk 10 Reaali suurperekonnad
lk 11-13 Pildi-battle
lk 14 Ristsõna “Loomad”
lk 15 Bingod. Väike maja
lk 16 Ütlused. Sudoku. Palju õnne!
Loe ajalehte!

veebr.
24

veebruar 2018

2018. aasta teine kuu on lõpusirgel – ehk peab mõni veel oma uusaastalubadustestki kinni. Ka talvetaat on meid külastanud ja vähemalt artiklite tähtaja saabudes kõrgusid õues lumehanged. Kes teab, mida on oodata suusapäeval.
Veebruar algas meeleoluka Vabalavaga, kus pistsid rindu nii luuletajad, pillimängijad, (programmeerijatest) lauljad kui ka koomikud. Õige pisut peale Vabalava tegime patsid pähe ja sidusime lipsud ette, saime Lurichiga jõudu katsuda ning pargipingil Delfile poseerida. 7. veebruar oli kindlasti päev, mis jääb veel kauaks meelde. Kniks ja kraaps õpetajatele ja teistele korraldajatele – saite millegi väga erakordsega hakkama, lausa kurb oli koolist lahkuda. Taas kord tõestus sellest, et Reaalkool oli, on ja jääb parimaks. Kõigest sellest ja paljust muust saab lugeda järgnevatelt lehtedelt.
Kuu keskpaiku olid mäekünkad – sel aastal lausa lumised – ülerahvastatud ja sööklas karmistati korda vastlakuklite ülesöömisest hoidumiseks. 12. klassile soovisime jooksvat sulge ja väärt mõtteid, neil oli aeg end proovile panna eksamiolukorras. Järgnes sõbrapäev või tuhkapäev, kuidas kellelegi. Väljavalitutele tõid Cupido abilised roosi, postkast täitus kaartidega.
Kohe-kohe on käes kauaoodatud esimene sada, mis suurte pidustuste saatel tähistatud saab. Laupäeval, 24. veebruaril hommikul, Reaali müts peas, lippu heiskama ning juba järgneval päeval, 25. veebruaril kõik see kamraad Tallinna Reaalkooli, kus taas kord rännatakse ajas sada aastat tagasi.
Meeleolukat sünnipäeva!

Sisukord
k 2 Toimetaja ja presidendi veerg
lk 3 Eesti Vabariik 100
lk 4 Palju õnne, Leedu!
lk 5 Eesti riigi esimene samm
lk 6 Kuidas Reaal ühe päevaga sada aastat nooremaks jäi
lk 7 EV100 meie söögilaual
lk 8 Vabalava
lk 9-10 Feminismus acutus
lk 11 Keskmise reaalika elu
lk 12 Sajandi jagu
lk 13 Ühiskatsed
lk 14 Loogikavastane ristsõna
lk 15 Väike maja
lk 16 Ütlused. Sudoku. Palju õnne!

Loe ajalehte.

veebr.
07

Reaali Päewaleht 1918 (+100)

07. veebruaril 2018

Ajarännak 1918
9.–12.klassi õpilased tulewad kooli 8.00
5.–8. klassi õpilased tulewad kooli 8.55
1. tund 8.00–8.35 kogunemine 9.–12. klassile aulas
2. tund 8.55–9.30 kogunemine 5.–8. klassile aulas;
9.–12. klassile ainetundides
3. tund 9.50–10.25 ainetund 5.–12. klassile
4. tund 10.45–11.20 ainetund 5.–12. klassile
5. tund 11.40–12.15 ainetund 5.–12. klassile
12.15–12.35 tee ja wõileib 5.–8. klassile sööklas
6. tund 12.35–13.10 ainetund 5.–12. klassile
13.10–13.30 tee ja wõileib 9.–12. klassile sööklas
7. tund 13.30–14.00 klassijuhatajatund
14.00–14.30 kogunemine õues klassile määratud kohas
Iseseiswusmanifesti ettelugemine
ja pärast iseseiswusmanifesti lugemist ühispilt staadionil
(moodustame inimestest kujundi Eesti 100 ja õhust tehakse drooniga pilt)
Wahetundides mitmekesised meeleolukad ajastu waimu järgiwad tegewused.

Loe Reaali Päewalehte.

jaan.
28

jaanuar 2018

Aastanumber on uus ning vihikulehe nurka kuupäeva kirjutades tuleb sekundiks mõelda, mis aasta parasjagu oligi. Saab teha vana klassikalist ma-nägin-sindviimati-eelmisel-aastal-nalja või luua illusioon, et nüüd algas midagi täiesti uut, kuid tegelikult läheb kõik vanasoodu edasi. Loodetavasti on pühadeaegsest ülesöömisest tingitud vaalastaatus tasapisi hääbuma hakanud. Vanaema pidulauda nii pea näha ei saa, ega pole aega atra seada – kibekiire on juba käes ja puhkus alles pilvepiiril. Päevad lähevad kukesammu võrra pikemaks, arvestatav kogus lund jõuab meie maile ehk aprilliks.
Küllap oli teil meeleolukas vaheaeg – jõululauast tõustes sai ballikleidi selga pigistada ja lipsu ette siduda, jalga kepsutada ja klaase kokku lüües tähtsat nägu teha, aastavahetust kärtsu ja mürtsu ning hea seltskonnaga vastu võtta ning
uued lubadused anda. Mis on 2018. aastal meile varuks? Igor Mangi horoskoop ei määra enam sinu tulevikku – nüüd on see meie kätes!
Käesolev aasta saab ka piduliku avapaugu Eesti Vabariik 100 juubeliga ning ega saa ka meie seda olulist sündmust väärikalt
tähistamata jätta – ajarännak 7. veebruaril viib meid koolipäeva 100 aastat tagasi. Ajastutruu elamuse saamiseks pane rõivad valmis ja kindlasti pista taskusse 5 senti – ka meie poolt on tulemas miskit erilist, millega teid üllatada. Olge valvsad!
Karmen ja Kirke

Sisukord
lk 2 Toimetaja ja presidendi veerg
lk 3 Eesti Vabariik 100
lk 4 Soome 100
lk 5 7.02.2018 Ajarännak aastasse 1918
lk 6-7 Kaksikud. Kes on kaksikud ja miks neid nii palju on.
lk 8 Tänavaküsitlused. Uuel aastal uue hooga! Teil on rohelised silmad? Kas te nendega ka fotosünteesite?
lk 9 Kivimid. Müsteerium. Milline kivim sa oled? Müsteerium 202-S.
lk 10 Horoskoop: mida toob aasta 2018?.
lk 11 Väikeste uus aasta.
lk 12 Ütlused. Sudoku. Palju õnne!
Loe ajalehte!

dets.
19

detsember 2017

Käes on kauaoodatud detsember. Alles oli jaanipäev, juba on jõulud, siis jälle jaanipäev ja nii edasi, ja nii edasi… See kõik toimub kuidagi nii märkamatult ja sujuvalt, kuni üks hetk tõstad pilgu kalendrisse ja saad aru, kui kiiresti see aeg läinud on. Minul tekib küll sellistel hetkedel mõte, et mis asi see aeg ikkagi on. Mõnes tunnis istudes venivad need 45 minutit nii-nii aeglaselt, samas kui 45 minutit und on justkui olematu nähtus. Tegelikult ei saa me aega kontrollida, isegi kui me seda vahel väga tahaks.
Endalegi märkamata olen selle maja seinte vahel olnud juba üle kolme aasta. Veetes siin rohkem aega kui kodus, saavad siinsed inimesed iga päevaga aina kallimaks ja ma õpin neid rohkem tundma. Ka Reaali Vaim poeb aina sügavama hinge. Nüüd aga on jõulud – perega olemise aeg. Selle perega, kelle keskel sa üles kasvasid. Reaali pere on ka pere, aga teistsugune. Ja liiga palju kellegagi koos olles tüdined sa neist lõpuks ära. Seega, sõbrad, võtke vaheajal koolist tõesti puhkust, sest selleks see ju ongi, ja veetke aega lähedastega. Ka puhkamisoskus on oskus, mida kõigil meil pole.
Hinges on suur lootus, et see aasta tulevad ehk valged jõulud ning 24. detsembri õhtul ei pea jõuluvanale vahetusriideid laenama, sest õues sadas paduvihma. Tahaks ju sõpradega (Ilmselt siis sõpradega koolist, kuna me siiski käime Reaalis ja ega sul arvatavasti väljaspool kooli sotsiaalset elu pole. Kui sa aga oled suutnud hoida oma sotsiaalset elu aktiivsena ka väljaspool kooliseinu, siis well done!) minna mäele lumelauda sõitma või väikse vennaga kelgutama.
Aasta number hakkab ka vahetuma. Nüüd saad mõelda, kas pidasid endale antud lubadustest kinni või läks nii, nagu see enamasti läheb. Mina jään oma aastaga igati rahule, loodetavasti ka sina.
Rahulikke pühi,
kallis pere!
Järgmisel aastal näeme 🙂

Kirke

Sisukord
lk 2 Toimetaja ja presidendi veerg
lk 3 Soome 100
lk 4 Quidditas, quidditas, quidditas …
lk 5 Suud puhtaks. Minu Portugal.
lk 6 Arvutused. Lunastus ehk pääsemine, vabanemine.
lk 7 Arvustused. Tapal BB ilmumist ootamas.
lk 8 Uni. Heitlus Une-Matiga.
lk 9 Juhtudeks, kui sul on vaja oma kohustusi edasi lükata.
lk 10 Õpetajad. Q&A pedagiigidega.
lk 11 Vaheajasoovitused. Rekomandatsioonid nääripühadeks.
lk 12 Garderoob/retsept. 4 nippi, kuidas Tallinna Reaalkooli garderoobis ellu jääda (ei ole klõpsusööt!). Piparkoogikook.
lk 13 Luule. Viimase minuti luulelaenutus.
lk 14-15 Väike maja. Koolijütside jõulud.
lk 16 Ütlused. Sudoku. Palju õnne!

Loe ajalehte!

dets.
01

november 2017

Müstilise kiirusega on novembrikuu lõpp kätte jõudnud ning ukse taga on kella löömas juba detsember. Koridorid on täitunud mandariinide lõhnaga, varajased on alustanud jõululaulude kuulamist ja laulmist, jõulukampsunid täidavad riidekappi, esimene lumememm on meisterdatud, kelgud kuurist välja otsitud ja öökülmad sooja teki all üle elatud. Peatselt on aeg astuda päkapikkudega läbirääkimistesse ja sussid valmis seada. Ära unusta ka jõulukalendrit!
Taas kord on olnud tegus kuu. 11ndikud tunnevad end veelgi täisväärtuslikemana, ka neid kaunistavad nüüd sõrmused. Abiturientide kollektsioonis on leidnud koha viimane sümbol – nende rinda ehib nüüd märk. Tantsu ja tralli vahel pidas
juubelit ka meie oma Poiss, kel täitus 90. aasta tõusude ja mõõnadega. Lisaks on leidnud tagasitee lehte ka paar vilistlast. Kõigest lähemalt saad aga juba ise lugeda!
Käes on aasta pimedaim aeg, mis tahestahtmata muudab meele aina mornimaks. Praegu on õige hetk võtta korraks aeg maha, vaadata ja märgata armsaid oma kõrval. Kui tunned, et oled jõuetusest iga hetk kokku varisemas, mine ja kallista kedagi. Muudad soojemaks nii tema kui ka iseenda olemise. Leia aega unele, loe läbi hea raamat, sisusta reede õhtu väärt filmiga ja küpseta üks isuäratav kook.
Pidage vastu, puhkus pole enam mägede taga!

Karmen

Sisukord
lk 2 Toimetaja ja presidendi veerg
lk 3 EV 100
lk 4 Sõrmused. Tarzan, kanepimees ja heaoluühiskond.
lk 5 Sõrmused/märgid. Märgilise tähtsusega päev.
lk 6 Reaali Poiss 90. Lugu sellest, kuidas päästeti Reaali Poisi sünnipäev.
lk 7 Reaali Poiss 90. Reaali Poisi sünnipäev.
lk 8-9 Vandenõu? Sorose kiri presiidiumi esimehele.
lk 10-11 Imeline Norra.
lk 12-13 Kooristuudio Kataloonias. Kooristuudio ilmajäämine esimesest lumest.
lk 14-15 Õudusjutud vol 2.
lk 16 Ütlused. Sudoku. Palju õnne!

Loe ajalehte!

nov.
24

Muljeid kulinaarsest teatrist

9. novembri õhtupoolikul toimus Tallinna Teeninduskooli (Teko) õpilaste korraldatud kulinaarne teater, mida sai erinevatest üldhariduskoolidest kaks õpilast täiesti tasuta nautima minna. Ka meile pakuti seda võimalust ning kuna priist toidust ja sellega kaasnevast meelelahutusest niisama ikka ära öelda ei saa, võtsimegi pakkumise vastu.
Kui alles lauahõbedat poleeriti, olime meie juba jõudnud lähedal asuvasse trammipeatusesse, kuid et mitte paista liialt agarad, tegime väikese jalutuskäigu ning tutvusime õhtuse Lasnamäega. Julgust kogudes ja otsusele jõudes, et ehk ongi viisakas varem kohale jõuda, astusime küünaldega ääristatud kooliuksest sisse. Meie õnneks olid kõik kokad ja teenindajad nii keskendunult töös, et meid ei pandud alguses tähelegi. Varsti jõudsid ka teiste koolide esindajad ja meile tehti põgus koolituur. Nägime päris mitut õppekööki ja üleüldiselt maja, mis oli meie arust väga huvitava arhitektuuriga, ning sellest, mida vaadata, kindlasti puudu ei jäänud. Üsna pea oligi kell nii palju, et tuli minna õhtusöögile. Meile pakuti erinevaid suupisteid ja tervitusjooki ning siis jõudiski kätte aeg suunduda lauda, kuid olude sunnil pidime just meie kaks eraldi istuma. Siis saime enda üllatuseks teada, et õhtust oli oodata, mitte kolme ja isegi mitte nelja, vaid tervelt viit krüptiliste nimedega käiku, mis olid kõik geomeetrilises võtmes ning valmistatud õpilaste kokkuvõttena koka eriala peoteeninduse ainest. Nimelt oligi terve õhtu teema geomeetria, mis ei jää kindlasti reaalikatele elukaugeks. Laes rippusid keerukad geomeetrilised kujundid, mille tegemisega jääks hätta isegi vilunumad matemaatikud, ja seinu kaunistasid rippuvad jõuluvalgustused.
Õhtusöök ise oli küllaltki maitsev ning seda saatis elav muusika. Kõikidel käikudel olid köitvad nimed, näiteks “Täht on kuul” ja “Siga ruudus”. Nägime, kuidas meie endi silme ees pandi krevetid põlema, kuid olge mureta, see polnud mõne püromaani kätetöö ega õnnetus, vaid kokandustehnika, mille nimeks on flambeerimine. Ka taldrikud ei tundnud geomeetriast puudust. Neil sai näha otsekui sirkliga tehtud sealiha tükke, võrdkülgse kolmnurga kujulist kanasülti ja molekulaargastronoomia abil valmistatud erinevaid mittetasapinnalisi kujundeid toiduainetest, mis ise tavaliselt nii perfeksete mittetasapinnaliste kujunditena ei esine.
Õhtusöök möödus meil mõlemal üsnagi vaikselt ja kõik kulges kui lepase reega, kui välja arvata seika, kus Elinale kahvel pähe kukkus, ja kui paar korda mõnel kelneril keelekaste pokaali asemel laualinale läks. Lahkumisel taheti isegi meile mantel selga aidata, kuid meie keeldusime oma viisaka eestlasliku tagasihoidlikkusega. Hiljem, peale 3,5-tunnist lahusolekut, saime tänu ühtsele koduteele muljeid vahetada ja leidsime mõlemad, et kogemus oli täitsa põnev.
Teko ise tundus vägagi huvitav kool ja kui keegi näeb teenindusvaldkonnas endale tulevikku või tahab ennast lihtsalt täiendada kondiitri või kokana, siis soovitame rohkem uurida Teko veebilehelt.

Elina Liibak 135C
Regita Luukas 135C

nov.
24

Võimalik vaid Venemaal

26. oktroobril käisin filmi “Matilda” esilinastusel. Väga hea reputatsiooniga režissöör Aleksei Utšiteli uut filmi sildistati kui ajaloolist melodraamat. Venemaa viimane keiser Nikolai II ja priimabaleriin Matilda Kšessinskaja… Lühidalt, suurejooneline kostüümidraama räägib tulevase keisri ja baleriini armuintriigist. “Matilda” on keskmise taseme film, mille ajalooline ja filmikunstiline väärtus on kaheldav. Tõepoolest, sellega lõppekski artikkel minu isiklikust arvamusest selle filmi kohta. Antud juhul ei lase mul seda teha tohutu suur tähelepanu, mis filmile omistati ning alusetu skandaal, mida filmi ümber tekitati.
Et lugeja mõistaks “tohutu suure” ja “alusetu” tähendust antud kontekstis, annan lühiülevaate filmi tootmise kronoloogiast. Filmimisega alustati aastal 2014. Juba tootmise algstaadiumil hakkasid Venemaa avaliku elu tegelased vaidlema filmi üle. Skandaal seisnes selles, et nimelt solvab film usklike tundeid. Väideti, et õigeusu kiriku poolt pühakuks kuulutatud keisrit ei tohiks näidata tavainimese võtmes ning film mõnitab õigeusku ja vene kultuuri. Kogu hype jõudis haripunkti, kui riigiduuma saadik Poklonskaja esitas nii-öelda tavainimeste kaebusi peaprokuratuurile ning palus neid kontrollida. Pärast seda leidsid aset rahutused: kinosaali seina rammiti bussiga, põletati kaks autot ning õigeusklikud tulid plakatitega tänavaile. Kõike seda tehti enne filmi esilinastust. Kas see on lollus seeriast „Võimalik vaid Venemaal“ või reklaamikampaania? Õigupoolest vastata ei saa. Mina arvan, et film on kunstilooming. Läbi oma loomingu on autoril õigus oma nägemusele ning selle edastamisele vaatajatele.
Võib tunduda, et osutasin liiga suurt tähelepanu filmi taustale, kuid see aitab paremini mõista minu arvamust. Filmist endast ei ole palju rääkida. Alustame sellest, mis oli halb. Kõige suurem küsimus on mul stsenaariumi osas. Film oli justkui mõeldud sarjana, mida kohendati kahetunniseks filmiks. Teisisõnu oli süzee katkendlik. Seda toetas halb montaaž: algul on kroonimine, seejärel kohe stseen teatris ja sekund hiljem sõidab keisrikoda rongiga. Filmi sisu on justkui ajalooline vaakum, kuhu keisririigi eliit topiti – poliitilisi ja majanduslikke sündmusi ei eksisteerinud, kuigi jutt käib 19. ja 20. sajandi vahetusest. Selline vaakum oleks põhjendatud, kui armastuslugu oleks kvaliteetselt näidatud. Näitlejad Ingeborda Dapkunaite (Dagmar), Danila Kozlovski (armunud vürst) jt tegid oma töö väga hästi ära piirides, mida neile halb stsenaarium seadis. Mulle meeldis, et võeti näitlejaid välismaalt. Lars Eidinger (Nikolai II) ning vähetuntud, kuid lootustandev Michalina Olszanska (Matilda) nägid kaadris välja väga kooskõlalised. Vaatamata sellele ei teki kaastunnet, sest peategelased olid lõpuni avamata. Lisaks häiris mind, et Nikolai II oli stsenaristide poolt näidatud lollikesena. Nüüd aga sellest, mis oli tõepoolest hea. Kiitus filmi tehnilisele poolele: kostüümid, dekoratsioonid, rekvisiidid ja grimm olid väga heal tasemel. Siinkohal kandis film epohhi edasi ning vääris nimetust „suurejooneline kostüümidraama“.
Erilist tähelepanu väärib fakt, et tegemist on Venemaa ajaloo kõige kallima filmiga: selle eelarve oli $25 miljonit. Tegemist on järjekordse riigi poolt rahastatud läbi kukkunud projektiga. Film ei teeninud isegi poolt eelarvest tagasi. Igasugune patriotismi, õigeusu või keisri halvustamine oli väljamõeldis – mina seda filmis ei näinud. Vastupidi, filmi lõpus väänati ajaloolist fakti (sündmus Hodõnka väljal) ning sellega näidati Nikolai II heas võtmes. Ootused filmile sellesama skandaali tõttu olid väga kõrged. Milline oli minu kurvastus, kui sain aru, et nägin peaaegu “seebikat”. Film ei vääri talle omistatud tähelepanu. Minu hinnang on 5/10, kuid siiski soovitan vaatama minna, et kujundada oma arvamus seoses “usklike tunnete solvamisega”.

Foto: afisha.ru

Ilja-Viljard Vronski 133C

nov.
01

oktoober 2017

Seljataga on sündmusterohke ja meeleolukas september nii meile, kümnendikele, kui ka eeskujuks olevatele abiturientidele – toimus ju rets ning muu tants ja trall. Oktoobrikuuga jõudis meile kui värsketele gümnasistidele kohale, et nüüd peab reaalselt õppima hakkama ja vaba aeg kuulub kohustuslikule kirjandusele või füüsikale. Koolis veedetud aeg ületab unetunnid, õues on külmem ja pimedam, hommikune ärkamine muutub aina vaevalisemaks. Samuti on üle elatud meie päris esimene arvestuste nädal, loodame parimat! Sel aastal on meil aga veel esimesi. Leht, mida käes hoiad, on meie esimene toimetatud leht. Jõu ja nõuga on jätkuvalt Mirel küll abiks, kuid teadagi on 12. klassis vaja välja mõelda, mis ja kuidas edasi saab ning ajapuudus on alati probleemiks. Niisiis võtsimegi vastu väljakutse olla peatoimetajad ning kergendada Mireli koormat. Kaebuste ja mõtete korral tule otsi meid üles!
Veergu kirjutades olime just kooliuksel kinni lasknud vajuda ja suundusime patareide laadimiseks vaheajale. Siinkohal vajavad kõigi toetust ja hoolitsust kallid 11ndikud, kelle puhkust ilmestab uurimistöö. Kuid motivatsioonisüst on antud – kauaoodatud sõrmused on käes! Meil aga mõlgub mõttes vaid üks: “Aastake veel, aastake veel…”. Abituuriumi aasta retsept sisaldab nii magusat kui mõru. Lõpukell, märgipidu ja kõik helge juba paistab, kuid endiselt painavad arvestused, mõtted lõpueksamist ning kellel kindlad, kellel umbmäärased mõtted sellest, mis küll saab järgmisel sügisel. Neile soovime head viimase nautimist ning võtke veel kõik, mis võtta annab! Olete kõik armsaks ja kalliks saanud. Ning erinevalt neist, on meil kõik alles ees.
Aina rohkem hakkan mõistma meie deviisi “Üks kõikide, kõik ühe eest!”. Reaalis hoitakse kokku ja see on hea tunne. Me oleme üks pere ja peame toimima ühtse tervikuna, sest muidu laguneb süsteem koost. Seega, kallid koolikaaslased, hoidke üksteist, aidake ja märgake ning üks ebaõnnestunud füüsika töö ei muuda su elu just drastiliselt. Suhtu kooli eluterve mõistusega ning leia aega ka iseendale.
Päikest ja vastupidamist!
Kirke ja Karmen

Sisukord
lk 2 Toimetaja ja direktori veerg
lk 3 Hõissa! Venelaste armastatuim partei haaras taas võimu Tallinna üle! EV 100 Tehumardi öölahing.
lk 4 Katalooniast.
lk 5 Neetud valimised, nad on igal pool.
lk 6-7 Mälupildid: Taani
lk 8-9 Kõik teed viivad Pihkvasse
lk 10 Mõtteid polaarekspeditsioonist
lk 11 Arvustused
lk 12 Jah, see on vegan!
lk 13 Füüsikatunnist pilvede värve avastama.
lk 14 Õudusjutud vol 1.
lk 15 Väike maja
lk 16 Ütlused. Sudoku. Palju õnne!

Loe ajalehte!

okt.
01

september 2017

Uus sügis, uus aasta, uued kogemused. Uued näod meie ümber, uued kohustused kooliõpilasena. Paljude õuduseks on ka kohvi hind puhvetis uuenenud. Kogu selle uudsuse juures on rahustav tõdeda, et endised ja armsad asjad on ikka oma koha peal: klassiruumid, õpetajad, koolimaja, sõbrad. 
Enne suve olin juba pikalt planeerinud minna tööle restorani teenindajaks. Reaalika mentaliteediga suundusin muidugi otsejoones sellisesse, kus tundus olevat kõige hullem tempo ja kõige enam õppida. Kui juhtus olema mõni rahulikum päev, jäin pikemalt laudadesse külalistega rääkima. Mitmed tundsid huvi, kuidas ma nii palju inglise keelt oskan, kas räägin lisaks teisi võõrkeeli, mida ma koolis õpin ja plaanin edasi tegema minna. Sain palju armsat tagasisidet, mis pani mõistma, kui väga mul tegelikult ka vedanud on, et mul selliseid võimalusi on. Viimasel tööpäeval küsiti mu käest köögist, kas ma ootan juba kooli minemist? Minusse programmeeritud vastus on alati ei. Selle peale sain vastuse: “Nalja teed? Ma vahetaks sinuga iga kell kohad.” Ja see pani mind mõtlema. Mitte et ma varem poleks hinnanud haridust ja oma võimalusi. Lihtsalt sel hetkel tajusin ma tõsiselt, kui suur privileeg on koolis käimine ja kui kaugele haridus mind aidata võib.
Minu eesmärk selleks aastaks? Tegelikult ka nautida koolis käimist ja pöörata isegi kõige mõttetumana näiv ülesanne enda kasuks. Selleks on sel aastal Reaali Poisis toimetamas uued abiväed – Kirke ja Karmen. Palju edu teile!
Edukat ja särtsu täis uut kooliaastat!

Mirel

Sisukord
lk 2 Toimetaja ja direktori veerg
lk 3 Teadlaste Öö. Lennutame kooristuudio koos Hispaaniasse!
lk 4-5 Head uue valmishooaja mõnusat algust!
lk 6 Minu hääl läheb inimesele, kes annab mulle viimase pastaka?
lk 7-9 Vabaduse väljaku tantsupidu reaalikate silme läbi
lk 10 Lugu, kuidas Eesti muuseumid said analüüsitud ehk kuidas 2017. aasta suve kõige kaunimad päevad raisku läksid
lk 11 Kaheksa põhjust, miks osaleda Globe suvelaagris
lk 12-13 Rebaste rets 2017
lk 14-15 Rebaseluulet
lk 16 Palju õnne! Sudoku

Loe ajalehte!