Arhiiv oktoober, 2020

okt.
30

oktoober 2020

Määratlemata oktoober 2020 kommenteerimine on välja lülitatud

Paratamatult on jälle kätte jõudmas aasta kõige pimedamad ja hallimad kuud, millest läbi sõudmine on mõnikord sama raske kui uurimistöö suvel kirjutamine. Paraku ei ole keegi meist ajamasinat omistanud ning otse kevade rüppe reisimine on veel üsnagi ebarealistlik. Need kuud on võimalik ka niisama ära uneleda ning kuidagi end läbi tööde ja kirjandite vedada, kuid tihti on tulemuseks äärmiselt kehv enesetunne (tihti ka kehvemapoolsed hinded) ning lõpuks suutmatus end üldse millekski kokku võtta ja voodist väljuda. Kümne (ja kohe varsti poole) aastase koolikarjääri jooksul olen täheldanud, et sellisel ajal endaga hakkama saamiseks tuleb võimalikult tihti teha midagi, mis on veidi totter või pisut hulljuge.
Alustasin sellega veidi juhuslikult ning enesele teadmatagi oktoobri alguses, kui otsustasin pärast pikale veninud koolipäeva ja huviringi kombot endale tuka lõigata. Esimene nädal oli veider endale möödaminnes peeglist otsa vaadata – sealt vaatas vastu täiesti võõras kuju. Pikapeale uue frisuuriga harjudes tekkis sinna juurde ka uus, veidi võõras enesekindlus ning peas hakkasid keerlema selgemate äärejoontega tulevikuplaanid. Sellele järgnes veel teisi asju nagu kuuekraadises vees (tali)suplemine, naljaga õpilasfirma loomine (Instagramis @of.getthingsdone, jälgige 😉 ), müramuusika kuulamine ning viljelemine ja veel…
Igaühel on isiklikud veidi pöörased ettevõtmised ning see, mis töötab minu jaoks, ei pruugi absoluutselt töötada sinu jaoks. Soovitan veel spontaanseid mõtteid nagu koolis kilekotiga käimine, suupillikursused, kuum jooga, niplispits ja kulmude äraajamine. Valitud tegevus peab olema piisavalt totter, et seda igapäevaselt mitte teha. Tegutsemisel palun kasutada natuke kainet mõistust ning olla valmis ka mõneks negatiivseks tagajärjeks – see kõik käib asja juurde. Peaasi, et ellu väheke särtsu alles jääks. Raudset meelt ja kuhjaga vastupidamist!
Eliis Lelov

Sisukord
lk 2 Peatoimetuse ja REKi veerg
lk 3 Õpetajate toa uued asukas
lk 4 Depressiivne heaolumaa
lk 5 Oo šašlõkimaa, miks läbi te ei saa?
lk 6-7 Raamatutest ja väitlusest MMA-ni ehk REK-i presidendivalimised 2020
lk 8 Arvustused
lk 9 Puhvet <2E:-i> einela
lk 10 Jah, on käes aeg krabada oma nõiatarvikud ehk Erik J-de muusinurk vol 2
lk 11 Ou, sa tuled rattaga kooli vä?
lk 12 Sügisene mündimüstika. Kuhu kaob tolm ja kust tuleb raha?
lk 13 Suure augu teooria
lk 14-15 Reaali sõrmuse salajane semiootika
lk 16 Ütlused. Sudoku. Palju õnne!

Loe ajalehte!

okt.
09

september 2020

Määratlemata september 2020 kommenteerimine on välja lülitatud

Tõmban 1. septembril koolimaja raske välisukse lahti ja mind tervitavad Reaali seinad, treppide käsipuud, klassiruumide toolid ja lauad, 0 korruse kriuksuvad toolid… Nii tuttavalt armsad, ent ometigi tekitavad parasjagu elevust, seda eriti pärast mitmeid koolist eemal veedetuid kuid. Kuigi viimane gümnaasiumiaasta on avapaugu saanud, tunnen end kui 1. klassi jüts, kes pole veel salajasi nurgataguseid avastanud.
Üks mu kolleeg, kuuldes, et mind ootab ees veel üks kooliaasta, naljatles pisut liialdavalt, et ta läheks pigem kümneks aastaks vangi kui tagasi gümnaasiumisse. Muigasin ta ääremärkuse peale, aga ta lause ei andnud mulle enam rahu. Miks küll nii mürgised mälestused koolipõlvest? Jah, kohati on raske, lausa väga-väga raske, kuid siiski leidub päevades nii palju kütkestavat. Mõtlen iga kooliaasta algul, et õpin tundma ümbritsevast rohkem rõõmu ja nägema selles rohkem ilu ka nigelamatel päevadel. Ehk suudan oma soovi viimasel kooliaastal ulatuslikumalt täita.
Jaan Tootsen, Fred Jüssit kajastava filmi „Olemise ilu” režissöör, on kirjeldanud, kuidas filmitegemine on muutnud teda palju tähelepanelikumaks kõrvalseisjaks, sest pilk püüab pidevalt põnevaid kaadreid, ka olmelises virvarris. „Samas ei võõranda see vaatlejapositsioon sind kuidagi elust, vaid juhatab sind palju enam selle ainukordse hetke sisse,” mõtiskles ta Müürilehele antud intervjuus, kuidas filmikunst tema elu mõjutanud on.
Kutsun sind, hea lugeja, samuti igapäevaelu filmikaadritena nägema. Kui hetk sinu päevast sobiks kaadrina mõnda filmi, siis on see ju tähelepanemist, mäletamist ja hindamist väärt. Ja kui filmikaadrina talletamine pole päris meelt mööda, salvesta see luulereana, helijupina, tantsuliigutusena. Peaasi, et märkaksid ümbritseva ilu ja võlu, valu ja meelehärmi, sest see on imetlemist väärt!
Selleks, et saaksin toetava kaasaelajana Reaali Poisi tegemistest veelgi suuremat rõõmu tunda, annan juhtimise üle Lindale, Eliisile, Itile ja Paulile, kelle kirjutiste ja küljendatud lehtedega olete te eelmistest aastatest juba tuttav. Poisile selga ei keera, sest mina jätan oma mõtted ja mälupildid tekstiridadesse. Ja kui kübeke filmikaadritest jõuab avalikkuseni, siis miks ei peaks see juhtuma ka näiteks tekstiridadega. On, mille üle mõlgutada ja mida meeles pidada.
Meeleolukaid filmikaadreid sel aastal!
Karmen Laur 136.b

Sisukord
lk 2 Peatoimetuse ja REKi veerg
lk 3 Direktori avakõne
lk 4 Sümbolid, mis kõnetavad ja ühendavad
lk 5 Terve vihmane septembriõhtu täis muusikat
lk 6-7 Vil!135 pisteliselt kaardile pistetud
lk 8 136. lend kuuldel! Nädalavahetus laagrit kaitstes
lk 9 Erik J-i muusikanurk
lk 10 Koroona RETS 2020
lk 11-13 Piirangute kiuste meeleolukas
lk 14 Abimees öisele seiklejale
lk 15 Luulemeenutusi karantiiniajast
lk 16 Ütlused. Sudoku. Palju õnne!

Loe ajalehte!