arh137a

Vaikselt on traditsiooniks saamas, et võimlemispeol meie klass tantsib oma sinistes pluusides rahvatantsu. Sel korral tantsisime “Päikesejänku” tantsu, mis oli ka eelmisel suvel toimunud tantsupeo kavas, aga suurematele lastele kui meie siis olime. Võimlemispidu oli mitmekesine – ainult esimestel klassidel oli tõsine võimlemiskava, kõik ülejäänud rohkem ikka tantsisid. Suurte laste tantsud on eriti ägedad – täitsa nagu lühikesed tantsulavastused.

  

REAALKOOLI VÄIKESE MAJA JÕULUPIDU TOIMUS AULAS. MEIL KÄIS KÃœLAS JÕULUVANA, KES TÕI KÕIGILE LAHEDAD SINISED SÄRGID MEIE KOOLI LOGOGA. SELJA PEAL ON IGA LAPSE NIMI JA LENNU NUMBER 137. IGA KLASS ESINES JÕULUPEOL MÕNE ETTEASTEGA – MEIE TANTSISIME RAHVATANTSU JA LAULSIME 2 JÕULULAULU. MÕNED LAPSED ESINESID MUDILASKOORIGA KA.

4. KLASSID KORRALDASID KA SEL AASTAL TRADITSIOONILISE JÕULULAADA. KÜLL NEED LAADAD ON TOREDAD! MEIE OSTSIME IGASUGUSEID ASJU, ENAMUS OSTSID KODUSTELE JÕULUKINKE. SIIS, KUI MEIE 4. KLASSIS KÄIME, SIIS KORRALDAME MEIE JÕULULAATA JA MÜÜME KA MAIUSTUSI, PIPARKOOKE, GLÖGI, MAHLA, EHTEID, KAARTE JA PALJU MUUD.

MEIE KOOLIS ON KOMBEKS, ET ESIMESED KLASSID KADRI-MARDITAVAD ABITURIENTIDELE. NII KÄISIMEGI MEIE 12. A JA 12. B KLASSIS. ME LAULSIME NEILE KADRILAULE NING ESITASIME OMATEHTUD MÕISTATUSI. SUURED OLID PÄRIS TARGAD JA NUTIKAD NING MÄNGISID HÄSTI KAASA. SAIME NEILT KOMMI KA – KÃœLLAP NAD OOTASID MEID.

ÕHTUL OLI KADRIDISKO. SEAL MÄNGITI, TANTSITI JA NUPUTATI.

Perepäeva ettevalmistused algasid juba kaks nädalat tagasi, siis kui paluti õnneloosi jaoks midagi toredat tuua, soovitavalt enda meisterdatut. Ka taheti teada, kes mida õhtuse kohviku jaoks küpsetada plaanib või kasvatanud on. Ka hakkasime jälle rahvatantsu harjutama, et kontserdil taas oma ilusate rahvariietega tantsida.

Väikesel kontserdil laulsime kõik Väikese Maja laulu, esinesid mudilaskoor, poistekoor ja kooristuudio, peotantsijad ja võimlejad. Töötubadega alustasidki kooristuudio tütarlapsed, kes õpetasid kõikidele pealtvaatajatele Aafrika kaanonit “Makumana” .

Peale kontserti alustasid tegevust töötoad: käsitöö- ja meisterdamistuba, iPadide töötuba, kandlemängu tuba, Reaali ajaloo töötuba ja lauamängude töötuba ja spordituba. Kõige populaarsem tundus olevat õnneloos ja loomulikult heategevuslik kohvik – kõhud olid selleka ajaks tõesti tühjad. Aga tegutsejaid jätkus ke lla kaheksani õhtul igasse töötuppa.

Täna, 29. septembril 2011, sai meie kool 130 aastaseks! Meil käis tunnis kooli vilistlane Andres Vesilind – tema õppis siin gümnaasiumis üle 10 aasta tagasi ja tema Väikeses Majas ei õppinudki, aga tema poeg käis siin. Andres lõpetas Reaalkooli kuldmedaliga ja tema nimi on kooli autahvlil. Ta rääkis veel, et arvutid koolis olid, aga internetti ei olnud, ei olnud ka mobiiltelefone ühelgi õpilasel. Saime teada, et mingil ajal olid kõikidel Eesti koolide õpilastel ühesugused koolivormid.

Noh, ja loomulikult pidime arvutama: Andres ostis oma esimese jalgratta kunagi 124 rublaga. Ja meie pidime arvutama, kui palju see ratas praegu maksb, kui rublad vahetati nii, et 10 rubla eest sai 1 krooni ja kroonid nii, et 15 krooni eest saab ühe euro. Noh??!! Praegu maksaks see ratas alla 1 euro!!!

Ja suures majas õpetavad siiani kaks väga head õpetajat: Helen Kaasik matemaatikat ja Oleg Kravtšenko vene keelt.

Kooli sünnipäeva tähistasime kõik staadionil, sest ka päike tuli piiluma ja direktori kõne kuulama.

  

23. septambril toimus suur Teadlaste öö üritus üle kogu Eesti. Ka meie kool osales töötubadega. Meie klassi lastest tutvustas oma kassisügajat Anna, teda aitas Karmel. Katseid tegid Richard, Indrek, Klaus, Emma koos Sarah, Thomase, Aleksandri ja Ondisega. Kõik lapsed selgitasid oma katseid suurepäraselt, oli väga huvitav, tore ja töökas õhtu. Lisaks Väikses Maja tedlastele oli huvitav vaadata robotite töötamist, füüsika- ja keemia katseid.

 

Täna oli meil spordipäev! See algas Hiiu staadioni kõrval soojendusharjutustega, mida juhtisid suured tüdrukud. Koos nendega sörgiti ka jooksurada läbi. Võidu tuli läbida 500 meetrit, parimad said diplomid.
Tüdrukutest oli kõige kiirem Gerda, postest Marken. Teisena ületasid finišijoone Anett ja Klaus, kolmanda koha võitsid Sarah ja Ondis ning 4. koha said Liisi ja Thomas. 

Peale autasustamist matkasime tähetorni juurde, kus meil oli piknik ning püüdsime arvata, mitme lapsega saab teletornile ringi peale teha. Selgus, et kõige täpsemini arvas Aleks, sest tema pakkus, et 30, aga vaja läks 28 last.

Siis õppisime tegema oma puu vaatlust, sest seda on vaja R-õppes – vaadata ja jälgida terve kooliaasta jooksul ühte, ehk siis oma puud. Selle peab valima nii, et teda oleks võimalik peaaegu iga päev külastada.

Lõpuks oli meil jalutuskäik vaikuses – see tähendab, et meie olime vaikselt ja kuulasime, mida kuulda oli. Suurt midagi ei olnudki – olime kõik elusolendid, peale inimeste ja koerte, oma eelneva lärmiga juba ammu eemale peletanud 🙂

    

1. september on nüüd siis lõpuks käes! Õpetajal oli küll väga hea meel meid jälle näha – mõni sai küll noomida, et on suve jooksul nii palju kasvanud – õpetaja ütles, et need kontsad on kõige kõrgemad, mida kasutada saab ja kui me igal suvel nii palju kasvada kavatsme, kuidas tema siis meid järgmisel aastal vastu võtab, kui meist lühem on.
Kooliaasta algas aktusega staadionil – direktor pidas pika kõne, nimetas terve rodu õpilasi, kes on suvel oma tarkust hästi kasutanud ja rääkis keeruliste sõnadega midagi suurest koolimajast. Kõige naljakam oli see, kui me suvele selja taha lehvitama pidime.
Kahju, et Marta Belgias koolis käib – meil on nüüd üks vaba koht ja see tähendab, et keegi peab üksi istuma. Aga Marta tuleb vahel ikka meie kassi ka ja see on tore!
Selgus, et meil on uued õppeained: tants ja arvutiõpetus ja homme on spordipäev!

11. mail oli Reaalkooli Väikese Maja spordipäev, mis algas direktori tervitusega. Esimene spordiala oli pendelteate jooks – igas võistkonnas oli 10 tüdrukut ja 10 poissi – seega peaaegu kõik tüdrukud said joosta – me võitsime 1.b klassi, aga suurematele jäime veel alla.  Aga küll meie ka kasvame!

Seejärel oli palliviske võistlus, kaugushüpe ja 60 meetri jooks.