139b

25. septembrist 2. oktoobrini olid meil külas õpilased Austria koolist B(R)G Leibnitz. Sündmusterohke nädal sai alguse pühapäeva õhtul, kui kõik õpilased, kes austerlasi majutasid, kogunesid ootusärevuses lennujaama. Lennujaamas saime esimese mulje austerlaste kultuurist: üks õpetaja ja paar õpilast olid Eestisse saabumiseks selga pannud austria rahvarõivaid. Austria õpilastele oli planeeritud väga tegus nädal, mille jooksul käidi erinevates muuseumides, vanalinnaga tutvumas, räätsadega rabamatkal, külastati erinevate klasside tunde ning käidi Viimsi SPAs. Samal ajal meie kui tublid Reaalkooli õpilased jätkasime õppetööga nagu tavaliselt. Nädalavahetusel kogunesime terve klassi ja külalistega Pärnu mnt majja, kuhu tõime hõrgutavaid eesti toite, kuulasime Austria kultuuri teemal esitlusi ning tantsisime nii Piret Otsa tantse kui ka Viini valssi. Kuna Austria on mägine maa, millel puudub merepiir, käisid austerlased nii palju kui võimalik mere ääres mõnulemas. Huvitavast ja väsitavast nädalast oli austerlastele siiski kõige meeldejäävam SPA külastus. Nüüd jääme ootama kevadet, mil saame minna Austriasse. Õpilasvahetusprojekti eestvedamise eest tuleb kindlasti tänada inglise keele õpetajat Kristi Vahenurme ja meie klassijuhatajat Natalja Siniorgu.

Anni

Minu austerlased olid Valerie ja Ferdi.
Meie nädal algas juba alguses väikeste viperustega — Valerie kott läks lennujaamas kaduma, mille pärast pidid kõik pea tunnikese lennujaamas ootama, kuid pole hullu. Koju jõudes selgus, et Ferdi pere omab oma väikest perekonna veinimõisa, mille veini valikust ka 2 pudelit meie lauale jõudsid. Nädala jooksul tegime mitmeid linnatuure ja külastasime ka Tallinna must-see asutusi. Kõige enam jäid neile meelde Linnahall ja Noorte Kunstnike klubi. Lisaks said minu tibud esineda ka 139 lennu saksa keele tunnis, mis oli nende jaoks väga naljakas kogemus.
Mina jään neid igatsema ja kohtume juba poole aasta pärast!!

Tobias

25.09 – 02.10 veetsid meiega ühe huvitava nädala Erasmus+ programmi raames austria vahetusõpilased B(R)G Leibnitz koolist. Esimest korda kohtusime pühapäeval Lennart Meri lennujaamas, kus saime neid põnevuses pea tund aega oodata. Edasi läks iga jorss oma (uude) koju ja saadi omavahel paremini tuttavaks. Minu juures elasid nädal aega kaks austria poissi, Ben ja Jan-Lukas. Nad tõid meile toredaid kingitusi austriast ning saime söögilauas paljust huvitavast vestelda. Esmaspäeval läks trall lahti: austerlased alustasid oma päeva koolitutvustusega, kogu nädala vältel osalesid meie erinevates koolitundides, enne lõunat käisid giidiga vanalinna tuuril ja päeva lõpetas koolipsühholoogi Olle Selliovi loeng “Resilience and Mental health”. Pärast koolipäeva oli vaba aeg – mina käisin Benni ja Jan-Lukasega õues korvpalli mängimas. Koolipäevad olid austerlastel üldiselt sarnased esmaspäevaga: teisipäeval käidi Eesti Vabaõhumuuseumis, kolmapäeval sumpasid austerlased Kõnnu-Suursoo rabas räätsamatkal, mõni julgem käis ka ujumas, neljapäeval külastati okupatsioonide ja vabaduse muuseumit Vabamu ja reedel nähti ära ka Lennusadam. Bennilt ja Jan-Lukaselt saadud siseinfo põhjal olid kõige huvitavamad räätsamatk ja Vabamu. Reedel pidas ka aulas loengut austria õpetaja David Duncan teemal “Stress prevention and resilience in a school environment”. Loeng oli väga huvitav ning saime ka oma stressitasemed välja arvutada. Õhtul käisime kõik koos Viimsi SPAs ja Atlantises sulistamas ning saime mõnuleda pärast rasket nädalat erinevates saunades tehes Eestile omaseid saunarituaale. Laupäeva õhtul saime koos vanematega väikeses majas kokku selleks, et kuulata huvitavaid esitlusi Austriast, süüa traditsioonilist Eesti toitu ja muidugi ei puudunud ka Potsa tantsud. Reede ja laupäeva öösse suutsime mahutada ka paar toredat sõpradega istumist. Pühapäeva hommikuks olid kõik omadega üpris läbi aga see-eest õnnelikud ja kell 13 lahkusidki austerlased Eestist. Jäime nädalaga väga rahule ning me juba ei jõua kevadist Austria külastust ära oodata.

Robin Mere

Minul oli nädalaks külas kaks austerlast: Klara ja Victoria. Mõlemad olid väga viisakad ja toredad neiud ning nad tõid nii nii palju kinke Austriast. Minu lemmik oli üks vegan vahvlike. Teise päeva õhtul lisandus minu koju ka Helena. Käisime Pirita rannas päikeseloojangut nautimas, T1 vaaterattal ja ka koertega jalutamas. Austerlaste lemmik ekskursioon oli seiklus mere äärde, mis oli nende jaoks meeldejääv ja ilus kogemus.

Sten

Minu austerlane oli Simon. Iseloomult lõbus ning lõpmatu energia ja positiivsusega. Eestis osutusid lemmikuteks Limpa limonaad ja kohukesed ning jäises vees ujumine ja rabamatk.

Frederik

Mina ise ühtegi austerlast ei majutanud, aga käisin nendega koos rabas matkamas. Matkasime räätsadel, sõime jõhvikaid, külastasime vaatetorni ning ka paar julgemat austerlast käisid ujumas. Üleüldiselt oli vahvalt veedetud aeg ning austerlastel tundus terve aeg lõbus olevat.

Tristan

Mina mahutasin enda juurde ühe austerlase – Maja. Juba enne kohtumist meil jutt jooksis ja ega ta lahkumiseni ei lõppenudki. Maja oli viisakuse kehastus ja tõi Austriast kaasa ka palju head ja maitsvat. Kahjuks jäin just sellel lahedal nädalal haigeks, kuid jõudsime siiski peale programmi teha muidki kultuurseid tegevusi: öösel vanalinnas linnakatega seigelda, käia Hesburgeris ja võtsin ta isegi tuletantsu trenni kaasa. Lisaks jõudsin teda oma sõpradele tutvustada, kellega ta hästi klappis ja siiani kontaktis püsib!
Majale endale jäi kindlasti hästi meelde ka oma nime korduv nägemine majade peal!

Ketlin

Minu juurde tulid nädalaks elama kaks tüdrukut – Freyja ja Magdalena. Klapp tekkis mul nendega koheselt, saime hästi läbi ning kodus valitses soe õhkkond. Tundsin, et elan justkui restoranis, kuna nädala jooksul üllatasid mu austerlased mind kahel korral oma rahvustoitudega. Esimesel korral tegid nad mulle pannkoogisuppi (vägavägahea!!!) ning laupäeva hommikul ärkasin üles köögist tuleva pannkoogilõhna peale. Meil oli koos vahva ning ootan juba, et neid kevadel uuesti näha!

Mia Marie

Sellel aastal moodus kooli sünnipäev meie jaoks natukene teistmoodi – 36 asemel oli meid pea tugev 60 inimest kringlikeste ääres. Meie austerlastest tulvil seltskond koges aga kõige ehedamat ja klassikalisemat kooli sünnipäevatseremooniat. Lõunal käis meile rääkimas vil!135 Laima Šusta oma gümnaasiumielust ja kogemustest Suurbritannia ülikoolis. Peale erakordselt põnevat ettekannet kerkis järjekordselt õhku küsimus — kas vihm meid murrab ja staadioniüritus jääb ära või punnitame vastu! Sel aastal (nagu ka varasematel aastatel) võitis õpilaste tung koguneda kooliga yhte kohta kokku seenevihmast olenemata. Staadionil ei jäänud mängimata juba traditsiooniks kujunenud jalkamäng, retsitantsude esitamine ning loomulikult pidulik kringli söömine!

Tobias

Pilt: Tallinna Reaalkool

Juba 2. septembril oli meil spordipäev – jess! Orienteerusime kahekaupa Pirita metsas nagu eelmiselgi aastal. Minu meelest veel vahvam, kui tavaline spordipäev. Tegu oli valikorienteerumisega ja tunni aja jooksul tuli läbida niipalju punkte, kui jõudsid. Meie tüdrukutest oli kiireim Mirtel, kes läbis kõik punktid, jooksis üle kuue kilomeetri. Poisid jooksid ka päris tublisti.  Rahulikumad jalutasid. Ega muud ei olegi, kui tulemusi oodata!

Liisa

Nagu kipub olema igal sügisel, siis olime ka tänavu sunnitud suve seljataha jätma ning 1. septembril kooli staadionile kogunema. Aktusel saime nautida taaskohtumise rõõmu, klassijuhataja tunnis uudiseid igast võimalikust kooliteemast ja kõigile suvesünnipäevalistele meeleoluka laulu esitada.

Mõned klassikaaslaste muljed esimesest päevast:

“Väga vahva aktus oli – ja see mõnus kooli kodune tunne!”

“Väga külm ja lõbus oli. Võib-olla natuke stressirohke – üldse ei taha UT-d kirjutada. Aga tore oli kõiki taas näha!”

Ketlin

POV: unustasid mütsi koju

Traditsiooniline aastat alustav klassipilt

Et Reaalkooli 10. klassi lõppedes ka veidi loomingulisust endas tunda lõime klassijuhatajatunnis mõned temaatilised luuletused! Ainult üks reegel – luuletuse esimene rida pidi olema Marten Nageli peast kukkunud “kool on läbi”. Järgnevad mõned toredad (ja ka süngemad) näited meie loomingust:

Kool on läbi

ära tunne häbi

vaid leia endas vägi

et vedada läbi

———————————————

Kool on läbi

hinnete pärast ainult natukene häbi

Ene räägib katustest –

kirikukellad minu matustest

suvi lõbu, lusti täis

nii kaugel ees see näis

UT tuleb

meie jaoks see maailam suleb

———————————————

Kool on läbi

mul on häbi

maas on käbi

elu on läbi

———————————————

Kool sai läbi

kuusekäbi

Maha jääb nüüd koolimaja

meil on suvevaheaega vaja

Traditsiooniliselt toimub sügiseti märgipidu, kus kaheteistkümnendikud saavad rinda märgi. See sügis möödus aga haiguste tuultes ning pidu toimus kahjuks väiksemas mahus kui tavapäraselt, see tähendab ilma kogu gümnaasiumi tantsupeota. Hea vanem realist mõtleb alati ka nooremate koolikaaslaste peale ning ära ei jää midagi! Möödunud sügisel ärajäänud gümnaasiumi tantsupidu toimus reedel, 13. mail. Keerutasime jalga tantsupõrandal Olav Ehala kvartetti ja Kelli Uustani saatel ning vahelduseks olid nagu ikka imelised Piret Otsa seltskonna tantsud. Kui põrand juba siledaks ja jalad villi tantsitud, hakkasid kaheteistkümnendikud laulma: “Välja, välja koolimaja seest, sest aeg on minna tudule, kel märki pole ees!” ning noorematel ei jäänud muud üle kui hakata end kodu poole sättima. Ja jätta kaheteistkümnendikud koolimajja….

Kirjutas Anna-Maria

18. aprillil toimus Tallinna Reaalkoolis Ukraina päev, mis oli varem traditsiooniliselt olnud Taani päev, aga sel aastal tunnustame Ukraina kannatusi. Esimese tunni viis meile läbi MTÜ Mondo esindaja Mari-Kätrin Kinks, kust tublimad jooksid järgmistesse tundidesse algkoolile Ukraina kultuurist rääkima. Toimus ka pidulik aktus, kus rääkisid Ukraina suursaadik Eestis Marjana Betsa, Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ja Euroopa parlamendi saadik Marina Kaljurand. Neljandaks tunniks panid end valmis meie klassi LEGO-ässad, kes meisterdasid tublilt Ukraina sümboleid. Päeva lõpuks toimus ka Ukraina-teemaline filmiõhtu, kus näidati kahte teost – film “Maa kui sinine apelsin” ning sari “Rahva teener”. Terve päev oli olnud tegevust täis ning olime õnnelikud, et saime sel viisil hinnata Ukraina mitmekesist kultuuri.

Meisterlikud Miad õpetamas teist klassi

Õnneks mitte haiguse tõttu vaid ikka tänu meditsiini suunatundidele. Kõigest päevase etteteatamisega suundusimegi jooksuga peale matemaatikat koolist Ravi tänavale ja sealt leidsime kõik omale personaalsed nimesildikesed. Väikestest hilinemistest hoolimata saime kuulata mitmekesist loengut kardioloogiast ja seejärel ka elustamisele ise käe külge panna:

Õpime Anne peal elustama!

Keerame korrektselt Miat

Praktiliselt arstid

POV: sind elustatakse

Vastavalt PEKi korraldustele jätsime 1. aprillil koolikotid koju ja pidime riided pahupidi selga panema. Viimasest küll eriti välja ei tehtud, kuid kooli peal oli näha kõiksugu loomingulisi lahendusi oma õpitarvikute kandmiseks – kellel prügikastid, kellel mikrouun ja isegi ostukäru võis kohata!

Ka meie klassis leidus innukaid osalejaid:

Marteni ja Otsmaa meisterlikud lahendused.

Kotilahendus, mis sai Reaalpihis palju armastust

Haruldane – Nora pahupidi sokk

Suurel pagasil on omad plussid

ja ka miinused