Suusapäev

3. veebruaril toimus 138. lennu suusapäev Kõrvemaa Suusakeskuses. Kohapeal oli võimalik suusatada ja kelgutada. Suuskadel toimus lennuvaheline teatevõistlus, mille võitsime meie. Kuid kõik meist polnud just kõige osavamad. Mõnel läks suusakepp katki, mõni veetis rohkem aega lamades kui püsti. Pärast rasket suusatamise sessiooni ootas meid kuum frikadellisupp. Pärast seda otsustasid mõned veel viimased liulaskmised teha ning juba kella kahest olime kooli juures tagasi.

Christopher Hein

Lisas: trk138c 07.02.2021 16:34

Tartu rahu

2. Veebruaril 2021 toimus Reaali Poisi juures Tartu rahu 101. aastapäeva tähistamine. Tegemist on G5 koolide pikaaegse traditsiooniga. Iga aasta korraldab seda erinev kool. Sel aastal oli korraldajaks Tallinna Prantsuse Lütseum. Üritus algas piduliku marsiga (loomulikult ei puudunud ka hümn) ja edasi pidasid kõnesid Lütseumi president ning Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu. Kõnedes toodi välja eelkõige seda, et tegu on kōige tähtsam sündmusega Eesti ajaloos ja ilma selleta oleksid meie minevik ning olevik väga erinevad. Mälestati ka vabadussõjas langenud õpilasi. Lõpetuseks pandi pärjad Poisi ette maha ning kanti koolide lipud taaskord marsiga minema.

Patrik Roostfeldt

Lisas: trk138c 07.02.2021 16:28

Õpetajate päev

5. oktoobril tähistasime kogu kooliperega õpetajate päeva. Päev möödus meie klassil vägagi lõbusalt, matemaatikatunnis oli esmaspäeval rohkem koogi söömist kui ülesannete lahendamist, mis läheneva arvestuste nädala hirmus ei pruukinud olla kõige õigemini sisustatud tund, kuid vahepeal tuleb klassiga midagi lõbusamat ka teha. Keemiatunnis saime tänu toredatele 136.c klassi Kangrotele nii mõnegi uue teadmise (nt. paber sisaldab suurel määral glükoosi ja tsellulaas lagundab tselluloosi).

Karolin Juhkam

Lisas: trk138c 02.02.2021 21:44

Kooli sünnipäev

29. septembril tähistasime kooli sünnipäeva. Viienda tunni ajal käis meile tundi andmas vilistlane Gregor Pihlak, kes rääkis meile majandussuunast ja oma kooliajast. Pärast seda oli staadionil aktus ja direktor Ene Saar pidas kõne. Samuti jagati ka kätte auhindu igasuguste saavutuste eest. Pärast seda sõid kõik klassid seda, mida nad olid enda lauale toonud.

Hendrik Jaagant

Lisas: trk138c 02.02.2021 21:43

Paadipõgenikud ja Otto Tiefi valitsus

Suur põgenemine oli massiline põgenemine sissetungiva Punaarmee eest Eestist 1944. aasta hilissuvel ja sügisel. Põgeneti paatidega peamiselt Rootsi. Suuremad eestlaste kogukonnad tekkisid veel Austraaliasse, Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse ja Suurbritanniasse. Põhjuseks oli hirm Nõukogude võimu ees. Eestist põgenes umbes 80 000 inimest, kellest 6-9% hukkusid teel.

Otto Tief oli Eesti poliitik ja sõjaväelane ning elas aastatel 1889-1976. Otto Tiefi valitsus kestis 18. september 1944 – 12. jaanuar 1953.  See oli EV 28. valitsus, ĂĽhtlasi ka viimane põhiseaduslik Vabariigi Valitsus Eestis enne EV taastamist. Otto Tiefi valitsus lagunes Nõukogude võimu sissetungimise tõttu. Mitmed liikmed viidi vangilaagritesse, ainult ĂĽks põgenes. Hiljem oli valitsus eksiilis

Foto: erakogu

Lisas: trk138c 27.09.2020 20:05

Mart Kalmu loeng

23. septembril möödus 80 aastat päevast, kui okupatsioonivõimud eemaldasid esmakordselt Reaali Poisi. Selle puhul pidas Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalmu huvitatud õpilastele ja õpetajatele loengu meie sambast. Kalmu, kes on lõpetanud Reaalkooli 94. lennu, jagas väga huvitavalt oma arvamusi Tallinnas püstitatud kujudest, mälestussammastest, Reaali Poisi ajaloost ja poisi arhitektidest. Usun, et kõik kuulajad said juurde uusi põnevaid teadmisi ja võtavad osa ka tulevastest taolistest üritustest.

Laura Helena Koppel

Lisas: trk138c 25.09.2020 20:50

Laidoneri teatejooks

24. septeembril toimus Viimsi vallas Laidoneri teatejooks. Võistlus toimus 8×800 formaadis. Meie klassist osalesid Marten Henrik Kelement ja Karl Gustav Jurtšenko. GĂĽmnaasium poisid võitsid esikoha ning samuti ka põhikooli poisid. GĂĽmnaasiumi tĂĽdrukud jäid väärikale teisele kohale. Lisaks said eriauhinna kõige kiirema ringi eest meie poisid, koosseisus Kaspar Päärson, Karl Gustav Jurtšenko, Andreas Laksberg ja Marten Henrik Kelement.

Marten Henrik Kelement

Lisas: trk138c 25.09.2020 20:32

Russalka

23. septemberil, kolmapäeval kogunesime koos 138.a lennuga 7.30 Russalka juures, kus alustasime ajalootundi. Päike oli alles tõusnud ja õues oli veel külm. Õpetajatest olid kaasas meie ajalooõpetaja Madis Somelar ja 138.a klassijuhataja Anu Kell. Mart Raidmets 10.a klassi õpilane pidas väga ilusa kõne Russalka kohta, millest meile kõigile jäi midagi meelde välja arvatud Renele, kes hommikul magas ja kaasa ei tulnud. Russalka juures tuvusime ka paralleelklassiga ning jalutasime teiseks tunniks koos kooli tagasi.

Gregor Gerretz

Lisas: trk138c 25.09.2020 20:25

Teaduspärastlõuna

21. septembril algusega 16.00 toimus Toompeal Teaduste Akadeemia majas teaduspärastlõuna, mis oli pühendatud Eesti esimesele põhiseadusele ja selle kujunemisele. Ürituse korraldamiseks oli mitu põhjust, esiteks möödus sellel aastal 100 aastat esimesest Eesti põhiseadusest ning teiseks kirjutas/koostas Rait Maruste raamatu “Eesti omariikluse põhidokumendid”,mis on esimene kogumik meie omariikluse alustekstidest. Ürituse pikkus oli umbes 2 tundi, millest esimesed 1,5 tundi olid loengud Eesti esimese põhiseaduse kohta, mida esitasid Lauri Mälksoo, Rait Maruste, Hannes Vallikivi ja natuke rääkis ka Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Hiljem pakuti suupisteid ja sai vabas õhkkonnas kuulatu üle arutada. Lisaks avanes ka harukordne võimalus Teaduste Akadeemia rõdult pilti teha. Meie klassist käis seal 4 inimest: Karl Gustav, Claudia, Katriin ja Kadriann. Lisaks oli ka õpilasi teistest klassidest ning ka õpetajad Anu Kell, Madis Somelar ja Tiia Luuk.

Karl Gustav Jurtšenko

Lisas: trk138c 25.09.2020 20:21

Maailmakoristuspäev 2020

Tänases jutukeses meie jutukast klassist, kuidas meie klass käis jutustamas ja prügi korjamas Hirve pargis. 22. septembril käisime kogu klassi (sh lennuga) Hirve pargis prügi korjamas. Kaasas olid muidugi kummikindad ja prügikotid, mis osutusid väga vajalikuks, sest prügi seal juba leidus. Parimate leidude hulka kuulusid päikeseprillid, tükk marmorit ja veiniklaas. Muidugi korjasime ka tavalist prügi nagu kilepaberid, kommipaberid, vanad suitsukonid. Prügi oli palju, kuid meie tublid klassikaaslased said oma ülesandega imehästi hakkama. See oli ka viis rohkem sõbruneda, samalajal maailma aidates. Kokkuvõtteks tahaks kõigile südamele panna, et prügi ei peaks maha viskama vaid viskama selle prügikasti!

Kaspar Helm

Lisas: trk138c 25.09.2020 20:19