138c

Reedel, 10. septembril osales meie klass spordipäeval. Seekord jäid teatevõistlused ära ja toimus hoopis orienteerumine. Aset võttis see Pirita metsaradade vahel. Eesmärgiks oli alla tunni ajaga läbida kõik ettenähtud punktid. Lõbusaks tegi asja see, et ei jooksnud rada läbi üksi vaid koos sõbraga. Peale orienteerumist saime pirukat ja õuna.

Caroline

1. mail osales meie klass teemapäeval „Eesti omariikluse taastamine õigusliku järjepidevuse alusel – vaimsus Välis-Eestis ja kodumaal”. Teemapäev toimus Zoomis ja algas 10.45 ja kestis kuni 14.35. Esinejaid oli nii välis- kui ka kodumaalt kes kõik rääkisid sellest, kuidas taastati Eesti iseseisvus nii kodus kui ka võõrsil. Kogu üritus oli hästi korraldatud ja reklaamitud ning väga huvitav.

Hendrik Truss

Laupäeval, 24. aprillil osales meie 138. lend koos vanemate gümnaasiumi- ja põhikooliastme lendudega ning ligi 200 õpilasega Eesti eri koolidest huvitaval Riigikantselei korraldatud külma sõja aegset Euroopat puudutaval teemapäeval. Esinejateks olid erinevate Euroopa riikide praegused ja endised ajalooõpetajad: Niina Väntanen Soomest, Jacek Staniszewski Poolast, Stine Isaksen Taanist, Miguel Barros Portugalist ja Vassiliki Sakka Kreekast. Eestit esindasid meie oma Reaalkooli abituriendid Hugo Kivilo ja Sten-Markus Reintam ning Tartu Ülikooli magistrant Katariina Sofia Päts (vil! 132).

Väliskülalised avasid põhjalikult nende koduriikide käekäiku nii külma sõja ajal kui ka sellele eelnevatel perioodidel. Kuulsime lugusid nii siit kui sealtpoolt Raudset eesriiet. Elulisteks ning paremini jälgitavateks muutsid esitlusi esinejate isiklikud kogemused tollest ajast.

Välisesinejate vahepeale saime kuulda ka Katariina Sofia Pätsi loengut laulvast revolutsioonist ning teemapäeva lõpetuseks tutvustasid Hugo Kivilo ja Sten-Markus Reintam USA välispoliitikat külma sõja ajal ja selle mõjusid ning tagajärgi Euroopale.

Tehnilistele viperustele vaatamata oli tegu silmiavardava veebiteemapäevaga, mis oleks aga päriselt kohapeal kuulates kindlasti veel kaasahaaravam olnud.

Robert Pappel

Neljapäeval, 15. aprillil võis meid kõiki ”Jumalate” lõpukella vaatamas näha. Masendaval kombel toimus üritus taaskord veebiteel, kuid võtsime, mis võtta andis. Peeti kõnesid, naerdi mälestuste ja lapsepõlvepiltide üle, kuid siiski oli tugevalt tunda ka kurbust lahkumise üle. Lõpukell oli väga siiras ning pani ka ennast veidi rohkem gümnaasiumiaega väärtustama, kuna mitte miski ei kesta igavesti. Valetan, kui ütlen, et silmad kella helisedes veidi märjaks ei läinud. Tuult tiibadesse, meie armsad Jumalad!

Elisabeth Lauri

8. aprill 2021 andis Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid e-külalistunni. President Kaljulaid rääkis tunnis, kuidas tulla toime praeguses olukorras nii isiklikul tasandil kui ka riigina. Kuna tegemist oli youtube ülekandega oli seal ka kommentaarium ning sinna kirjutati igasugu jubedusi. Raske oli keskenduda Presidendi jutule, kui seal selline möll toimus. Õpetaja Somelariga lepiti kokku, et sinna lollusi ei tohtinud kirjutada, aga juu siis seda ignoreeriti. Presidendi jutt oli asjalik, aga väga poliitse hoiaku tõttu jättis kohati natuke külmaks. Oli näha, et ta üritas anda endast parimat nii ettekandel kui ka küsimustele vastates. Tundsin moderaatorile kaasa.

Jakob Eduard Laul

7. aprillil toimus Tallinna Reaalkoolis teaduspäev. Algklassidele rääkisid “Rakett 69” staarid Martin Rahe ja Karolin Laud teadusega tegelemisest, põhikoolile andsid tunde kümnendikud ning gümnaasium sai kuulata huvitavaid kõnelejaid erinevatest teadusvaldkondadest. 

Mina ja klassiõde Nora saime ka ühe Ameerika ajaloo teemalise tunni anda, õpilasteks olid meil kuuendikud. Nende motiveeritus oli täpselt selline nagu kuuendikelt oodata võiks. Juba niigi nõme on olla tunnis, kui õpetaja küsib küsimuse ja keegi ei vasta. Võin tunnistada, et olla ise see, kes vaatab lootusrikkalt neid profiilipilte ja ootab, et keegi tema küsimusele vastaks, on ikka kordadesnõmedam. Sain kindlasti uue perspektiivi sain kindlasti, kas midagi aga muutus, seda ma veel öelda ei oska. Muidugi ei olnud meie kogemus üdini negatiivne, paaril korral saime ikka oma küsimustele ka vastused ning esitluse tegemine lasi meil tulevaseks ajaloo arvestuseks korrata. Kõige tipp oli siiski see, et üks kuuenda klassi tüdruk kirjutas meile tol õhtul meili sisuga, et meie tund oli väga põnev ja talle see väga meeldis. Kellele ei meeldiks, kui neid kiidetakse. 

Päeva lõpus toimusid veel loengud. Hannes Vallikivi kõneles Eesti põhiseaduse kujunemisest, Tarmo Soomere (Teaduste Akadeemia president) mereteede arengust ja Kersti Uibo dokumentaalfilmide tegemisest. Enamuste kuulajate vaieldamatuks lemmikuks oli president Soomere. Ta on ise teemaga hästi kursis ning tema juttu oli seetõttu lihtne kuulata.Üks huvitav fakt, mis mulle tollest loengust meelde jäi oli, et Läänemerel tegeletakse tegelikult rohkem kaubandusega kui Panama kanalis. On alles üllatav!

Üleüldse oli tore ja informatiivne päev. Igatahes oli selline paus argipäevasest koolielust vähemalt minu arust väga teretulnud.

Karmen Laud

1. aprillil käisime klassiga Õpilaste Teadusfestivali esitlusi vaatamas ning ka oma uurimistööde jaoks mõtteid kogumas. See aasta oli eelmistega võrreldes konkursi ülesehitus veidi teistsugune – nimelt saime ise valida, millal ja mida vaatasime, mistõttu oli ka huvi asjaga tegelemiseks rohkem. Mitmed tegid vaatamisega algust juba hommikul kell 9, teised jõudsid live ülekandeid vaatama õpetajate poolt välja pakutud aegadel. Ka nii mõnigi õpetaja näitas asja vastu huvi ja arutles meiega koos erinevate tööde sisu üle. Üldiselt oli kindlasti tegu väärtusliku kogemusega ning nii mõnedki õpilased plaanivad oma töödega samuti konkursil osaleda.

Barbara Victoria Kuusk

30. märtsil toimus Taani päev, mille raames oli meil võimalus kuulata külalisesinejatena Taani suursaadik Kristina Miskowiak Beckvardi, Rasmus Anderseni ja saatkonna praktikante Neeli ja Juani. Suursaadik tutvustas oma tööd saatkonnas ning rääkis oma tegemistest Eestis – näiteks Saatkonna hoone ehitusega 1999. aastal näitasid nad, et usuvad Eesti ja Taani pikaaegsetesse suhetesse, nad on korraldanud ka näituseid. Rasmus Andersen rääkis sõjaväest, üldisest julgeolekust Balti riikide lähistel ning ka sellest kui palju miine reaalsuses meredes on. Neel ja Juan keskendusid oma esitluses elule Taanis ning võrdlesid seda Eestiga, rääkisid sellest, milline on keskmine taanlane, milline on elu Taani ülikoolis ja kuidas riik toetab tudengeid. Esitlused olid informatiivsed ja väga huvitavad.

Lisaks toimus päeval erinevaid huvitavaid võistlusi ning noppis mõned auhinnad.

Täname Taani päeva korraldustiimi ning esinejaid!

Kadriann Kummer

Algne heameel natuke pikema une üle on ammu läinud(välja arvatud siis kui saab magada üheksani). Uue tagasi löögi andis ka kella keeramine. 4 esimest tundi füüsikas ja matemaatikas ei olnud pingutus niivõrd arusaamises, vaid alustuseks ärkvel püsimise osas.  Motivatsioon on olemas, aga pigem teeks kõike muud kui õpiks. Kuigi peab mainima, et me oleme selle distantsõppe osas arenenud. Nüüd juba öeldakse enne tunni algust õpetajatele ,,Tere hommikust!” ja peale tunni lõppu ka ,,Nägemist!”. Tunnis vastatakse õpetaja küsimustele. Enne seda täitsid neid kohti 30sekundilised kuni paari minutilised piinlikud vaikused, sest keegi ei taha mingi hinna eest suud lahti teha. Lisaks on arenenud oskus paremini ja kiiremini õpetajate poolt antud programme kasutada.  Ühesõnaga praegune situatsioon kooli asjade osas on pigem ,,meh’’. Koroona- ja kevadväsimus on parim kombo ning suvevaheajani on jäänud 70 päeva – nädalavahetused ja kevadvaheaeg, mis tähendab, et veel on vaja vastu pidada 45 koolipäeva.

Karl-Martin Laasberg

19. veebruaril toimus vabariigi aastapäeva aktus, kus lauldi meie kooli õpilaste poolt kirjutatud regilaulu, kuulati direktori traditsioonilist kõne, jagati tunnustusi aineolümpiaadidel kõrge koha saavutamise eest ning lõpuks tantsiti ka kaerajaani. Aktust juhtis meie klassi õpilane Karl Joosep Randveer. Eelnevalt, juba hommikul kell 8 toimus tseremoonia õppursõdurite ja õpetajate auks, kes võitlesid Eesti vabadussõjas. Tseremoonial osalesid need Tallinna koolid, kelle õpilased võitlesid 1918.-1920. aastatel vabadussõjas (Gustav Adolfi gümnaasium, Jakob Westholmi gümnaasium ja Tallinna Reaalkool). Kõiki koole esindasid oma lipkonnad.

Karl Joosep Randveer