Keskaegne linn – Viljandi

Keskaegne Viljandi

  1. novembril käisime Eesti keskaegses linnas Viljandis. Seal külastasime erinevaid ehitisi, mille juures tegime lahedaid pilte. Oli külm, aga bossidele see pinget ei pakkunud.

Ordulinnus

Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on üks esimesi Eestis rajatud kivilinnuseid. Viljandi pealinnus oli Liivimaal Riia järel suuruselt teine pealinnus. 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva lossipargiga kujunenud puhkealaks ja võetud ehitismälestisena riikliku kaitse alla[. Lossivaremetes korraldatakse tänapäeval kontserte ja on peetud spordiüritusi. Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest (13. ja 14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone) ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatakse pealinnust koos seda ümbritseva I eeslinnusega Kaevumäeks, II eeslinnust Teiseks Kirsimäeks ning III eeslinnust Esimeseks Kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljas eeslinnus. Linnusemüüridest on tänini jälgitavad II eeslinnuse põhjasein, I eeslinnuse värav ja konvendihoone välisperimeeter. Äratuntavad on I eeslinnuse põhja- ja idaküljel asunud hooned, linnuse lõunaküljel asunud Villu kelder ning vallikraavi ulatunud dansker.

Rippsild

Viljandi rippsild asub Viljandi ordulinnuse varemetes Kaevumäge ümbritseval vallikraavil konvendihoone läänemüüri lähedal. Viljandi rippsild on jalakäijate rippsild Viljandi lossimägedes, riiklik ehitismälestis ja üks Viljandi linna sümboleid. Sild on 50 meetri pikkune, malmist portaalidega ja neetliidetega kinnitatud profiilterasest tarindiga. Silla valmistas 1879. aastal Riia firma Felser & Co ja see asus algselt Tarvastu ordulinnuse vallikraavil, kus see kergendas Tarvastu mõisniku von Mensenkampffi pereliikmete juurdepääsu linnuse varemetes asuvale kabelile. 1930. aastal kinkis mõisahärra Karl von Mensenkampff silla metallosad ja kandetrossid Viljandi linnale. 1931. aastal paigaldas Werner Eldringi metallitööfirma silla Viljandi lossimägedesse üle 15 meetri sügavuse Suuroru. 1995. aastal rekonstrueeriti sild põhjalikult Viljandi Rotary Klubi eestvedamisel ja Viljandi Metall AS teostusel.

LinnamĂĽĂĽr

Viljandi linnamüür oli taldmikuosas 1,8–2 m paksune, ülaosas paarkümmend sentimeetrit õhem, ning oletatavasti 3–5 m kõrgune. Linnaga lõuna pool liituv Viljandi ordulinnus oli üks Liivimaa võimsamaid, pealinnusega liitus kolm eeslinnust, ka linna võib vaadelda linnuse eelkaitsena. Ehkk kivilinnuse rajamist alustati 1224. aastal, pole esialgse linnuse kuju teada, arvatavasti oli ringmüüriga piiratud alal mõni väiksem kivihoone. Konvendihoone rajamiseni jõuti arvatavasti 13.–14. sajandi vahetusel, eeslinnuste rajamisaeg pole teada, kuid tundub vähetõenäoline et sellega alustati enne 14. sajandit. Linnus jäi varemetesse Poola-Rootsi sõdade (1600–1622) järel.

Viljandi Jaani kirik

Viljandi Jaani kirik on Viljandis paiknev kivikirik, kus tegutseb EELK Viljandi Jaani kogudus. Kiriku kellatornis mängib Eesti suurim, 25 kellast koosnev kariljon Tõnu Kõrvitsa spetsiaalselt Jaani kiriku kellamängu jaoks kirjutatud teost. Kirik asub aadressil Pikk tänav 6. Aastatel 1466-1472 rajati kompleksi kloostrikirik. Klooster tegutses Viljandis kuni Liivi sõjani ning aastal 1560 see suleti. Kloostri hooned hävinesid järgnenud sõdades. Rootsi ajal aga kohandati kloostrikirik luterlikuks linnakirikuks. Kirik sai uue tornikiivri aastal 1815 ja sellest ajast alates on kiriku välimus püsinud suures plaanis muutumatuna. Jaani kirik suleti aastal 1950. aastatel ja muudeti mööblilaoks. 1986. aastal hakati hoonet rekonstrueerima kontserdisaaliks ja 1989. aastal peeti kiriku taastamise plaane. 27. detsembril 1992 teostati taas kiriku sissepühitsemine.

Viljandi Pauluse kirik

Viljandi Pauluse kirik on pühakoda Viljandis aadressil Kiriku tänav 3. Kirikus tegutseb EELK Viljandi Pauluse kogudus. Kirik otsustati ehitada pärast seda, kui kogudus jagati 1860. aastal linna- ja maakoguduseks ning Viljandi Jaani kirik jäi linnakogudusele. Punastest tellisest ja maakivist ehitatud uusgooti stiilis hoone projekteeris arhitekt Matthias von Holst. Kirik pühitseti 30. oktoobril 1866. Kiriku interjöör on avar ning kolmest küljest ümbritsetud rõduga. Kirikusaali valgustab teiste seas erakordselt suur kroonlühter, mille kogudus hankis Nürnbergist. Seal asub kauni prospektiga Eesti suurim täismehaanilise traktuuriga orel, mille on valmistanud Guido Knauff. 

Viljandi raekoda

Viljandi raekoda asub Linnaväljaku ääres Linnu tänav 2. Praeguse üsna moodsa ehitise asemel oli algul vana raekoda, mis oli üks neljast vanemast säilinud kivimajast viljandis. Esialgsest on säilinud vaid esimese korruse müürid. Kellatorn Hoone oli ehitatud ajavahemikus 1768-1774 elumajana justiitsbürgermeister Johann Nicolaus Ottole ning kuulus stiili järgi murtud kelpkatusega lõppevasse barokiajastusse. 1838. aastal ehitati majale kellatorn. 1930. aastate alguseks oli vana raekoda oma aja ära elanud ja omadega läbi – talad ja katused olid mädad. Linnainsener Erich Otting projekti järgi ehitati raekoda ümber ning 1932. aasta jaaniööl tegi oma esimesed löögid Saksa firmalt tellitud uus vastne kell. Algne tornikell oli puust ratastega, raekoja vahi kohustus oli kell hommikul õigeks panna.Raekoja ümberehitamine oli osa Viljandi üldisest moderniseerimise plaanist, mille korraldajaks sai koolmeistrikutsega linnapea August Maramaa. Linnapeale rajati 2007. aastal pronksist mälestusmärk.

Fotod: erakogu

Autorid: Henri, Oliver, Tristan, Kevin, Christopher, Gregor T.

Postitatud: Teisipäev, 07.12.2021 kell 9:47 p.l. Kategooria: Uncategorized. Selle sisestuse RSS-voog: RSS 2.0

Lisa kommentaar