Arhiveeritud - kategooria: ‘12.kl’

Õpetajate jĂ€relkasv

5. oktoobil tĂ€histati koolis Ă”petajate pĂ€eva. Erinevalt varasematest aastatest, kus on abituriendid meile tunde andnud, olime see aasta meie need, kes said vĂ”imaluse klassi ees mitmekesi endast nooremaid Ă”petada. Esimesed 4 tundi olid koolipĂ€evas tavalised, vĂ€lja arvatud nende jaoks, kes algklassidele tunde andsid, kuid enamike jaoks olid 5. ja 6. tund need, kus Ă”pilased Ă”petaja rolli ĂŒle vĂ”tsid. Selle pĂ€eva jaoks olid kĂ”ik juba eelmisel nĂ€dalal aineĂ”petajatega lĂ€bi rÀÀkinud ning kui Ă”petaja just ei soovinud midagi spetsiifilist Ă”petada, said abituriendid Ă”pilastega teha mida iganes nad ise tahtsid ning see hĂ”lmas mitmel juhul kahooti vĂ”i kuldvillaku mĂ€ngimist. KokkuvĂ”ttes oli Ă”petajate pĂ€ev vĂ€ga meeldejÀÀv ja vahva kogemus.

– Aleksander

14.10.2021

Valimised – meie poliitikute tĂ€hetund

Selle aasta sĂŒgis on vĂ€ga eriline. Ukse ees olid kahed (kolmed) valimised. 8. oktoobril valiti REKile uus president, kelleks sai meie oma poiss Tema KĂ”rgeausus HĂ€rra President Andreas PÔƥnograjev ning asepresidendi ametisse astus ka Hanna Maria Vinkel. 17. oktoobril toimuvad KOV valimised. Meie klassist astub ĂŒles tulevane NĂ”mme linnaosa vanem Indrek Vahur. Heldete sponsorite rahade eest organiseerisime poistega garderoobi seinale kĂ”ige suurema plakati, mis sinna mahtus, et suurendada Indreku vĂ”imalusi. Indrek on oma kampaaniat teinud alates 2018. aastast ning loodame, et see aasta tema unistused tĂ€ituvad. Koolis tegid ka kĂ”igi eestlaste eest kampaaniat kaks asjapulka. On teada, et eestlased annavad 40%, vĂ”tavad 40% vĂ”i vĂ”tavad 40%. Et traditsioonid ja kohvimasin sĂ€iliksid, julgustas kandidaadiduo inimesi vĂ”tmisest pausi tegema ja valima minna. Lubati lĂ€bipaistvust, ausust, toetust, kohvimasina sĂ€ilimist, vĂ”rdsust ja palju muud. Valik valimisplakateid:

10.10.2021

Rebaste ristimine

 

Rebaste ristimine ning retsinĂ€dal ise on ĂŒks vĂ€ga vĂ€hestest Reaali traditsioonidest, mis hoolimata koroonaaastatest alati toimunud on, kahjuks aga piiratud kujul. Ametlikult pidi retsinĂ€dal algama 13. septembril, et kĂŒmnendikel oleks veidigi aega ka paljude jaoks tĂ€iesti uue kooliga kohaneda, kuid juba eelneva nĂ€dala kolmapĂ€eval said nad kĂ€tte esimese ĂŒlesande – leida ĂŒles oma jumal. Uutele reaalikatele anti kĂ€tte erinevad vihjed, mĂ”ned selgemad kui teised, mistĂ”ttu pidid osad kĂŒmnendikud, kelle vihjeks oli “Mul on mustad jalanĂ”ud” lĂ€bi kĂ€ima terved klassid enne seda, kui lĂ”puks Ă”ige inimese leiavad. KĂ”igile aga Ă”nn ei naeratanud – hĂ€belikumad rebased oma jumalat ei leidnudki, paljud lennukaaslased seisid terved vahetunnid aula ees lootusetult ning peale tunde pidi nii mĂ”nigi seisma sihitult garderoobis, oodates, et Ă€kki keegi julguse kokku vĂ”tab. Paljud seda siiski ei teinud ning sellele jĂ€rgnesid ka esimesed karistused, millest ma aga ĂŒhtegi ei mĂ€leta, kuid nĂ€dala lĂ”puks olid enamused kĂŒmnendikud jĂ”udnud oma pildi Ă”ige grupi juurde aula ees paigutada ning rets saigi alata. Esmaspaevane koolipĂ€ev möödus ilma suuremate sĂŒndmusteta: jagati karistusi, pakiti Ă”pikuid ja kohaneti uute kostĂŒĂŒmidega. Trall algas aga alles pĂ€rast tundide lĂ”ppu, kui ĂŒhiselt koguneti staadionile, et anda avapauk retsinadalale teatevĂ”istlustega. Vaatamata rasketele pingutustele vĂ”itsid EBAAUSALT smurfid, kes Ă”nneks pĂ€rast haledalt disklahvi said, uuteks vĂ”itjateks olid meie omad Ă”elad tĂŒdrukud. RÔÔmsalt liikus seejĂ€rel iga roju oma koju. TeisipĂ€ev oli samuti retsinĂ€dalale omane. JĂ€tkus esmaspĂ€eval alguse saanud fotojaht, iga grupp leidis omad tegevused ning sisustas rebaste pĂ€eva erinevate karistustega, sidudes vahepeal kokku ka terve grupi. Peale rasket koolipĂ€eva leidis aulas aset viktoriin, kus pandi proovile oma teadmised Reaalkoolist, koolikaaslastest ning popkultuurist. KolmapĂ€eva tippsĂŒndmuseks osutus maastikumĂ€ng – peale nĂŒristavat koolipĂ€eva pidid rebased jooksma mööda linna, tĂ€ites teel kiiruse peale erinevaid ĂŒlesandeid. Muidu möödusid ka nĂ€dala viimased pĂ€evad kiiresti. Vahetundides harjutati tantsu, otsiti pildi jaoks Martin Saart ja hapet ning tĂ€ideti karistusi. NĂ€dalale pani lĂ”pu reedene pĂ€ev, peale kooli koguneti Rotermanni kvartalisse, tehti flashmob ming suunduti tagasi kooli, kus peale eri klasside vahel pimedalt liikumist pandi retsinĂ€dalale aulas pidulikult punkt peale.

– Andreas PÔƥnograjev

Video autorid: Georg RĂŒĂŒtel, Epp Maria Pugal (137.c)

01.10.2021

140. juubel!

29.09.2021

Omamoodi ajalootund

KĂŒlastasime klassiga 24. septembril ajalootunni raames Siselinna kalmistut. Peamiselt oli kalmistu jagatud kolmeks vĂ€iksemaks osaks: Aleksander Nevski kalmistu, Vana-Kaarli kalmistu ja SĂ”javĂ€ekalmistu. ÕppekĂ€iku alustasime Aleksander Nevski kalmistus, kuhu on maetud vene Ă”igeusklikud. Edasi liikusime SĂ”javĂ€ekalmistu poole, kuhu oli maetud I maailmasĂ”jas langenud eestlastest sĂ”durid ning samas nende peale veel II maailmasĂ”jas langenud punaarmeelasi. KĂŒlastasime ka pikemalt pronkssĂ”durit, mis oli sinna ĂŒmberpaigutatud 2007. aastal TĂ”nismĂ€elt. Viimasena kĂ€isime ka lĂ€bi Vana-Kaarli kalmistust, kuhu oli maetud protestantlikud eestlased ehk enamasti luteri usku inimesed. SissepÀÀsuks kalmistule oli kahe torniga vĂ€ravaehitis. Kalmistust lĂ€bi kĂ”ndides kĂŒlastasime erinevate ĂŒhiskonnategelaste haude, sh Jaan Poska, Ernst PĂ”dder ja Jaan Raamot. ÕppekĂ€ik lĂ”ppes Ă”ppursĂ”duri Harald Triegeli juures, kus rÀÀgiti temast tĂ€psemalt. Üldjoontes oli sĂŒndmus Ă”petlik ning pĂ”hikoolis ning gĂŒmnaasiumis Ă”pitut kinnistav.

– Pets

28.09.2021

AjarÀnnak

15. septembril, rebastenĂ€dala kolmapĂ€eval, toimus meie koolis ajarĂ€nnak aastatesse 1987-1991. AjarĂ€nnak korraldati Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapĂ€eva tĂ€histamiseks. Sel pĂ€eval pidime juba kell 6.55 hommikul kogunema Kuberneri aias, kus saime kuulata JĂŒri Ratase kĂ”ne. KĂ”ik Ă”pilased-Ă”petajad olid pannud end ajastule kohaselt (1980-ndate lĂ”pp / 1990-ndate algus) riidesse. Toompeale oli juba varahommikul kogunenud hulgaliselt fotograafe. Edasi liiguti Hirveparki teemakohaseid esitusi kuulama ning pĂ€rast seda juba koolimajja. 

Ka koolitunnid toimusid pisut teistmoodi. KĂ”ik koolitunnid kestsid vaid pool tundi. VĂ€ga huvitav oli kuulata, mis toimus Ă”petajate eludes sel keerulisel ja pingelisel ajal. Lisaks toimus ĂŒhes vahetunnis ka Balti keti jĂ€rgi tegemine. 12. klass sai seista lippude juures mĂŒĂŒril. Üheskoos Ă”ues seista oli lĂ”bus, kuid ka omamoodi vĂ”imas. 

PÀrast koolipÀeva toimus ka kooli vÀlikontsert. Algul esinesid meie kooli Ôpilased, kuid pÀrast saime ka laulda isamaalisi palasid koos armastatud Ivo Linnaga. Oli meeldejÀÀv, hariv ja lÔbus koolipÀev.

– KĂ€tlin

20.09.2021

Teistmoodi spordipÀev

10. septembril kÀisime spordipÀeval. Kogunesime Pirital Velodroomil ja saime klassijuhatajatelt paari peale jublakad, mida punktis piiksutada. Peagi panime juba metsarada mööda ajama, unistades kunagistest jalgpalliga spordipÀevadest. MÔned kimasid paari hetkega raja lÀbi, teised nautisid rahulikuma tempoga jalutuskÀigul ilma. KokkuvÔttes oli tore, aga higiseks ei jÔudnud saada.

– Armin

Video: Mihkel Paumverk (137.c)

13.09.2021

Viimane esimene

Kuigi meie jaoks oli selle aasta 1. september viimane, siis 148. lennu jaoks oli see esimene nende pikast kooliteest. Alguses pidasime lĂŒhikese klassijuhatunni, peale mida jĂ”udis kĂ€tte pĂ€eva pĂ”nevaim osa – igale Ă”pilaspaarile anti ĂŒks esimese klassi koolijĂŒts. Abiturientide ĂŒlesandeks oli neile koolimaja tutvustada. MĂ”nede juntsude jaoks tundus direktori toolil istumine hirmuĂ€ratav, teised suhtusid sellesse Ă”hinaga. Peale ringkĂ€iku koolimajas juhatati jĂŒtsid aulasse, kus nad peagi aabitsad said. Osalesime koos vĂ€ikestega ka fĂŒĂŒsika ja keemia tundides. LĂ”petuseks sai igaĂŒks omale nimelise koolimĂŒtsi.

– Haide

09.09.2021