Rahvusliku ärkamisaja radadel
3.oktoobri hommikul kogunesime oma klassiga kooli juures, et sõita õpetaja Anu Kella ja klassijuhataja Thea Turulinnaga õppekäigule Pärnumaale, kus tutvusime rahvusliku ärkamisaja olulisemate paikadega. Hommik algas meeleolukalt, kui peale võttis meid kamuflaažiga kaetud buss.
Meie esimeseks peatuspaigaks oli Kurgja talu, kus võttis meid vastu pisut arg, aga samas tubli giid. Kurgja talu ostis ära Carl Robert Jakobson, millest ta tahtis teha eestlastele näidistalu. Talus saab näha veskit, sauna, lauta, aita ja muid talu hooneid.
Edasi liikusime Vändrasse, kus avaldasime reaalikatele kohaselt Vändra kalmistul Anton Õunapuule austust ja käisime Lydia Koidula ja Johann Voldemar Jannseni lapsepõlve kodus. Majast on säilinud ainult vundament, kuid siiski oli mõnus seal Koidula luuletusi lugeda.
Järgmisena viis tee meid Pärnusse, kus kõigepealt nägime Adamsoni loodud Vabadussõja mälestussammast Alevi kalmistul. Mälestussammas on taastatud, sest 1945. aastal see lõhati. Seejärel asusime Pärnu kesklinna avastama, kus nägime 121 aastast Puškini tamme ja endist Endla teatri asukohta, kus rääkis õpetaja Somelar meile Eesti Vabariigi sünnist. Enne oodatud söögipausi tutvusime ka Koidula ja Jannseni mälestusmärkidega, viimase juures rääkisime Perno Postimehe mõjust ja tähtsusest rahvuslikule ärkamisajale.
Kui kätte jõudis söögipaus, olid kõik juba näljast nõrkemas (viimane söögikord oli ju hommikul). Söömiseks olid napid 30 minutit, aga igaüks sai oma soovi järgi einestamise kohta valida. Populaarsemateks kohtadeks olid pitsa restoranid, kiirtoidukohad või tavaline toidupood. Muidugi ei saa ära unustada kuulsat Pärnu sõõrikukohvikut.
Reis lõppes värskelt renoveeritud Koidula muuseumis, kus võttis meid vastu olulisemalt kogenum ja häälekam giid. Tutvusime Koidula ja Jannseni elu ja pärnu koduga ning saime ka tunda, kuidas oli istuda Jannseni kooli koolipingis. Lõpetuseks saime muuseumi tagaaias teha pilte ja soovi korral süüa aias kasvavaid õunu.
– Trsitan
© 2024, 137b