Ükskord võidame niikuinii!
13. veebruaril toimusid Kalevi spordihallis klassidevahelised võrkpallivõistlused. See kuupäev jäi paljude õnnetuseks arvestustenädalasse, mis tähendas, et paaril klassil tuli teha järeltöid. Meil sellega õnneks probleeme ei olnud ja ainuke asi, mis tegemata jäi oli luu joonis meditsiinisuunal.
Väljakule pidi jõudma maksimaalselt 4 poissi ja vähemalt 2 tüdrukut. Meie klassi esindasid seekord poistest Aleksander, Andreas Kepp, Karl Mattias, Luca ja Rednar. Tüdrukuid oli kahjuks ainult kaks, Hanna ja Kristiina, mis tähendas, et varusid meil polnud ja kui nendega oleks midagi juhtunud, poleks meil olnud kedagi asemele panna. Õnneks jäime kõik, peale Luca, kes vigastas sõrmi, terveks ja saime kõik mängud lõpuni mängida.
Tiimitöö sujus meil hästi ja kõik said väljakul käia ning oma panuse anda. Hanna korraldas asetusi ja lendas ka kõige võimatumatele pallidele järele. Mina (Kristiina) omasin väidetavalt head tehnikat ja hüppasin nagu Hannagi pallidele alla. Andreas hämmastas meid oma servioskuse ja löömisvõimega, kuigi varasem trennikogemus tal väidetavalt puudub. Kui Aleksander oli vastase lööjatele kardetud blokiks, siis Rednar oli vastupidiselt sellele rahulik ja järjepidev mängija. Karl Mattias näitas meile oma oskusi jalgpallis, päästes palle käte asemel jalgadega ja Luca hoidis tiimi vibe’i üleval. Peale punkti saamist karjusime me kordamööda oma kolme klassijuhataja nimesid, mis tekitas päris tihti segadust, sest me ei mäletanud, kelle kord parjasti oli.
Mängiti kolmes alagrupis, igas üks kümnes, üks ühteistkümnes ja üks kaheteistkümnes klass. Meie sattusime kokku 12.b ja 11.c klassiga. Mängiti 15 punktini ja kahe game’i võiduni. Kui oli vaja kolmandat, otsustavat game’i, lõpeteti see äkksurmaga seitsme punkti täitumisel.
Esimene game abiturientidega algas küll paljutõotavalt, kuid lõpuks kaotasime, kuna me ei suutnud serve vastu võtta. Teises game’is võtsime end kokku ning võitsime ja kui asi jõudis kolmanda game’ini võitsime sellegi. 11.c klassile jäime aga alla. Teine game läks taas paremini kui esimene ja me juhtisime isegi seisuga 13:11, kuid kahjuks ei suutnud me oma edu realiseerida ja pidime võidu vastasele loovutama. Selliste tulemustega saime oma alagrupis teise koha.
Jätkasime mängimist 4.-6. koha peale ja võitsime ilma suurema vaevata mõlemaid vastaseid ning saavutasime sellega tugeva 4. koha. Kolmandaks tuli 11.b, kes andis küll endast parima, kuid ei suutnud finaalis ühtegi mängu võita, teise koha saavutas 11.c, kellel oli jõuline võitlus esimese koha nimel ja võitjaks tuli imelise mänguga 11.a oma hetkel aktiivsete võrkpalluritega.
Muidugi ei tohi kiidusõnadeta jätta tribüünil olevaid fänne, kes karjusid meile kaasa elades hääled ära ja olid mängudevahelisel ajal vaimseks toeks ja nõuandjateks. Suur suur aitäh teile!
-Kristiina
© 2024, 137b