Väga palju uisutamist
Huvitaval kombel oleme viimasel ajal klassiga väga palju uisurajale sattunud. Nüüd ka nendest väike (või siis üks suur) kokkuvõte.
Me käisime klassiga 19. detsembril klassiga Harju uisuplatsil oma uisuvormi ning uusi sõiduvahendeid näitamas.
Oli üks külm neljapäeva hommik pärast jõulupidu. Hommik algas eesti keele tunniga soojas klassis, kuhu pärast rasket pingutust jõulupeol kahjuks 12 kaasvõitlejat ei jõudnud, kaasa arvatud Markus, kes oli umbes 23. hambaarsti visiidil pärast kooli algust septembris. Maapoisid, kes pole Anu Kella sõnul veel linnaeluga harjunud, jõudsid väikese hilinemisega ikkagi tundi. Kui kõik olid ennast hubaselt koolis sisse seadnud aeti meid uuesti välja karge külma küüsi. Kuna sööklas sellel hommikul putru ei antud, siis pidi Ottomar R-kioskist läbi käima, et hommikused valgugrammid kätte saada. Pärast hommikust bulk’i olid kõik liuväljakul platsis ja uisutamine võis alata. Jääl näitasid kõik oma osavust: keda võis võrrelda Anna Levandiga ning kes kasutas veel lastele mõeldud abiraami, kuid kõik vähemalt üritasid! Poistel oli veel jõulu-bowlingust soe sees, nii et Indrek sai demonstreerida oma oskust olla bowlingu-kuul ning teised mehehakatised esinesid kurikatena.
Hommiku lõpuks oli kõigil lõbus ning hea tujuga sai minna ajaloo tundi uusi teadmiseid ammutama.
Olenemata sellest, et uisuväljak avatakse alles kell 10, olid meie klassi tüdrukud ilusasti juba kell 9 kohal ning pildistasid 20. jaanuari varahommikul pilvi ja roosalt terendavat päikesetõusu.
Järjekordselt leidsime kambaga tee uisuplatsile 17. veebruaril, kui oodatud suusailma asemel saime osaliseks kuuele soojakraadiline ning Eestimaa lahutamatuks osaks kujunenud vihamale ning rõskelt läbi jope tungivale tuuleiilile. See kord vahetasime Harju uisuplatsi siiski Škoda oma vastu ja sedaviisi sai veedetud nädala esimesed unised tunnid, et hiljem end kohati väsinutena taas orgaanilise keemia meelevalda usaldada.
-Andreas, Maarja-Liis ja Aleksandra
© 2026, 137b