Ajalooõpetajate kongressist ehk kus häda kõige suurem, seal 133.c on tõenäoliselt ka kohal

Kuna meie klassijuhataja on ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ning lisaks ka oma aine alase ametiühingu esimees, siis pole sugugi ime, et ka meid selle valdkonna tegemistesse kaasatakse. Nimelt korraldati ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajate rahvusvaheline konverents just Reaalkoolis ning vabatahtlike abi kulus marjaks ära. Tööd jätkus korraldusmeeskonnale kui ka tõlkidele. Välismaised külalised oleks vist kooli peale ära eksinud, kui poleks leidunud lahkeid õpilasi, kes neid õigetesse ruumidesse juhataksid, ning ka Eesti õpetajatel oli murekohti, peamiselt ingliskeelsetest ettekannetest aru saamisel. Tõlkimine polnud aga sugugi vaid tüütu töö. Esiteks oli see päris mitmetele õpilastele esmakordne kogemus selles ametis. Teiseks avardas see ka oluliselt silmaringi. Näiteks selgus Läti maailmasõdadevahelise perioodi ajalugu käsitlevas ettekandes, et me polegi nii erinevad – ka neil käisid ühiskondlikud ja poliitilised protsessid meie omadega sama rada ja jõuti välja diktatuurini.

Lisaks ametlikule konverentsile olid tõlgid oodatud ka vabamas õhkkonnas veedetud õhtusöögile, kus sai nautida haritud inimeste seltskonda ning sõna sekka öelda haridusteemalistes debattides. Ühte lauda sattusid enamasti kokku eri rahvustest pedagoogid, seega käis vestlus inglise keeles, ehk tegemist oli suurepärase keelepraktikaga. Samuti saadi palju teada välisriikide hariduse eripäradest ja kultuurilisest taustast.

Kogu ürituse nahka läks küll pool nädalavahetust, aga pole hullu, tulu ületas seekord kaugelt loobumiskulud.

Kommenteerimine on keelatud.