Reaali kohalik ülikkond ja Monarhi jüngrid jõule tähistamas
Kui kõik teised klassid olid juba vaheajale läinud, olid Nublud 21. detsembril taas koolimajas. Mõned vabatahtlikud juba üsnagi hommikusel ajal, et aulat jõuluballiks valmis seada. Peale lihastreeningut ehk laudade ja toolide vedamist suundus osa õpilastest poodi toidukraami ostma ning ülejäänud Pärnu maantee majja kokanduseklassi, kuhu esialgu sisse ei pääsetud, sest õpetaja Somelari püha võti, mis peaks kõiki uksi avama, päris kõiki uksi ikkagi ei ava. Võiks arvata, et kui 30 inimest on korraga köögis, siis ega sellest midagi head tulla ei saa. Siiski sujus kõik üldjuhul plaanipäraselt – liha ei soolatudki 6 korda ning kõik sai õigeks ajaks valmis.
Klassi ühistest jõupingutustest hoolimata ei saanud me oma pühal õhtusöömaajal nautida sooja jõulutoitu, sest kokkulepitud ajal kell 18.00 ei olnud kõik veel kohal. Leigetest kartulitest ja jahtunud kapsast hoolimata oli õhtusöök mõnus ühine ettevõtmine, et tähistada jõule ning veeta aega oma klassikaaslaste ja õpetajatega ka väljaspool ainetundi, mis andis võimaluse näha neid inimesi täiesti teisest küljest. Glasuuritud piparkookide kõrvale saime kuulata õpilaste lugusid hommikusest koolitulekust, USAsse sõitnud Henri lahkumiskõnet ning õpetaja Madise pisikest sõnavõttu, millele pani humoorika punkti tema poja Sassi soovitus kuss jääda ja maha istuda.
Peale õhtusööki, kui õpetajad olid lahkunud, et saaksime ka oma klassiga aega veeta, andsime oma Monarhile kätte tema jõulukingi. Seda muidugi mitte niisama, vaid ikka laulu eest, mille ta ise kunagi välja mõtles. Õhtu lõpetas ettevalmistus jõuluballi avavalsiks õpetaja Martin Saare käe all.