Arhiveeritud - kuu 04.2013

Esmakordselt Bremenis

86794[1]

Eelmisel suvel kÀisin vennaga Bremenis: venna saatis isa, et ta keelt Ôpiks, mind saadeti seltsiks.

Ja siis juhtus nii: me lĂ€ksime Tallinnas lennukile (ja ma hakkasin lennukeid veel rohkem armastama). Kui lennuk tĂ”usis, siis vaatasime ĂŒlalt alla ja pisike ÕismĂ€e tegi Ă”hust vaadates isegi natuke nalja, siiski sai foto tehtud, et kĂŒlas saaks nĂ€idata, kus me elame. Ja siis me lendasime edasi. Üle mingi ookeani vĂ”i mere lennates (ma siiamaani pole vaevaks vĂ”tnud kaardi pealt vaadata, mis see oli) pĂŒĂŒdsime mĂ”istatada, mis see on. Taani tundsime siiski Ă”hust tuulikute ja rannajoone jĂ€rgi Ă€ra.

Olgu, jĂ”udsime siis lennukiga Bremenisse.  Ja siis tuleb meile vastu umbes isavanune mees, paar tĂŒdrukutirtsu kaasas ja naeratab meile. LĂ€ksime siis autosse ja sĂ”itsime nende majja. Oli keskpĂ€ev ja ilm oli vĂ€ga ilus. Istusime  vennaga elutoas diivanil.. Algul keegi lastest (peres kuus last ja kĂ”ik on meist vĂ€iksemad, enamasti tĂŒdrukud) ei söanda juurde astuda: meil isegi pole ĂŒhist keelt. LĂ”puks sai neile ĆŸestikuleerides ja omaarust saksa keelt rÀÀkides kuidagi selgeks tehtud, et vĂ”iks ehk mingit lauamĂ€ngu mĂ€ngida. MĂ€ng mĂ€ngitud, tuleb meie juurde pereisa ja seletab, et homme on ĂŒhel tĂŒdrukutest sĂŒnnipĂ€ev ja me sĂ”idame Heide Parki. See on ĂŒks vĂ€ga vĂ”imas lĂ”bustuspark, mille mĂ”ned atraktsioonid vĂ”ivad tĂ”esti sĂŒdame justkui hetkeks seisma jĂ€tta. Paljude ameerika mĂ€gede vahel vĂ”is leida ka selliseid, mille istmed on rippuvad ja mis kinnituvad rööbaste kĂŒlge hoopiski ĂŒlemise poolega. Seega jalad ripuvad ja on tunne, et nad vĂ”ivad sellise kiirusega kuhugi postide vahele kinni jÀÀda. Samuti sai sĂ”idetud maailma suurimal puitkonstruktsioonist ameerikamĂ€el Colossosel.

ÜlejÀÀnud ĂŒlihuvitavatest ja ainulaadsetest kahest nĂ€dalast ja kuuest pĂ€evast ja autobani kohal kaubiku- ja autojuhtidele lehvitamisest (paljud lehvitasid vastu vĂ”i lasid signaali) vĂ”ite lugeda juba varsti ilmuvatest jĂ€rgmistest postitustest.

 

Ester Oks

30.04.2013

Äriidee- organiseeritud surnuaed

cemetery_roses[1]

KĂ€isime nĂ€dalavahetusel perega surnuaias. Ma olen alati imestanud, et miks arvatakse, et pĂ€rast kellegi surma on Ă”ige teda mĂ€lestada lihtsalt kivitĂŒkiga? Olgu, kivi sĂ€ilib hĂ€sti, aga siiski, laip muutub lagunedes orgaaniliseks aineks, temast saab uus elu, ĂŒks tuttav Ă”petas mulle kunagi kuidas inimtuhaga roose vĂ€etada. SuurepĂ€rane idee iseenesest! Tuhas sisaldub palju mineraalaineid, mis roosidele hĂ€sti mĂ”juvad. Huvitav, kas roosidele meeldib rohkem inimene, kes sĂ”i elu jooksul palju rasva, palju magusat vĂ”i palju E-aineid? Surnuaedadel vĂ”iks olla eri regioonid, kus kasvavad eri tuhaeelistustega roosid ning siis saaks ju eri toitumisharjumustega inimesi sobivate rooside juurde matta! Tundub, et leidsin oma tulevase edu saladuse!

 

Enna ElismÀe

30.04.2013

21. juuli ja pÔrguline rattasÔit

bikersintherain blogi

PĂ€ikese paisteline ilm ja mina, suur rattafĂ€nn, otsustasin garaaĆŸist oma ratsu vĂ€lja talutada ja vĂ€iksele sĂ”idule minna. See oleks olnud esimene sĂ”it sellel hooajal peale rasket pĂ”lvetraumat. Ma olin jube pĂ”nevil. Valmistasin kogu varustuse ette, pesin jalgratta puhtaks, Ă”litasin keti ja sĂ€ttisin kĂ€igud paika. KĂ”ik oli ideaalne. MĂ€rkamatult oli kulunud ettevalmistusteks 3,5 tundi. Pole just lĂŒhike aeg ja ilm jĂ”uab ju ka selle ajaga muutuda. Nii ma lĂ”puks panin ennast riidesse ja kui ma vĂ€lja astusin, sain ma mini heart attack’i. Nimelt oli taevas selle 3,5 tunni jooksul jube pilve lĂ€inud ja Ă”ues sadas tugevat vihma. Mu tuju langes kohe alla nulli. Kuid siis ma mĂ”tlesin, et kui ma olen juba nii vĂ”i teisiti kulutanud nii palju aega sĂ€ttimisele, siis pole mĂ”tet alla anda. Ja nii ma hakkasingi vaikselt hoogu koguma nende suurte langevate ja kiiruse kasvades otsekui kuulideks muutuvate vihmapiiskade vahel. See on unustamatu tunne, kuidas nagu vĂ€lgu nool sööstsin lĂ€bi vihma ja nĂ€gin neid bussipeatustes varju all olevate inimeste ehmunuid nĂ€gusid. See oli ĂŒks mu parimaid sĂ”ite. Ja muidugi ei puudunud peale seda sĂ”itu kodus kuum vann ja hea söök. Olin omadega lĂ€bi nagu lĂ€ti raha, aga see oli seda vÀÀrt.

 

Rickard Kruusberg

30.04.2013

Tooge harjad vÀlja!

Kuzo_1

Pilt: Hooaja kokkuvÔte

Juhtuski, mis paljude ajakirjanike ja lĂ€hedalt jĂ€lgivate fĂ€nnide arvates juhtuma pidi. Eelmisel ööl selgunud NBA play-off’i esimeses ringis sai Los Angeles Lakersi nimeline meeskond San Antonio Spursilt laastavalt lĂŒĂŒa, seeria kaotati seisuga 0-4.

Hooaja alguses, kui meestel polnud veel matĆĄigi selja taga, aina kuulutati ja tĂ”otati, et „vĂ”it on kotis“. Kuid peatselt mĂ€ngima asudes tekkisid mĂ”ningad raskused. Nimelt, kui alanud oli pre-season, ei suudetud vĂ”ita ĂŒhtegi kohtumist. Ega tavahooaeg oluliselt paremini ei lĂ€inudki, kuna tegemist oli halvima tulemusega 6-aastase perioodi jooksul.

NĂŒĂŒd aga selgub, et ilma tiimi liidrita ehk Kobe Bryantita ei suudeta vastavalt kohaneda ja ohjad enda peale vĂ”tta, seltsimeestel oleks justkui vaim seest vĂ€lja imetud. Samuti tekitas suuri purustusi ka injury-bug, millest tahes tahtmata on raske lahti saada, kui ta poistele kord kuklale istub.

Suureks faktoriks tuuakse vigastuste ja vĂ”istkonna keskmise vanuse kĂ”rvalt (ja uskuge mind, meie vaprad sangarid ei ole just kĂ”ige nooremas eas) vĂ€lja ka treeneri vahetust peale neljandat tavahooaja mĂ€ngu, mis tĂ”i Lakerland’ile kaela anti-kaitsemĂ€ngule orienteeritud Mike D’Antoni. Iseenesest mĂ”istetavalt kaasneb sÀÀrase korvpallijumalatega mĂ€nglemisega ootamatuid olukordi, mil tiimi kokkumĂ€ng on tĂ€iesti pea peale pööratud.

Kuzo_2

Pilt: Mitte just harv vaatepilt pingile

Loodame, et meie kui toetajad vĂ”ime jĂ€tta selle hooaja selja taha ning sulgeda silmad nĂŒĂŒdsest juba minevikule. Aeg aina tiksub ning varsti on oodata ka dĂŒnastia lĂ”ppu, kui klubi omanik Mitch Kupchak ei suuda midagi olemasolevast meestööjĂ”ust formuleerida. Kuigi tiimil on noor tsenter ja tuleviku lootus, kelleks on #12 sĂ€rgi all mĂ€ngiv Dwight Howard, on tarvis ĂŒsna varsti hakata tema ĂŒmber meeskonda ehitama, kui Kobe & Co. otsustavad lĂ”puks kohvrid pakkida – kes pensionile, kes kuhugi mujale, kuid kaugemale Los Angelesest. Howardi Ă”lgadele langeb franchise’i saatus, vĂ”i on tegemist hoopiski jĂ€rjekordse naljanumbriga ning ootused ei tĂ€itu?

Üks asi on selge. Kobe tahab kuuendat sĂ”rmust ega saa hingerahu enne, kui ta on selle kasvĂ”i lĂ€bi higi, vere ja pisarate vĂ€lja kraapinud. Tarvis on vaid soovida kolm maagilist sĂ”na ja meie unistused uuesti troonile pÀÀseda kui ka kriitikute hirmsaimad Ă”udusunenĂ€od tĂ€ituvad: „We want Phil!“.

Kuzo_3

 

Pilt: Plaan B

 

Erik Kuzovkov

30.04.2013

Paar muljet HÔbetraagelduselt

Einstein_mees

Mina, kui moevĂ”hik, sattusin hiljuti noorte moenĂ€itusele ning tekkis kĂŒsimus , mis ja mille jaoks  on mood. Miks on modellid nĂ”us tobedaid riideid kandma ning miks olin mina nĂ”us 2.50 maksma, et vaadata, kuidas inimesed tobedates riietes kĂ”nnivad? Tegelikult riietega kĂŒll vĂ€ga midagi pistmist ei olnud , sest  riideesemeid, mida inimesed tegelikult praktilistel eesmĂ€rkidel selga paneksid ei olnud palju. Kes tahaks kanda sĂ€rki, millel pole varrukaid? Muidugi on tegemist kunstiga ja inimeste enesevĂ€ljendusega ja ma ei tule ĂŒtlema, mis on ilus, mis kole, aga ma ei saa ka tĂ”siselt vĂ”tta kollektsiooni, mille tutvustuses rÀÀgitakse, et tiigrid on kiire arengu sĂŒmbolid ja vĂ€ljendavad ka inimese sisemist vĂ€rvikust . palun vabandust, aga mida sa sellega ĂŒtled? Tutvustus pĂŒramiidide energia kohta ja selle seos lindudega oli ka hea nĂ€ide. Jah, sellist abstraktsemat kunsti on raske sĂ”nadesse panna ning sealt seoselist juttu oodata oli vist palju. Üritus jĂ€ttis kokkuvĂ”ttes ĂŒsna hea mulje. VĂ”itja kollektsioon oli huvitav ja selle lavashow oli juba midagi performance moodi.  Üldiselt selline meelelahutusformaat, et inimesed vaatavad imelikult riides inimesi ja mĂ”tlevad milline oli kĂ”ige imelikum on pĂ€ris lĂ”bus, eriti, kui sinna juurde mĂ”elda mĂ€nge nagu „kes suudab selle venna pĂŒkse kauem vaadata“ (tal olid pĂ€ris lĂŒhikesed pĂŒksid) .

 

Miikael Einstein

30.04.2013

Teistmoodi Vanemuise kontserdimaja

Saidlo_3

Meie teekond viis Vanemuise kontserdimajja. Juba vĂ€ljast oli kuulda, kuidas dj Marc Hype klassikalist breigimuusikat lasi. Kohal oli ka „vana hea“ Möls, kellel (Ă”nneks) vĂ€ga palju mĂ€ngida ei lastud.

Massive Monkees, Predatorz, ja muidugi otse Koreast tulnud Jinjo crew-  pole vĂ”imalustki, et kellelgi(isegi vĂ”hikul) sellel ĂŒritusel igav oleks hakanud.  Publiku ning tantsijate energiat hoidis kĂ”rgel muidugi MC trix, kelleta antud ĂŒritus poleks olnud see.

Esindatud olid ka omad poisid Subwarningu nÀol. Suureks toetuseks oli kodupublik, kuid kahjuks ei Ônnestunud neil veerandfinaalidest kaugemale jÔuda. JÀrgmine aasta paremini!

Eestlaste varasele vĂ€ljalangemisele vaatamata oli ĂŒritus siiski ĂŒks viimase aasta parimatest. VĂ”rreldes varasemate aastatega oli kohale tulnud rohkem rahvast, mis oli igati positiivne ĂŒllatus. Õhtu tipphetkeks oli loomulikult finaal, kuid sellele eelnes MC Trixi austusavaldus James Brownile. Esitati mĂ”ned lood ning hiljem kutsuti lavale kĂ”ik breigipoisid ja tĂŒdrukud ning tantsiti koos toprocki!

Tegemist oli ĂŒhe meeldejÀÀvaima breigiĂŒritusega, millel olen osalenud. JÀÀb ĂŒle vaid jĂ€rgmist aastat oodata!

Saidlo_1 Saidlo_2

 

Andres Saidlo

30.04.2013

Tallinn – Eestimaa visiitkaart

Hallid paneelmajad. Auklikud teed. Karkudel vanamammid koperdavad Maximasse. Maximas. Liiga pikad jĂ€rjekorrad, jalutan vĂ€lja. Vene keeles kĂ”nelev turvamees tĂ”mbab kĂ”rvale, otsib lĂ€bi. VĂ€hemalt vabandab. Taarautomaad. PĂ”randal vedeleb junn. Vaevalt, et koera oma. Kapuutsidega dressides noored ringis. Joovad. Suitsetavad. Üks neist on kaunis lĂ€bipekstud. Muru sees vedeleb sĂŒstal. Minu kunagine kool. Seinad tĂ€is soditud. Aknad puruks pekstud ja laudadega kinni naelutatud. Jalgrattateel kimab punane bemm. Inimesed vaevu suudavad eest hĂŒpata. Punased tellised. Kunagise viisnurga tuhmid piirjooned. KĂ”rgepingeliinide all tĂŒhi mĂ€nguvĂ€ljak. TĂŒhi kiik kiigub tuule kĂ€es. Noor ema lapsevankriga, suits ees, jalutab mööda. Lagunevad garaaĆŸikopleksid. Venekeelsed tĂ€navasildid. Inimesed jalutavad ĂŒkskĂ”ikselt koeri. Junnid kĂ”ikjal. Purjus ja/vĂ”i narkouimas (raske vahet teha) noorukid koperdavad garaaĆŸide vahel. Kiosk busspeatuses. MĂŒĂŒakse kĂ”ike, mida vĂ”ib vaja minna – ĆŸiletiterast kaiskuaruni. Kioskis istub vene mammi. Loeb mingisugust venekeelset kroonikalaadset ajakirja. Vanamees jalutab, rÀÀgib iseendaga valjult vene keeles, karjub. VĂ€ikesed “kĂŒlapoed”, kus peale ohtra alkoholikoguse leidub ka kĂ”ike muud eluks vajalikku. TĂŒhjad. Ainult puuvikljakĂ€rbsed lendavad ĂŒhelt mĂ€danevalt puuviljalt teisele. Kaubajaam. Okastraadiga piiratud. TĂŒhi. Palju rööpaid. Ei ĂŒhtegi rongi. Ei ĂŒhtegi konteinerit. Ime, et rööpad isegi alles on. (Paari pihtapandud trafokasti jÀÀnused vedelevad kĂ”rval.)  AllakĂ€inud Eesti raudteevĂ”rgustik. Uhke hall raudteeviadukt. All vuravad tossu sees mitte jsut kĂ”ige uuemad autod. Rööpad autode kohal on roostes. Mahajetud tehasehoone. Suur. Hall. TĂŒhi. Suured venekeelsed sildid kĂŒljes.TĂŒhjad jaamavahi putkad. Sirbi kauplus ja vasara tĂ€nav. Lagunevad puidust slummidetaolised kahekorruselised elamud. PrĂŒgihunnikud vahelduvad pĂ”lenud majadega. Keldripood. Trellid akende ees. “Autovaruosad ja alkohol”. Trammid kihutavad hooldamata traariaegsetel trammiteedel. Selline tunne, et kohe juhtub avarii. Trammid rapuvad, tĂ€is mornide nĂ€gudega inimesi. Vastu tuleb peenelt riides vanahĂ€rra, naeratab, isegi kergitab kaabut, pöörab kĂ”rvale ja astub sisse lagunenud slummilaadsese puitmajja. Kogu raha lĂ€ks riietele? Trammipeatuse kĂ”rval alkoholipood. Kell on kĂŒmne pĂ€rast kĂŒmme. Alkopoes jĂ€rjekord uksest vĂ€ljas juba. Inimesi voolab tammidega juurde. Pool trammi tuleb selles peatuses maha. Politseiautod peidavad end nurga taga. JĂ€rsku löövad tuled sisse, kiihutavad nurga tagat vĂ€lja ja vĂ”tavad sihile bensukas seisva musta mercedese. Juht pekstakse vĂ€lja, surutakse nĂ€gu vastu maapinda. Inimesed viskavad korraks pilgu toimuvale, löövad pilgu uuesti maha ja marsivad edasi. TavapĂ€rane sĂŒndmus siinkandis? Keset kĂ”ike seda vĂ€rvikas lÀÀnelik McDonalds. McDonalds on tĂŒhi. ValjuhÀÀlditest tuleb mingisugune pop-lugu, mida muusikaks nimetada ei anna. Mornid mĂŒĂŒjad seisavad kassades ja meeleheiltikult ootavad mĂ”nda klienti. Kesklinn. Vabaduse vĂ€ljaku bussipeatuses magab tavapĂ€rane kodutu. Ta on endale uue jaki saanud. Viru bussiterminal. “Hea inimene, mul lĂ€heb poole tunni pĂ€rast Tartu rong. Raha sai otsa. Vaja koju saada. Laenad paar eurot?” Kell on kolm, jĂ€rgmine Tartu rong lĂ€heb alles paari tunni pĂ€rast. Vanalinn. Karkudega “sandid” lĂ€hevad  kerjamiskohtade pĂ€rast kaklema. Üks peksab teist karguga. Teine viskab kargu kĂ”rvale ja paneb punuma. Jookseb kiiremini kui mina. Bussipeatuse klaasseina killud maas. MĂ”lkipekstud prĂŒgikastid. “Sul tuld on?” “Kuule, ma praegu tĂ€iesti perses omadega, ega sa ei tea, kuhu poole Tallinn jÀÀb?” Trollis. Juht kuulab venekeelset raadiojaama. Turist proovib piletit osta. Saab sĂ”imata. Tagaotsas istuvad nahktagides kiilaspeadega noored mehed. Viinapudel kĂ€ib ringi. Õunast lastakse vene rĂ€ppi. Kuulda on ainult vene keelt. Tagareas istub haiseb asotsiaal, kĂ”rval kotitĂ€is pudeleid. Tema kĂ”ravl noor nahktagis tĂŒtarlaps. Teadvuseta. Ila tilgub maha. ID-kaart libiseb kĂ€est. Vanamammi raputab teda. Proovib Ă€ratada. Edutult. Annab alla. LĂ€heb jĂ€rgmises peatuses maha. Tasuta ĂŒhistransport.

 

Uku-Kaspar Uustalu

30.04.2013

Kas sellist tervishoiusĂŒsteemi me tahtsimegi?

Meldre_mees

Kaks nÀdalat erinevate arstide vahel pendeldamist pani mind mÔtlema: kas tÔesti ei suudeta minu terviseprobleemile diagnoosi panna ning milleks lÀheb nii minu vanemate kui ka teiste maksumaksjate töötasust 33% sotsiaalkindlustusele?

Pöördusin arsti poole seljavaluga. Perearsti vastuvĂ”tule sain alles nĂ€dala pĂ€rast. Selle aja jooksul kĂ€isin kiirabis, sest ei suutnud enam valu kannatada. Valu leevendamiseks soovitati vĂ”tta valuvaigisteid ning sellega kogu abi piirduski. NĂ€dal oli möödunud ning lĂ€ksin perearsti juurde. Andsin erinevaid proove ja jĂ€in vastust ootama (vastuse sain teada 5 pĂ€eva pĂ€rast). Ühtlasi saadeti mind ka neuroloogi juurde, sest arst arvas, et olen selja Ă€ra nihestanud. Eelnimetatud eriarsti juures pidin maksma visiiditasu 36€, sest muidu oleksin vastuvĂ”tule saanud alles kahe kuu pĂ€rast. Kas tervishoid ei peaks olema mitte tasuta? Kuna valu oli vĂ€ljakannatamatu, siis soovisin, et mind saadetaks kompuuteruuringule, kuid arst ei pidanud seda vajalikuks (teadagi peavad arstid selle eest tasuma, kui patsiendi uuringutele saadavad).

Kahe nĂ€dala möödudes sain diagnoosi− neeruvaagnapĂ”letik.Hea on see, et haigus ei jĂ”udnud sĂŒveneda ega tekitada suuremat tervisehĂ€da. Arstiabi venis siiski nii pikaks, et tekkinud tĂŒsistused vĂ”ivad mind kimbutada elu lĂ”puni.

 

Pille-Triin Meldre

30.04.2013

OotusÀrevus

Suba_1

Üks pĂ”nevamaid jalgpalliturniire Euroopas ja ka kogu maailmas, Champions League, on lĂ€henemas lĂ”pule, tekitades nii mĂ”nelgi vutifĂ€nnil enneolematuid emotsioone. Juba kuid on paljud, naelutatuna televiisorite ette, jĂ€lginud jalgpallilahinguid, hoides pöialt oma lemmikule vĂ”i lihtsalt elades kaasa pĂ”nevust tĂ€is heitlustele.

18. septembril anti turniirile avavile ja sellest ajast peale on olnud vĂ”imalik vaadata tuliseid matĆĄe nii teisipĂ€eviti kui kolmapĂ€eviti, keskmiselt kahe-kolmenĂ€dalaste vahedega. Peale esimest vooru ehk peale alagrupimĂ€nge tabab jalgpallisĂ”pru kĂ”ige raskem aeg, paus jĂ€rgmise vooru eel, mis tĂ€navu kestis ei rohkem ega vĂ€hem kui 69 pĂ€eva. Rohkem kui kaks kuud ei ĂŒhtegi mĂ€ngu – masendav.

Aga siin me nĂŒĂŒd oleme, peale pĂ”nevat 7. kuud ja nĂ€rvesöövat 26. mĂ€ngudepĂ€eva, oodates pikisilmi teist poolfinaalvooru, mille mĂ€ngud toimuvad homme ja ĂŒlehomme. Esimene voor on möödas, aga nagu turniirile kohane, peavad tiimid omavahel kaks korda lĂ€bi mĂ€ngima. Need neli tiimi, kes hetkel poolfinaalides heitlevad, on Barcelona, Real Madrid, Dortmundi Borussia ja MĂŒncheni Bayern. Neist kahel viimasel on kĂŒll eelis, kuna alistasid esimeses voorus oma vastased, aga pall on ĂŒmmargune ja seega on kĂ”ik veel vĂ”imalik.

Seega ongi jÀÀnud vaid kolm pĂ”nevusterohket jalgpallimatĆĄi, millest kĂ”ige oodatum, FINAAL, leiab aset 23. mail Wembley staadionil Inglismaal. Selleks kogunegem kĂ”ik sel tĂ€htsal pĂ€eval telekate ette, et olla tunnistajateks selle aasta oodatuimal jalgpallisĂŒndmusel.

 

Sten Renar SubatĆĄjus

30.04.2013

Tulukesed Variku metsades

rohtla_kera

Tervist, ufosÔbrad!

TĂ€na pajatan teile taaskord ĂŒhest huvitavast nĂ€htusest, mida oma maakodus elades tĂ€hele olen pannud. Nimelt on Variku kĂŒlas liikvel veidrad helendavad orbid. Enne, kui mind taas pĂŒstihulluks tembeldate, vĂ”in kinnitada, et ma ei ole ainus, kes neid mĂ€rganud on.

Esmakordselt nĂ€gin valguskera öise mardijooksu ajal. Tol ööl olid minuga kaasas ka neli sĂ”pra. Vaatasime taevasse ning nĂ€gime seal lennukit, mis hakkas Ă€kki liikuma meie suunas ning seda peaaegu et helikiirusel. KĂ€inud Ă€ra meie pea kohal, liikus orb telefonimasti juurde, tegi ĂŒmber selle paar tiiru ning kadus metsapimedusse.

Teine kokkupuude toimus ĂŒhel suveööl. MĂ€rkasin teeÀÀrsel metsaalusel punast tulukest. Arvasin alguses, et tegemist on ununenud jalgrattaga, kuid lĂ€hemale astudes osutus helendav keha jalgpalli-suuruseks. Selle peale tuli hirm nahka ning jooksin koju. MĂ”ned minutid hiljem uksel seistes kajas kogu metsas kohutav hÀÀl – nagu oleks miljon buldooserit samal ajal kĂ€ivitatud, kuid veidi meloodilise tooniga. VĂ”in teile kinnitada, kallid lugejad, et laulvaid buldoosereid seal metsas kindlasti ei ole. HÀÀl oli veidi sarnane sellele: http://goo.gl/Of5oo

Neid tulesid on mĂ€rganud ka paljud kĂŒlas elavad vanaprouad, lapsed ning hilja koju sĂ”itvad töölised. Paljud peavad nĂ€htust keravĂ€lguks, kuid minu arvates on see vaid enesepettus. Uskuge mind, ĂŒkskord saavutame kĂ”rgemate olevustega kontakti!

 

Laura-Liisa Rohtla

30.04.2013