129b

Kaks nädalat erinevate arstide vahel pendeldamist pani mind mõtlema: kas tõesti ei suudeta minu terviseprobleemile diagnoosi panna ning milleks läheb nii minu vanemate kui ka teiste maksumaksjate töötasust 33% sotsiaalkindlustusele?

Pöördusin arsti poole seljavaluga. Perearsti vastuvõtule sain alles nädala pärast. Selle aja jooksul käisin kiirabis, sest ei suutnud enam valu kannatada. Valu leevendamiseks soovitati võtta valuvaigisteid ning sellega kogu abi piirduski. Nädal oli möödunud ning läksin perearsti juurde. Andsin erinevaid proove ja jäin vastust ootama (vastuse sain teada 5 päeva pärast). Ühtlasi saadeti mind ka neuroloogi juurde, sest arst arvas, et olen selja ära nihestanud. Eelnimetatud eriarsti juures pidin maksma visiiditasu 36€, sest muidu oleksin vastuvõtule saanud alles kahe kuu pärast. Kas tervishoid ei peaks olema mitte tasuta? Kuna valu oli väljakannatamatu, siis soovisin, et mind saadetaks kompuuteruuringule, kuid arst ei pidanud seda vajalikuks (teadagi peavad arstid selle eest tasuma, kui patsiendi uuringutele saadavad).

Kahe nädala möödudes sain diagnoosi− neeruvaagnapõletik.Hea on see, et haigus ei jõudnud süveneda ega tekitada suuremat tervisehäda. Arstiabi venis siiski nii pikaks, et tekkinud tüsistused võivad mind kimbutada elu lõpuni.

Pille-Triin Meldre

Postitatud: Teisipäev, 30.04.2013 kell 05:59 Kategooria: Eesti keele blogipostitused. Selle sisestuse RSS-voog: RSS 2.0