Tulukesed Variku metsades

rohtla_kera

Tervist, ufosõbrad!

Täna pajatan teile taaskord ühest huvitavast nähtusest, mida oma maakodus elades tähele olen pannud. Nimelt on Variku külas liikvel veidrad helendavad orbid. Enne, kui mind taas püstihulluks tembeldate, võin kinnitada, et ma ei ole ainus, kes neid märganud on.

Esmakordselt nägin valguskera öise mardijooksu ajal. Tol ööl olid minuga kaasas ka neli sõpra. Vaatasime taevasse ning nägime seal lennukit, mis hakkas äkki liikuma meie suunas ning seda peaaegu et helikiirusel. Käinud ära meie pea kohal, liikus orb telefonimasti juurde, tegi ümber selle paar tiiru ning kadus metsapimedusse.

Teine kokkupuude toimus ühel suveööl. Märkasin teeäärsel metsaalusel punast tulukest. Arvasin alguses, et tegemist on ununenud jalgrattaga, kuid lähemale astudes osutus helendav keha jalgpalli-suuruseks. Selle peale tuli hirm nahka ning jooksin koju. Mõned minutid hiljem uksel seistes kajas kogu metsas kohutav hääl – nagu oleks miljon buldooserit samal ajal käivitatud, kuid veidi meloodilise tooniga. Võin teile kinnitada, kallid lugejad, et laulvaid buldoosereid seal metsas kindlasti ei ole. Hääl oli veidi sarnane sellele: http://goo.gl/Of5oo

Neid tulesid on märganud ka paljud külas elavad vanaprouad, lapsed ning hilja koju sõitvad töölised. Paljud peavad nähtust keravälguks, kuid minu arvates on see vaid enesepettus. Uskuge mind, ükskord saavutame kõrgemate olevustega kontakti!

 

Laura-Liisa Rohtla

Kommenteerimine on keelatud.