JÔulusoovid 136.b-lt

Siin on mĂ”ned jĂ”ulusoovid meie klassilt nii ĂŒksteisele kui ka kĂ”igile teistele 🙂

More espresso, less depresso

Meri on, meri jÀÀb, meri olema peab

Rahulikku jĂ”uluaega teile! Ärge unustage vahepeal puhata ka, kalli-musi-pai!

Hoidke saba rÔngas

PĂ€ike tuleb alati pilve tagant vĂ€lja, nii et peame koos vastu!💛

PÀikest! Ja vihma! (MÔlemat on vaja.)

Mehed, naised, pĂŒsige terved! I mean it!

Kui lumi tuleb, siis pidage palju lumesÔdasid maha!

Juba on pööripĂ€ev – siit edasi ainult helgemaks ja valgemaks!

JÀÀgem terveteks sellel raskel ajal!

Tujud positiivseks ja testid negatiivseks!

Soovin, et te kÔik oleksite armastatud

Rahulikke jÔule, te olete selle pausi vÀlja teeninud!

PĂŒsige terved ja magage ette/taha unetunnid Ă€ra 🙂

Soovin kÔigile rahulikke jÔule pere seltsis, lÔbusat aastavahetust ja mÔnusat puhkust

Palju rÔÔmu, lund ja ilusaid pĂŒhi!

Usun, et kÔigile tuleb kasuks see kolmenÀdalane puhkus ja nautige tÀiega! Ilusaid jÔule!!:)

Ilusaid unenÀgusid! 

Kaunist ja rahulikku jÔuluaega kÔigile! Palju seiklust ja head tuju uude aastasse:)

Kauneid pĂŒhi! Loodan, et kĂ”ik saavad puhata ja uuele aastale uue energiaga vastu minna!

tulpid nelkid roosit 1000x proosit

Hoidke pea pĂŒsti ja selg sirge, sest ainult lĂ€bi raskuste saame tĂ€htede poole! Nautige jĂ”ule ja aastavahetust perega, pĂŒsige terved ja loodame, et jĂ€rgmine aasta tuleb parem!

Ilusat pĂŒhadeaega kĂ”igile! VĂ”tke aega puhkamiseks ja nautige head sööki ja jooki! 

Rahulikke pĂŒhi teile <3

Lisas: Reaalkool 136.B 24.12.2020 20:23

Siselinna kalmistu ja Ă”ppursĂ”dur Triegeli haua kĂŒlastamine

136. b klass kĂŒlastas 24. septembril ajaloo tunni raames siselinna ning kaitsevĂ€e kalmistut. ÕppekĂ€igu peamiseks eesmĂ€rgiks oli kinnistada Ă”pituid Eesti Vabariigi algusaastatel riigikorraldusse ja kultuurielusse panustanud isikuid, kelle sekka kuulusid nĂ€iteks Jaan Poska, Jaan Raamot, Johan Laidoner, Nikolai PĂ€ts ning Eesti kaitsesse panustanud sĂ”javĂ€elased. KĂ€sitleti vabadussĂ”jaga seotud olevaid mĂ€lestusmĂ€rke, mis on pĂŒstitatud nĂ€iteks hukkunud lenduritele, hukatud vĂ”i loomulikul teel surnud vabadussĂ”jas osalenud sĂ”javĂ€elastele (mĂ€letusmĂ€rgi juurde olid maetud Ernst PĂ”dder ja Johan Unt). Viimase kĂ€iguna siirduti kunagise Tallinna Reaalkooli Ă”pilase Harald Triegeli haua juurde, kes hukkus vabadussĂ”ja kĂŒmnendal pĂ€eval kaasvĂ”itlejat pÀÀstes JĂ€rve mĂ”isas, taganedes enamlaste rĂŒnnaku eest. SĂŒĂŒdati tema haual kĂŒĂŒnal.

136.b koos Ôpetajaga taastatud vabadussÔja mÀlestussamba juures. Pildi omanik: Kertu

Tehnilistel pÔhjustel pole vÔimalik hetkel rohkem pilte lisada.

Autor: Hanna-Triinu

Lisas: Reaalkool 136.B 24.09.2020 23:46

Viimane esimene september

Sellel pĂ€eval tulime viimast korda kokku uue kooliaasta alustamiseks. Raske on sĂ”nadesse panna seda ĂŒkskĂ”iksust, mis meie klassi Ă”pilastest pĂ€rast poole aasta pikkust koduĂ”pet kiirgas. Alustasime pĂ€eva sĂŒmboolse klassijuhatajatunniga, kus diskuteeriti peamiselt selle ĂŒle, millal saabub taaskord koduĂ”pe ja asusime lepliku meelega pĂ€ikesepaistelisele staadionile, kus nagu ikka, sai kĂ€si kokku lĂŒĂŒa rohkem kui kogu ĂŒlejÀÀnud aasta peale kokku. Meie lennu vĂ€gilastel oli au ka lippe vardasse kergitada. PĂ€rast aktust oli meil tunnike, et valmistada ette kingitus esimese klassi Ă”pilasele, kellel see veel tegemata oli ning juba varsti astusid igasugused pĂ€evakangelased ise koos saatjatega esimest korda kooli uksest sisse. Kui nad vaid teadnuks, millesse nende vanemad neid mĂ€ssinud olid. IgaĂŒks meie lennust vĂ”ttis lapsekese kĂ€ekĂ”rvale ja sai proovile panna oma noorema generatsiooniga suhtlemise oskuse. Kui oma esmakoolipĂ€evalisi veidi hiljem rĂ”dult vaatlesime, tekkis nii mĂ”neski meist uhke lapsevanema tunne. MĂŒtsidele mindi suurejooneliselt jĂ€rele Reaali poisi juurde ning pĂ€rast seda suundusime loomulikult otse reaalainetundidesse, kus kĂ”igil lastel oli vĂ”imalus harjutada koolipingis istumist ja lasta oma teadmistel sĂ€rada. Pisarsilmil tuli meil nĂŒĂŒd oma lastega hĂŒvasti jĂ€tta ja anda nad oma klassijuhatajatele ĂŒle. Kui formaalne osa oli lĂ”ppenud, kogunesime terve lennuga spordisaali, et arutada, kuidas oleks optimaalne koroonakriisi ajal rebaste nĂ€dalat korraldada. Suurtest muudatustest esialgsete plaanidega vĂ”rreldes nördinuna, lĂ€ksime pĂ€rast seda iga roju oma koju.

Autor: Liisa Mai

Lisas: Reaalkool 136.B 23.09.2020 21:21

136. b klassi arvamused 11. klassi meeldejÀÀvate sĂŒndmuste ja raskuste kohta ning ootused jĂ€rgmiseks aastaks

Kuna 11. klass on lĂ”ppemas, paluti Ă”pilastel panna kirja arvamused ja tunded seoses selle Ă”ppeaasta sĂŒndmuste ja raskustega. Samuti avaldasid 136.b klassi Ă”pilased oma ootusi lĂ”puklassi kohta. KĂŒsimused esitati Google Forms keskkonnas, vastas 25 Ă”pilast. Osad vastused on lĂŒhendatud, muudetud vĂ”i koondatud kokku teiste sarnaste vastustega, aga vaatamata sellele annavad need ĂŒlevaate klassi arvamustest. KĂŒsimused olid jĂ€rgnevad: 

Mis olid kĂ”ige meeldejÀÀvamad sĂŒndmused ja hetked see aasta ja miks?

  • SĂŒgisene Peterburi reis: nĂ€gi palju kultuuri, aga samas oli ka seltskond vĂ€ga hea ja seiklustest puudu ei tulnud, oli tĂ€itsa chill. Esimene klassireis vĂ€lismaale, lĂ”ime koos palju uusi mĂ€lestusi.
  • UT
  • DistantsĂ”pe oma ainulaadse loomu poolest
  • Kauaoodatud sĂ”rmustepidu, ĂŒks gĂŒmnaasiumi tipphetkedest, sest saime nĂŒĂŒd lisaks kauaoodatud sĂŒmbolile ka (uuesti) pĂ€riselt realistideks
  • Vaba lava
  • KĂ”ige meeldejÀÀvam sĂŒndmus oli Peterburi reis, sest see andis vĂ”imaluse klassiga rohkem suhelda ning sĂ”pru juurde leida, oli palju toredaid hetki koos klassikaaslastega uues keskkonnas
  • Meeleolukas G5 tutvumisĂ”htu
  • SĂ”rmustepidu, vabalava ja ka karantiinis tehtud videotunnid, sest need panid mind korduvalt mĂ”tlema, et mu klassi- ja koolikaaslased on nii kallid ja toredad
  • TunnivĂ€lised tegevused klassiga
  • Peod, koosviibimised koolivĂ€liselt
  • UT kaitsmine, sest sain aru, et nĂŒĂŒd ei pea sellega enam rohkem jamama.
  • Peale tunde kohtumised Saarega
  • Karantiin oli pĂ€ris meeldejÀÀv 😃
  • Peterburi reis, sĂ”rmuste pidu, jĂ”ulud, sest sai klassikaaslastega koolivĂ€liselt aega veeta, Ă”hus oli tunda seda ĂŒhtsust ja hoolivust.
  • Koolis kĂ€imine

Mis oli 11. klassi juures kÔige raskem?

  • UT (“Selline basic vastus aga UT-le peab selle tiitli jĂ€tma.”), uurimistöö kirjutamiseks aja leidmine, eriti arvestuste nĂ€dalatel
  • Uurimistöö kĂ”rvalt teistele asjadele keskendumine (nt eesti keel ja kirjandus, keemia, fĂŒĂŒsika jne)
  • Keemia
  • Kevadine Ă”pikoormus ning fĂŒĂŒsika
  • Riigikaitse ilmselt
  • Kooli tulemine, koolis kĂ€imine
  • Oma vaimse tervise ĂŒlal pidamine (nt depressioon), motivatsiooni leidmine (eriti talveperioodil)
  • Mata tundide ĂŒleelamine, TK vigade parandused
  • Ajaplaneerimine („Tundsin, et pĂ€evas vĂ”iks 24 tunni asemel olla vĂ€hemalt 30.”)
  • Pingele vastupidamine

Mida ootad 12. klassilt?

  • Keemia puudumist Ă”ppekavast
  • Et vĂ€hem tunde oleks, paindlikumat tunniplaani.
  • MeeldejÀÀvust: LĂ”busaid ĂŒhisĂŒritusi, lĂ”petamist, mĂ€rgipidu, ĂŒhtset eksamiteks valmistumist, ĂŒksteise abistamist, lĂ”pukella, lĂ”pupidu, ĂŒhiseid koosviibimisi, meeldejÀÀvaid vĂ€ljasĂ”ite ja lĂ”pureisi
  • Ühiseid mĂ€lestusi kogu klassiga
  • klassireise
  • toredat retsi (paljud ootavad)
  • Vahvaid mĂ€lestusi ja rohkelt seiklusi, samas ka palju tööd ja vaeva
  • ĂŒhtset lendu
  • Vahvat retsi, mĂ€lestusi ja unetundide kordasaamist
  • Traditsioone: et saaksime osa kĂ”igist traditsioonilistest ĂŒritustest
  • Et saaks toredate inimestega imelise aasta veeta ja loodetavasti lĂ€heb kogu eksamiteks valmistumine hĂ€sti
  • Palju nalja terve aasta lĂ€bi
  • klassikaaslastega veelgi rohkem lĂ€hedasemaks saamist, klassi ĂŒhtsustunde sĂŒvenemist
  • edukat eksamite sooritamist
  • Tasu kĂ”igi varasema 11 aasta eest!
  • Karantiin vol 2
  • KĂ”ike pĂ”nevat
  • Ilusat punkti gĂŒmnaasiumile 🙂

Toimetasid: Heleliis ja Hanna-Triinu

Lisas: Reaalkool 136.B 08.06.2020 18:09

136.b klassi arvamus distantsÔppest

136.b tegeleb hetkel uurimistööde kirjutamisega, et jÔuda valmis nende esitamisega 13.aprilliks. Seda peame me tegema aga distantsÔppel. JÀrgnevalt ongi vÀlja toodud kokkuvÔte klassi arvamusest distantsÔppe kohta, et mÔista, mida igatsetakse ja kuidas on eluolud muutunud.

Vastuseid nendele kĂŒsimustele otsiti kolmest kĂŒsimusest koosneva kĂŒsimustiku abil (Google Forms keskkonnas). Valim koosnes 27 136.b klassi Ă”pilasest. KĂŒsimustiku klassigruppi saatmine ja sellele vastamine toimus 25.03.2020.

Esimene kĂŒsimus oli: „Mida kooli juures kĂ”ige rohkem igatsed?” Sellele kĂŒsimusele vastajad igatsesid kĂ”ige enam kooli juures sĂ”pradega suhtlemist (kaasaarvatud ĂŒldiselt inimkontakti ja klassi) 17 vastajat ehk 62,96%. 5 vastajat ehk 18,52% igatses Ă”petajaid ja nende selgitusi (eraldi mainiti, et igatsetakse Anu Kella). Vajaduse rutiiniks ja kindlaks korralduseks tĂ”i vĂ€lja 6 inimest ehk 22,22%, nimetati oluliseks ka kohustust Ă”ppida (1 inimene ehk 3,70%), vĂ€ltimaks maha jÀÀmist ja Ă”piraskusi. Lisaks pidas 2 inimest ehk 7,40% oluliseks söögivahetundi ja kindlat aega söömiseks.  Mainida vĂ”ib ka igatsust sĂ”prade kallide, koolimaja ja puhvetitĂ€di jĂ€rele. Ühes vastuses tĂ”deti see-eest, et ei igatseta midagi. KĂŒsimuse vĂ”ib kokku vĂ”tta ĂŒhe vastaja sĂ”nadega, kes igatses ” Kell 5 Ă€rkamist ja neid pikki igavaid koolipĂ€evi”.

Teine kĂŒsimus oli sĂ”nastatud jĂ€rgnevalt: ”KĂ”ige positiivsem asi distantsĂ”ppe puhul :)”. Enamik 27 vastanust ehk 16 inimest (59,26%) tĂ”i vĂ€lja, et positiivne on vĂ”imalus magada ja vĂ€lja puhata (mitte sel pĂ€eval kui toimub hommikune videokĂ”ne Ă”p Kellaga). Nagu ĂŒks vastanutest on kirjutanud, tunneb ta end tĂ€iesti teise inimesena, tunne on Ă”nnelik ja rÔÔmus. 13 vastajat (48,15%) nimetas positiivse aspektina paindliku graafiku, mille tulemusel saab keskenduda osadele ainetele enam, sĂŒĂŒa ja treenida oma graafiku alusel. Samuti on positiivse asjana vĂ€lja toodud UT tĂ€htaja edasilĂŒkkumine 2 nĂ€dala vĂ”rra, inimestega mitte rÀÀkimine, vĂ€iksem stressitase, vaheaja sarnane meeleolu (vaidlustatav), Minecraft ja muud arvutimĂ€ngud, enam aega transpordi arvelt ning parem keskendumisvĂ”ime.

Kolmandale kĂŒsimusele ehk ”Kuidas distantsĂ”pe on su harjumusi muutnud (nt pĂ€evakava, motivatsiooni)?” vastas 10 Ă”pilast, et motivatsioonitase kĂ”igub vĂ”i on pĂŒsivalt madal (pĂ”hjusel, et esineb tĂ€helepanu hajutavaid faktoreid ja pĂ€evakava erineb pĂ€eviti). KoduvĂ€lised tegevused ja treeningud pole osadel vĂ”imalikud, mis vĂ”ib samuti panustada motivatsiooni langemisse. Samuti langetab motivatsiooni vĂ€hene kontakt inimestega. Vastukajaks mainis 3 Ă”pilast, et nad on produktiivsemad ja hetkel on motivatsiooniga pigem korras (motiveerib ka see, et tunnitöö kiiremal sooritamisel saab tegeleda vabaajategevustega). VĂ€lja toodi, et on rohkem aega, mille tĂ”ttu ollakse fĂŒĂŒsiliselt aktiivsemad (kĂ€ies nt looduses) ja vaimne tervis on paranenud (ĂŒksikutel). Positiivse muutusena mainis ligi pool suuremat unetundide arvu, mis osadel langetas ka motivatsiooni, sest magatakse osa pĂ€evast maha. Probleemidena toodi vĂ€lja, et iseseisvalt lĂ€heb Ă”ppimisele kauem aega ning raskemate ainete Ă”ppimisel kaob motivatsioon. Positiivse vĂ”i pigem positiivsena kirjeldas toimunud muutusi 13 Ă”pilast, ĂŒlejÀÀnud kirjeldasid pĂ€evakava muutusi neutraalselt vĂ”i negatiivselt.

KokkuvÔttes vÔib öelda, et enam igatsetakse koolis sÔpru ja kindlat rutiini, distantsÔppe korral saab enam magada ning motivatsioon on pigem langenud.

Teksti autor: Hanna JÀrvine 136.b klassi Ôpilaste vastustele tuginedes

Lisas: Reaalkool 136.B 31.03.2020 22:58

Reaali Ramm 2019, 06.05.2019

6. mail toimus Tallinna Reaalkooli staadionil iga-aastane rammumeeste vĂ”istlus Reaali Ramm, kust vĂ”tsid osa gĂŒmnaasiumi klasside esinduslikud kapid. 10.b klassi esindasid vĂ”istlusel Oskar, kes saavutas kokku 4. koha ja AndrĂ©, kes saavutas 6. koha. Üritusel oli 5 erinevat ala: jĂ”urada, autovedu, jĂ”utĂ”mme, raskushoie ja rinnalt surumine. Erilist klassi nĂ€itas Oskar jĂ”utĂ”mbes, kes tĂ”stis ĂŒles 180kg nagu oleks tegu kartulakotiga ja AndrĂ© autoveos, kes vedas bussi kiiremini kui rallitab TĂ€nak. Ilmselgelt on tegu jĂ€rgmise aasta vĂ”itjatega.

Oskar ja AndrĂ© demonstreerimas jĂ”udu (sĂŒles Lee ja Hannah) Lurichi bareljeefi ees

André autot vedamas

Oskar raskushoides

Autor: Nils

Pildid: Lee, Alex

Lisas: Reaalkool 136.B 24.05.2019 00:17

AjarÀnnak aastasse 1869, 02.05.2019

GĂŒmnaasium oli enamjaolt suutnud laenutades vĂ”i kappides sorides leida endale ajarĂ€nnakuks 1869. aastasse ajastukohased rahvariided. Klassi piirkond oli PĂ”lva ja ĂŒrituse raames valmis Kreutzwaldi elulool ja loomingul pĂ”hinev plakat. 

Klassi PĂ”lva sĂŒmboolikaga lipp, mis valmis rongkĂ€iguks

Esimese tunni ajal kogunesid kĂ”ik traditsioonilises rivistuses (lineikas) saali ning vaatasid muigega meie Ă”petajate esitatud nĂ€idendit laulupeo algatamisest. (Eriti uhked olime oma fĂŒĂŒsikaĂ”petaja Marko Reediku ĂŒle, kes oma artistlikkusega ei vĂ€si kunagi ĂŒllatamast, antud juhul Johann Voldemar Jannseni kehastades). Carl Robert Jakobsoni osa tĂ€itis teine fĂŒĂŒsikaĂ”petaja Reivo Maasik. NĂ€idendis tuli vĂ€lja, kust Lydia, suurepĂ€raselt Katri Liis Kaasiku kehastuses, endale kirjanikunime Koidula sai.

SeejĂ€rel olid 9.-11. klassidel esimesed 4 tundi koolis, kus iga Ă”petaja rÀÀkis Ă”ppeainest Eestis 150 aastat tagasi. Tunnid olid vĂ€ga informatiivsed. Emakeele tunnis meenutasime esimese laulupeo aegu ja rÀÀkisime Eesti Ă€rkamisaja suurkujudest. Bioloogias rÀÀkisime pooleteise sajandi tagustest meditsiinialastest saavutustest ning klassijuhataja jagas kohustuslikult ikka oma lastele kombeĂ”petust. Matemaatikas jagus ajalugu kĂŒll 10 minutiks, kuid see-eest saime ĂŒlejÀÀnud tunni jĂ€lle ĂŒlesandeid lahendada. Ega Reaalkooli Ă”pilased muust unistada ei oska. Kas te teadsite, mis jĂ€rjekorras tuleb trepist ĂŒles kĂ”ndida? 10.b klass nĂŒĂŒd teab.

Vahetundides oli vÔimalus vihtuda aulas lustakaid rahvatantse ning lugeda meie Reaali Poisi ajastuhÔngulist erivÀljaannet.

Rahvatantsud vahetundides

Laulupeo programm

PĂ€rast koolitunde kogunesime koolistaadionile, kuhu töökas korraldustiim oli juba lintidega maha mĂ€rkinud, kus inimesed seisma peavad, et realistidest moodustuks suur aastaarv “1869”, mis drooniga ĂŒles pildistati.

Kahjuks meie pikalt ette planeeritud pĂ€evale ilm ei naeratanud ning ajasime lĂ€bi vihma ja kĂŒlmaga. Sellest hoolimata peeti uhke rongkĂ€ik lĂ€bi kesklinna, mis kindlasti paljudele mĂ€rkamatuks ei jÀÀnud. Kalevi spordihalli jĂ”udes kĂ”lasid laulud ning lĂ”pus said kĂ”ik rahvariietes jalga keerutada, nagu olekski aasta 1869.

Aastaarvu 1869 moodustamine kooli staadionil, pilt: Alex

Autorid: Liisa Mai, André, Hannah, Triinu (ja piltide autorid)

Lisas: Reaalkool 136.B 22.05.2019 17:51

Kirjanduse filmid Hargla romaanide pÔhjal, aprill

Filmid pĂ”hinesid Indrek Hargla kolmel keskaegse temaatikaga romaanil (tegevus toimub 15. sajandil): „Apteeker Melchior. Oleviste mĂ”istatus“, „Apteeker Melchior. Rataskaevu viirastus“, „Apteeker Melchior ja timuka tĂŒtar“. Enamus Ă”pilastest lugesid esimest raamatut ning selle tĂ”ttu jaotati teos kuueks osaks. ÜlejÀÀnud raamatutest esitati meeldejÀÀvamad seigad ja vĂ”tmekohad tihti lĂ€bi tagasivaadete. Teoste mĂ”istmise kontrollimiseks tehti esmalt lĂŒhike test ja siis kinnistati raamat filmi abil. Filmimiseks oli klassil aega paar kuud, töö sai valmis ja esitati enamasti aprilli alguses.

„Apteeker Melchior. Oleviste mĂ”istatus“ (6 rĂŒhma)

Heleliis, Rhea, Ervin, Alex (tekst)

Melchiori filmi valmimisel mĂ€ngis ĂŒliolulist rolli Messengeri grupp nimega Lk 169-170, kes teab, mida see tĂ€hendab, see teab. Filmimine osutus edukaks ning aega lĂ€ks ainult viis tundi. Esines ka takistusi, milleks olid vene rahvusest turistid Raeapteegis ning Eestile omane vihmane ilm. Filmi esitlemisel pĂŒĂŒdis tĂ€helepanu stseen Melchiori tabanud needusega.

KuvatÔmmis grupi filmist, raamatusarja peategelane Melchior (Rhea) Raeapteegis

Nele, Kelly, Lee, Iris, Elisabeth (tekst)

Filmisime mitmel erineval pÀeval ning kuigi ilmad lÀksid aina vihmasemaks, muutusid meie joonistatud habemed aina lopsakamaks. Tuju tÔstis meil Lee imeilus lauluhÀÀl. LÔpuks sai film poole pikem kui vaja, kuid mis teha, kui aeg lendab! Suur tÀnu Mauruse pubile ning Raeapteegile, kes meil filmida lubasid.

KuvatÔmmis grupi filmist, Kilian (Lee) laulmas

Mariann, Artur, André, Sten (tekst), Uku

Meie Melchiori filmi loomine oli igati lĂ”bus protsess ning igal vĂ”ttepĂ€eval said kĂ”ik kĂ”vasti naerda. KostĂŒĂŒme me eraldi ei laenutanud, vaid vĂ”tsime kodudest igaĂŒks ise kaasa vanamoodsed riided ning nii saimegi grupi peale vajalikud kostĂŒĂŒmid komplekteeritud. Filmisime kokku viiel pĂ€eval erinevates kohtades ning monteerimisega tegeles Uku, olles ise laagris Horvaatias. KokkuvĂ”ttes oli see toredaks elamuseks kĂ”igile meie grupis ning seda vĂ”iks korrata.

LINK FILMILE: https://drive.google.com/open?id=12Rsl-GLdziDa0cQuJezMjBrYU8vBA0H1

Mikk, Lauren, Liina, Liisbet, Liisa

Filmimist alustasime stsenaariumi kirjutamisega, panime paika tegelased ja filmimispaiga. Alustasime ajaloo tunnis pĂ”hjaliku eeltööga. SĂ”japlaan paigas, seadsime sammud vanalinna. Vanalinnas algas pingeline kaadrite jÀÀdvustamine. Tegevustik jÀÀdvustatud, algas monteerimine, kuid nii libedalt see ei lĂ€inud. Seoses kehva ettevalmistusega alustasime monteerimist rohkem kui ĂŒhe korra. Higile, verele ja pisaratele vaatamata saime siiski oma filmi valmis.

Katariina-Liis, Norman (tekst), Siim, MĂ€rten, Kertu

Filmi tegemist alustasime kindla plaani paika panemisega, mida kĂŒll eriti kasutusele ei vĂ”etud. SeejĂ€rel leppisime aja kokku ning asusime filmima. Kokku filmisime peamiselt kolmes kohas: Rataskaevu juures, koolis ning minu keldris. Minu keldrist leidsime muide ka paar surnud rotti. Filmimiseks kulus paar pĂ€eva, sest MĂ€rten ei suutnud stseenide ajal naermist lĂ”petada. Peale filmimist panin mina filmi kokku ning lisasin ka muusika, et tekitada Ă”iget meeleolu. LĂ”pptulemuseks oli vĂ€ga lĂ”bus ning huvitav film, mida vĂ”iks teine kordki teha.

Annely, Hannah, Katriine, Kadi, Elise (tekst, pilt)

Meie grupp pidi tegema lĂŒhikese filmi raamatu viimastest peatĂŒkkidest, kus toimus kohtustseen ja selgitati vĂ€lja mĂ”rvar. Filmisime nii koolis kui ka vanalinnas. Juba alguses tekkis meil suur probleem, nimelt ei olnud kellelgi kaasas raamatut ning sisu polnud ka enam meeles. Meid pÀÀstis Ahuna, kelle klassist leidsime otsitava. Tegelaste kehastamiseks pidime kandma veidraid mĂŒtse, suuri kasukaid ja isegi lĂ”ngast isetehtud habet, mis sai teibiga kuidagi kinnitatud. Filmi keskaegse meeleolu loomisele aitasid kaasa Olde Hansa ja Tallinna Raekoda, kes meil lahkelt filmida lubasid. Protsess oli kĂŒll vaeva nĂ”udev, aga kuidagi sai film valmis.

Kui nÀitlejaid pole piisavalt, tuleb neid ise lihtsalt juurde joonistada (joonistus ja pilt: Elise)

„Apteeker Melchior. Rataskaevu viirastus“ (1 rĂŒhm)

Oskar, Nils, Martha

Filmi tegemist alustasime ĂŒllatusena 3 nĂ€dalat enne tĂ€htaega. Meie grupp oli kolmeliikmeline ning see muutis töö keerulisemaks ning filmi segasemaks, kuna iga inimene sai rohkem tegelasi kehastada. Üritasime vĂ”imalikult autentsetes kohtades filmida. Materjali salvestamiseks kulus meil umbes 4-5 tundi. Erilisi kostĂŒĂŒme me ei kasutanud ning hoolimata varajasest alustamisest sai film siiski pĂ€ev enne tĂ€htaega valmis. Töö kĂ€igus sai kĂŒll palju nalja, kuid sellist tööd pigem ei teeks enam.

„Apteeker Melchior ja timuka tĂŒtar“ (1 rĂŒhm)

Joosep, Julia, Hendrik (tekst), Triinu, Liisa Mai

Filmi tegemist alustasime vajalike kostĂŒĂŒmide ja aksessuaaride otsimisega, mis osutus lihtsamaks kui arvasime. Peale filmi tegevuse vĂ€lja mĂ”tlemist, otsustasime kĂ”igile sobiva paiga kasuks – Mustikas (Black Box). Peavalu, teisesĂ”naga filmimine, kestis kokku 9 tundi, mille kĂ€igus saime naerda rohkem kui rubla eest. Igati lahe tegevus!

NĂ€itlejad kostĂŒĂŒmides, pildi autor Norman

Autorid: Hendrik, Elise, Norman, Liina, Sten, Oskar, Alex, Elisabeth, Triinu

 

Lisas: Reaalkool 136.B 21.05.2019 15:24

“Minu veetlev leedi” 16.04.2019

16. aprillil, nĂ€dalapĂ€evaks teisipĂ€ev, astus 10.B oma mugavustsoonist vĂ€lja ning leidsid end vaatamast muusikali, etendust “Minu veetlev leedi”. Endrik Kerge poolt lavale toodud teos kujutas endast 19. sajandi briti foneetikaprofessori ja ĂŒhe lihtrahva seast pĂ€rit neiu omavahelist kooselu, kus ĂŒhe koloneli utsituste tagajĂ€rjel vĂ”ttis professor nĂ”uks tĂŒdrukule poole aastaga kĂ”rgklassi kombeid Ă”petada. Tegevustiku sĂŒvenedes juurdus vaatajaisse pilt, nagu kolonel oleks see heatahtlik ja keeleprofessor vaid omakasu peal vĂ€ljas, kuid Ă”nnelikule lĂ”pule kohaselt kiindusid tĂŒdrukusse mĂ”lemad.

Tantsu ja laulu tĂ”id meieni Raivo E. Tamm (professor), Janne Ć evtĆĄenko (uulitsaneiu) ja Priit Volmer (kolonel). Muusikalist poolt juhendas dirigendina JĂŒri Alperten.

Autor: Mikk

Lisas: Reaalkool 136.B 29.04.2019 15:18

TeaduspÀev Tallinna Reaalkoolis 02.04.2019

2. aprillil toimus Tallinna Reaalkoolis teaduspÀev, mil kÀisid koolis rÀÀkimas spetsialistid erinevatest teadusharudest. Meditsiinisuuna tÔttu kÀisid meie klassile rÀÀkimas 5 meditsiinivaldkonna asjaarmastajat, kuid siiski vÀgagi erinevatest valdkondadest.

Nimelt esimese loengu pidas Tallinna Tehnikalikooli molekulaarbioloog Kaia Palm. PĂ”hiliseks vestlusteemaks oli geenitehnoloogia ning selle edusammud 21. sajandil. RÀÀgiti geenimodelleerimisest, tĂŒvirakkudest, vĂ€hi ennetamisest ning ravimisest. Kaia andis meile parema aimu, kuidas vĂ”iks geenide otsesene muutmine inimkonnale kasulik olla, kuid mis tĂ”stab esile ka uued eetilised kĂŒsimused ning nn „superinimeste“ loomise ajastu.

Teiseks esinesid meile Ivo Fridolin ning Kristjan Pilt, kes tutvustasid meile meditsiinitehnoloogiaid. Üht-teist oli neil ka kaasa vĂ”etud, nt lihtsakoelisem patsiendimonitor ning arvuti koos hulgalise tarkavaraga ja riistvaraga, mis vĂ”imaldas koha peal ka mÔÔta inimese pĂ”hilisi meditsiinilisi parameetreid (pulss, vererĂ”hk, keha temeperatuur, vere hapniku kĂŒllastatus, hingamissagedus). PĂ”hiliselt selgitati meile tehnoloogia arengut meditsiinis ning nende tööpĂ”himĂ”tteid.

Meditsiiniinseneeria

Kolmandaks rÀÀkis meile psĂŒhhiaater Karola Peebo vaimsest tervisest. Loeng oli nii vaimsete haiguste tekkepĂ”hjustest, ravist kui ka ennetamisest. Samuti andis ta head nĂ”u, kuidas tulla toime igapĂ€evase stressiga ning kuidas seda ka vĂ€ltida.

Esitlus vaimsest tervisest, pildi autor Hanna

Viimseks kĂŒlaliseks oli aga perearst Ingmar Lindström, kes kĂ”neles ĂŒleĂŒldisest tervisest ja seda mĂ”jutavatest teguritest. Teemale lĂ€henes ta humoorikalt, kuid veidi sĂŒgavamalt, kui meile sellest ennist oli rÀÀgitud. Erinevate tegurite pikaajalise olemasolu tagajĂ€rgede iseloomustamiseks tĂ”i Ingmar meile elulisi kui ka piltlikke vĂ”rdlusi, mis aitas teemat paremini mĂ”ista.

Esitlus tervise hoidmisest, pildi autor Hanna

KokkuvĂ”ttes oli teaduspĂ€ev igati arendav ning silmaringi laiendav meditsiinialal. Tutvustati valdkonna mitmeid erinevaid tahke, sealjuures ka tehnoloogilisi kĂŒlgi, Ă€ratades ka mĂ”ningat huvi meie klassi ĂŒksikute inseneride seas. Niisamuti tuletas see meelde ka kui erinevaid teadmisi lĂ€heb vaja meditsiinis ning spetsialiseerumiseks on meditsiiniharusid kĂŒllaga.

Autor: Artur, toimetas Hanna

Lisas: Reaalkool 136.B 29.04.2019 10:45