136b

136.b tegeleb hetkel uurimistööde kirjutamisega, et jõuda valmis nende esitamisega 13.aprilliks. Seda peame me tegema aga distantsõppel. Järgnevalt ongi välja toodud kokkuvõte klassi arvamusest distantsõppe kohta, et mõista, mida igatsetakse ja kuidas on eluolud muutunud.

Vastuseid nendele küsimustele otsiti kolmest küsimusest koosneva küsimustiku abil (Google Forms keskkonnas). Valim koosnes 27 136.b klassi õpilasest. Küsimustiku klassigruppi saatmine ja sellele vastamine toimus 25.03.2020.

Esimene küsimus oli: „Mida kooli juures kõige rohkem igatsed?” Sellele küsimusele vastajad igatsesid kõige enam kooli juures sõpradega suhtlemist (kaasaarvatud üldiselt inimkontakti ja klassi) 17 vastajat ehk 62,96%. 5 vastajat ehk 18,52% igatses õpetajaid ja nende selgitusi (eraldi mainiti, et igatsetakse Anu Kella). Vajaduse rutiiniks ja kindlaks korralduseks tõi välja 6 inimest ehk 22,22%, nimetati oluliseks ka kohustust õppida (1 inimene ehk 3,70%), vältimaks maha jäämist ja õpiraskusi. Lisaks pidas 2 inimest ehk 7,40% oluliseks söögivahetundi ja kindlat aega söömiseks.  Mainida võib ka igatsust sõprade kallide, koolimaja ja puhvetitädi järele. Ühes vastuses tõdeti see-eest, et ei igatseta midagi. Küsimuse võib kokku võtta ühe vastaja sõnadega, kes igatses ” Kell 5 ärkamist ja neid pikki igavaid koolipäevi”.

Teine küsimus oli sõnastatud järgnevalt: ”Kõige positiivsem asi distantsõppe puhul :)”. Enamik 27 vastanust ehk 16 inimest (59,26%) tõi välja, et positiivne on võimalus magada ja välja puhata (mitte sel päeval kui toimub hommikune videokõne õp Kellaga). Nagu üks vastanutest on kirjutanud, tunneb ta end täiesti teise inimesena, tunne on õnnelik ja rõõmus. 13 vastajat (48,15%) nimetas positiivse aspektina paindliku graafiku, mille tulemusel saab keskenduda osadele ainetele enam, süüa ja treenida oma graafiku alusel. Samuti on positiivse asjana välja toodud UT tähtaja edasilükkumine 2 nädala võrra, inimestega mitte rääkimine, väiksem stressitase, vaheaja sarnane meeleolu (vaidlustatav), Minecraft ja muud arvutimängud, enam aega transpordi arvelt ning parem keskendumisvõime.

Kolmandale küsimusele ehk ”Kuidas distantsõpe on su harjumusi muutnud (nt päevakava, motivatsiooni)?” vastas 10 õpilast, et motivatsioonitase kõigub või on püsivalt madal (põhjusel, et esineb tähelepanu hajutavaid faktoreid ja päevakava erineb päeviti). Koduvälised tegevused ja treeningud pole osadel võimalikud, mis võib samuti panustada motivatsiooni langemisse. Samuti langetab motivatsiooni vähene kontakt inimestega. Vastukajaks mainis 3 õpilast, et nad on produktiivsemad ja hetkel on motivatsiooniga pigem korras (motiveerib ka see, et tunnitöö kiiremal sooritamisel saab tegeleda vabaajategevustega). Välja toodi, et on rohkem aega, mille tõttu ollakse füüsiliselt aktiivsemad (käies nt looduses) ja vaimne tervis on paranenud (üksikutel). Positiivse muutusena mainis ligi pool suuremat unetundide arvu, mis osadel langetas ka motivatsiooni, sest magatakse osa päevast maha. Probleemidena toodi välja, et iseseisvalt läheb õppimisele kauem aega ning raskemate ainete õppimisel kaob motivatsioon. Positiivse või pigem positiivsena kirjeldas toimunud muutusi 13 õpilast, ülejäänud kirjeldasid päevakava muutusi neutraalselt või negatiivselt.

Kokkuvõttes võib öelda, et enam igatsetakse koolis sõpru ja kindlat rutiini, distantsõppe korral saab enam magada ning motivatsioon on pigem langenud.

Teksti autor: Hanna Järvine 136.b klassi õpilaste vastustele tuginedes