136b

136. b klass külastas 24. septembril ajaloo tunni raames siselinna ning kaitseväe kalmistut. Õppekäigu peamiseks eesmärgiks oli kinnistada õpituid Eesti Vabariigi algusaastatel riigikorraldusse ja kultuurielusse panustanud isikuid, kelle sekka kuulusid näiteks Jaan Poska, Jaan Raamot, Johan Laidoner, Nikolai Päts ning Eesti kaitsesse panustanud sõjaväelased. Käsitleti vabadussõjaga seotud olevaid mälestusmärke, mis on püstitatud näiteks hukkunud lenduritele, hukatud või loomulikul teel surnud vabadussõjas osalenud sõjaväelastele (mäletusmärgi juurde olid maetud Ernst Põdder ja Johan Unt). Viimase käiguna siirduti kunagise Tallinna Reaalkooli õpilase Harald Triegeli haua juurde, kes hukkus vabadussõja kümnendal päeval kaasvõitlejat päästes Järve mõisas, taganedes enamlaste rünnaku eest. Süüdati tema haual küünal.

136.b koos õpetajaga taastatud vabadussõja mälestussamba juures. Pildi omanik: Kertu

Tehnilistel põhjustel pole võimalik hetkel rohkem pilte lisada.

Autor: Hanna-Triinu

Sellel päeval tulime viimast korda kokku uue kooliaasta alustamiseks. Raske on sõnadesse panna seda ükskõiksust, mis meie klassi õpilastest pärast poole aasta pikkust koduõpet kiirgas. Alustasime päeva sümboolse klassijuhatajatunniga, kus diskuteeriti peamiselt selle üle, millal saabub taaskord koduõpe ja asusime lepliku meelega päikesepaistelisele staadionile, kus nagu ikka, sai käsi kokku lüüa rohkem kui kogu ülejäänud aasta peale kokku. Meie lennu vägilastel oli au ka lippe vardasse kergitada. Pärast aktust oli meil tunnike, et valmistada ette kingitus esimese klassi õpilasele, kellel see veel tegemata oli ning juba varsti astusid igasugused päevakangelased ise koos saatjatega esimest korda kooli uksest sisse. Kui nad vaid teadnuks, millesse nende vanemad neid mässinud olid. Igaüks meie lennust võttis lapsekese käekõrvale ja sai proovile panna oma noorema generatsiooniga suhtlemise oskuse. Kui oma esmakoolipäevalisi veidi hiljem rõdult vaatlesime, tekkis nii mõneski meist uhke lapsevanema tunne. Mütsidele mindi suurejooneliselt järele Reaali poisi juurde ning pärast seda suundusime loomulikult otse reaalainetundidesse, kus kõigil lastel oli võimalus harjutada koolipingis istumist ja lasta oma teadmistel särada. Pisarsilmil tuli meil nüüd oma lastega hüvasti jätta ja anda nad oma klassijuhatajatele üle. Kui formaalne osa oli lõppenud, kogunesime terve lennuga spordisaali, et arutada, kuidas oleks optimaalne koroonakriisi ajal rebaste nädalat korraldada. Suurtest muudatustest esialgsete plaanidega võrreldes nördinuna, läksime pärast seda iga roju oma koju.

Autor: Liisa Mai