Meie Poisu sai 90

13. novembril oli taas põhjust tähistada. Üks Reaali silmapaistvamaid sümboleid – Poiss – pidas juubelit. Olgugi et kümnendi vôrra noorem Eesti Vabariigist, kuid siiski väärikas vanuses kuju. Loomulikult oli päevakavas aktus, nagu sellistel puhkudel ikka. Kuid lisaks sellele pakuti staadionil ka sõdurisuppi ning gümnaasiumipere suundus tundide lõppedes Solarisse. Seekord siiski mitte Johanni kaasahaaravate üleskutsete ajel Hesburgerit väisama, vaid kinosaali. Nimelt korraldati Poisi 90 puhul ka suurejooneline konverents. Tehti ettekandeid ajaloost, arhitektuurist ning vahepalaks olid igati asjakohaselt sõdurilaulud. Esinesid kooripoisid, kellest, muideks, suurem osa oli 133.c klassist, ning akordionidel esmakordselt lavalaudadele jõudnud duo Reimannid.

Margus

Kõik algas sellest kui oktoobris kutsuti meie bassid, baritonid, tenorid ning akordionist Eve Karbi juurde sõdurilaule proovima ning öeldi, et peame esinema Reaali Poisi 90. sünnipäeval. Saime endale ajastukohased rõivad (mõni oli küll riietatud nagu soomlane, kuid pole hullu, sest Toivo oli uhke). Poistele, kes esinesid, jäi Reaali Poisi 90. sünnipäev veidi tagasihoidlikumalt meelde kui publikule, sest pidev sõnade pähe õppimine, proovid ning lavahirm röövisid kogu poiste tähelepanu. Kõige tipuks pidime alati pärast laulu laulmist publiku eest eemalduma ja jäime paljudest esitlustest ilma. Meelde jäi aga see, et rahva meeletu nutisõltuvus häiris tugevalt mikrofonide tööd (vaatame siinkohal publikus olnud GAGi ja Westholmi õpilaste poole). Eriti võimas tunne tekkis aga siis, mil seisime lava ees ning terve publik tõusis hiigelsuures SAKU saalis püsti ning laulis meie poole vaadates Reaali hümni.

Joel

Kommenteerimine on keelatud.