Ajaloo esitlused: Estonia teater

Estonia hoone ajalugu algab 1904. aastal, kui linnavalitsus eraldas Estonia seltsile tasuta krundi Saksa teatri ja turuplatsi kõrvale.Tingimuseks lisati teatrimaja valmimine kümne aasta jooksul. Esialgu paistis aega jätkuvat ning raha hoone rajamiseks hakati koguma tulu- ja piduõhtute korraldamisega. Need ei andnud paraku soovitud tulemusi. Juttude järgi seisnud ka Juhan Liiv ehitusplatsi ees ning soovinud teatrimaja ehitamise toetuseks annetada vähemalt oma pintsaku, sest muud tal polnud. Rahva annetuste abil said Estonia müürid kerkida enam kui 100 000 rubla eest, ent maja lõplik maksumus oli üle 800 000 rubla. Ligi 7/8 sellest moodustas niisiis tohutu võlg, mis aga praktiliselt kustus Eesti Vabariigi loomisel ja tsaarivalituse kukutamisel. 1910. aastal pandi nurgakivi. Venestamissoovis lubati kõnesid pidada ainult vene keeles, mistottu nurgakivi asetamine toimus rohuvas vaikuses. Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 1913. aastal 24. augustil jumalateenistusega ning W. Shakespeare’i ,,Hamletiga’’. Esimesel hooajal anti 161 etendust, mida käis teatris vaatamas 26 000 inimest. Juugendklassitsistlik Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas.
Aasta pärast oli teatrimajas juba sõjaväehospidal, käis esimene maailmasõda. Kontserdisaali rõdu poolses osas seati sisse õigeusu kirik.
1919. aasta juulis tuli estonia kontserdisaalis kokku esimene eesti parlament- Eesti Vabariigi Asutav Kogu.
Märtsipommitamise käigus 1944. aastal hävis lisaks 30le protsendile Tallinna hoonetest ka Estonia.
Seni ametlikult kinnitamata andmetel viidi kurikuulus märtsipommitamine läbi naislendurite poolt. 9. märts on strateegiline kuupäev, mis järgneb 8. märtsile- naistepäevale. Naistepäev on Venemaal olnud läbi aegade üks suurejoonelisemalt tähistatud tähtpäevi, mil traditsiooniliselt meesterahvad kingivad naistele lilli, toovad kingitusi ning tarbivad nende auks ohtralt alkoholi. Et vältida olukorda, et sel päeval napib teovõimelisi pommitajaid, planeeriti rünnakuid läbi viima naislendurid. Eeldati, väidetavalt, et järgneval hommikul on ka Eesti mehed võimetud end kaitsma ning võimetud olukorrale kiirelt reageerima.

Partei suunas inimesi ümberehitustöödele ning kohustas 1945. aasta jooksul tegema teatri juures vähemalt 25 töötundi. Kaasati ka Saksa sõjavange. Kuigi ehitus jõudis lõpule 1951. aastal, taasavas kontserdisaal oma uksed juba 1946. ning teatrisaal 1947. aastal. Interjöör kaotas oma kaunid juugendlikud jooned ja muutus klassitsistlikult rangemaks.

Koos paljude teiste eestimeelsete organisatsioonidega sulges nõukogude võim ka Estonia Seltsi. Selts alustas oma tegevust uuesti 27. märtsil 1990. aastal.

Teatri- ja kontserdimaja piduliku avamise puhul 24. augustil 1913. aastal kinkis skulptor August Weizenberg teatrile kaks oma kaunimat kuju — “Koidu” ja “Hämariku”, mis asusid ehtima teatrimaja Punast saali. Tõenäoliselt oli tegemist esimeste täiesti alasti kujudega meie avalikkuses, mistõttu leidus küllalt neid, keda katmata, viigileheta noormehe ja neiu skulptuurid sügavalt vapustasid ja šokeerisid.

Maja kuulub tänapäeval endiselt Estonia teatrile ning selles tegutsevad kolm iseseisvat
institutsiooni — ühes tiivas Rahvusooper Estonia ja teises Eesti Kontsert ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.

Autor: Brigitte

Pilt: http://www.opera.ee

Kommenteerimine on keelatud.