139b

Eesti Draamateatri alguseks loetakse Paul Sepa loodud erateatristuudio sündi 11. oktoobril 1920. Alguses polnud teatril oma maja ning renditi Tallinna Saksa Teatri saale. Saksa Teatri hoone sai 1939. aastal Draamateatri ametlikuks koduks. Noorsooteater liideti Draamateateriga aastal 1948. 1980. aastatel oli Draamateatril oluline roll Eesti iseseisvumises, sest etendati isamaaliseid lavastusi Eesti lavastajate poolt. Eesti Draamateatri näo kujundas 1960.–1970. aastatel lavastaja Voldemar Panso. Tänasel päeval on teatri juht Rein Oja. Näitlejatest on teatris näiteks Ita Ever, Guido Kangur, Mait Malmsten ja Taavi Teplenkov. Teatris on 3 lava ja kokku 676 istekohta ning praegu on draamateatris võimalik vaadata näiteks ,,Päikesetriip”, ,,Isamaa pääsukesed” ja ,,Suur Siberimaa”.

Autor: Eric

Pilt: https://www.puhkaeestis.ee/et/eesti-draamateatri-hoone

Ita Ever on üks Eesti tuntumaid näitlejannasid, kes on oma pika karjääri vältel saanud lugematuid auhindu oma mitmekesiste rollide eest.

Esimesel aprillil 1931. aastal sündis kodanikunimega Ilsa Ever rõivaste kaupluse äriteenija ja juuksuriäri pidaja perre. Alg- ja põhiharidust õppis ta kolmes erinevas koolis, aga juba keskkoolis pakkus näitlemine Everile huvi. Seal tuli tema üks esimesi suuremaid rolle lavastuses “Tanja”.

1950. aastal otsustas Ita Ever teatriinstituudi GITIS-e kasuks ja õppis seal kolm aastat. Pärast lõpetamist läks ta Draamateatrisse ja töötab seal siinseni. Tema karjääril oli pidev ja ühtlane tõus sellel ajal kuniks järsult pärast lavastust “Rõõmu otsinguil” sai see hoo sisse.

Umbes sellel ajal kohtus Ita Ever näitleja Eino Baskiniga ja nad abiellusid. Järgmisel aastal said nad ka endale poja Roman Baskini. 1959. aastal läks paar siiski lahku ja Ita Ever oli kooselus 1960. aastast 2005. aastani Gunnar Kilgasega viimase surmani. Roman Baskin suri 2018. ja Eino Baskin 2015. aastal.

Ita Everil on ka palju filmirolli olnud aastate jooksul. Kuigi osi oli tal olnud juba ka viiekümnendatel ja kuuekümnendatel, oli Everil esimene suurem roll filmis “Naine kütab sauna” 1978. aastal. Teda iseloomustatakse kui imelist näitlejannat kaamera ees, kellega on kerge töötada. Kuulsaimad rollid on Ita Everil filmides “Nukitsamees” (1981) ja “Musträstaste saladus” (1983). Esimene on eestlastele paremini teada, aga teine oli Nõukogude Liidus hästi vastu võetud. 

1984. aastal sai Ita Ever ENSV naispeaosatäitja auhinna ja 2016. aastal PÖFF-i elutööpreemia oma poole sajandi pikkuse karjääri eest.

Ita Ever on siiamaani aktiivne näitlejanna ja võtab osa mitmetest erinevatest projektidest.

Autor: Hans

Pilt: https://elustilist.ee/ita-ever-85-10-hetke-armastatud-naitleja-ita-elust/

Kui Hanna Maria Tamm (vil! 128) klassi astus, istusime kõik oma kohtadel. Ka Madis Olspert kui Hanna kunagine klassijuhataja oli samuti kohal. Hanna Maria õpib kardioloogiat Tartu ülikoolis ning tuli meile oma haridusteekonnast rääkima. Selgus, et arsti elukutse pole üldsegi kerge: on vaja väga kaua õppida, seejärel läbida praktilised kursused ning alles siis võib mõelda täielikule tööhõivele. Kui aga tahad töötada tähtsamal kohal suurema palgaga, on vaja õppida veelgi kauem. Arst on ehtne näide sellest, et inimene õpib terve elu.

Pärast tundi suundusime staadionile. Ene Saar pidas oma klassikalise kõne, Martin Saar jagas olümpiaadil hea koha saavutanud õpilastele aukirjad ning tänas neid, kes said olümpiaadi lõppvooru, kuid selle ärajäämise tõttu ei saanud seal osaleda.

Lõpuks võisime hakata einetama. Henrik organiseeris meile pitsettad ehk väikesed pitsad. Igaüks sai valida maitsekohase pitsetta. Joogiks oli veega lahjendatud Valge Klaari siirup. Paljud arvasid, et see oleks võinud kangem olla.

Autor: Maksim

Toimetaja: Anette

Eelmise kooliaasta lõpus olime kõik koduõppel ning paljud üritused jäid ära ning kahjuks ei toimunud ka osade olümpiaadide lõppvoorud. Õnneks kõik siiski ei jäänud ära ja nii toimuski 5. septembril loodusteaduste olümpiaadi lõppvoor, kus käisin ka mina.

Olümpiaadile pidi ennast registreerima interneti teel augustikuu esimeses pooles. Kahjuks ei jõudnud ma ennast õigel ajal registreerida, kuid pärast kirjavahetust olümpiaadi korraldajatega sain kaks päeva enne olümpiaadi teada, et saan siiski osaleda.

Sellel aastal oli üritus korraldatud natukene teistmoodi, sest pidi järgima koroona levikuga seotud ohutusnõudeid. Näiteks oli olümpiaadi töö tegemise aeg sellel korral 3 tundi eelmiste aastate 4 tunniga võrreldes. Samuti ei saanud me võitjate tulemusi teada samal päeval, vaid päev hiljem Zoom’i kõne kaudu. Veel said kõik, kes soovisid võtta maski kirjapanemise laualt.

Olümpiaad oli küll korraldatud teistmoodi sellel aastal, kuid siiski oli tore, et see kõigele vaatamata toimus.

Autor: Elisabeth

Toimetas: Anett

Tegime kirjanduse tunnis raamatu „Väike prints” põhjal näidendeid.

Koolipäev algas tavamoodi. Viiendat tundi, milleks oli ajalugu, andsid 2 gümnaasiumi õpilast, kes aitasid täita töölehti. Tunni teises osas mängisime Kahooti, mille võitis Martin Väljari ja sai autasuks porgandid ja šokolaadi. Kuuendat ja seitsmendat tundi, milleks osutusid kehalised kasvatused, andsid meile neli gümnaasiumi õpilast, kellest üks oli äsja valitud REKi president. Esimesel tunnil tegime täpsusviskeid ja usinasti muid harjutusi. Teisel tunnil mängisime pargis ukakat, kus peale kastanite loopimise sai veel palju nalja. Õpetajate päeva raames jagasime klassi poolt õpetajatele erinevad personaliseeritud kaarte ja šokolaade. Tänavune õpetajate päev läks väga sujuvalt ja lõbusalt.

Autor: Eric

Toimetas: Anett, William