arh137a

Kolmanda veerandi viimasel päeval käis meil külas Lepatriinu Lasteteater näidendiga “Tahan ei taha”. Peategelane oli poiss, kes ei tahtnud teha seda, mida tal paluti või soovitati, kuid reis võlumetsa pani ta järele mõtlema ning häid soovitusi järgima.

Kes meist ei teaks Lottet või jõule tähistavaid lepatriinusid? Käisimegi vaatamas, kuidas multikaid e animafilme tehakse. Suures osas tehakse seal ikka käsitööd, arvuti ja muu tehnika on ainult abiks. Nägime väga vana filmiaparaati, pliiatsiga joonistamist, multifilme ja joonistuste arvutiga “puhastamist” ning värvimist. Filmide väljamõtlejaid me ei näinud, küll aga nägime neid töötajaid, kes selle suure töö ära teevad. Ãœhe filmi valmimine on väga pikk protsess, see sõltub küll filmi pikkusest, kuid alla 3 kuu ei valmi ükski multikas. Nüüd hakkame ise multikat tegema.

13. märts oli päikesepaisteline ja karge talvine päev. Meil oli siis talispordipäev. Selgitasime kiireima suusataja 1,5 km suusarajal, uisutasime ja kelgutasime. Mõned noored mehed küll kegutasid suuskadega. Klassi kiireim suusataja on Gerda, kes tegi ka poistele tuule alla ja finiÅ¡eeris, kui kohtunikud alles varvaste soojendamise tantsu tegid. Kuid parim on see, et võitsime teatevõistluse B- klassi ees – eelmisel aastal meil nii hästi ei läinud.

Suusatamise esikolmik tüdrukutest: I Gerda, II Sarah ja III Elisa Marie ja poistest: I Ondis, II Klaus Martin ja III Hannes. Palju õnne!

  

Sügisel käisime Kopli päästekomandos tutvumas päästetehnikaga ning päästjate töötingimustega. Talvel räägiti Lilleküla komandos meile ohutusnõuetest kodus ja koolis ning kuidas tegutseda siis, kui õnnetus on juhtunud. Koolis oleme seda kõike juba õppinud, kuid inimese käest, kes iga päev teisi aitama peab, on seda juttu kuulata palju huvitavam.

Alati on koolipäev palju toredam, kui R-õppe tundides käivad õpetajad suurest majast. Täna käis meil õp. Toomas Reimann – tema on füüsik ja aitas meil teha vooluringi, lugedaq joonist ning ise see vooluring tööle panna. Korras vooluringist andis märku põlev elektripirn – tõsi, mõni unustas lüliti vooluringiga ühendada, kuid see viga sai ikka parandatud. Proovisime jada- ja rööpühendust. See oli põnev, kahju, et tund ainult 45 minutit kestis – oleks soovinud enam katsetada ja vaadata, mis juhtub.

 

Sel aastal on ilmataat ilusate talveilmadega väga lahke olnud. Meie suusapäev Kõrvemaal oli päikeseline ja tegevusterohke. päev algas väljasõiduga kooli juurest. Kahjuks käivad haigused mööda inimesi ning puudujaid oli palju. Päev algas koerterakendiga sõitmisega. Küll need on armsad koerad. Ega neile väikeste ringide sõitmine väga ei meeldi, aga meil oli küll tore. Peale seda oli kelguralli lumetuubidega. Mäest sai alla sõita üksind ja koos sõbraga, isegi mõni lastepundar kihutas mäest alla. Suusatunnis õppisime liuglema ja tasakaalu hoidma – sõitsime ühel jalal. Harjutasime ka treppi künkast tõusu ning hüpekast laskumist. Vedas neil, kes püsti jäid. Lõpuks oli võidusõit. Kõige õnnelikum oli vist õpetaja, sest Anetile kaotades oleks ta pidanud 100 kükki tegema. Aga kuna Anetil õpetajast kahju hakkas, siis lasi ta temal võita.

Väga hästi antakse Kõrvemaal süüa. Meile pakuti mustikakisselli ja sidruniteed, suppi, pirukaid ja kooki. Pärast mitmetunnist rassimist oli söögil väga hea minek. Tallinnasse tagasi jõudsime väsinute, kuid heatujulistena.

Sel aastal sai iseseisvunud Eesti Vabariik 95 aastaseks. Meie tähistasime seda suurjoonelisemalt kui tavaliselt. Vabariigi sünnipäeva auks oli meil pidulik aktus ning tantsupidu. Aktusel esitasid oma kõned Liisi ja Rednar. Mõlemad said väga hästi hakkama, aga ärevusest ei julgenud kumbki saali poole vaadata. Ballil esitas oma muinasjutulise kõne Hannes. Aktusel esinesid veel 2. klasside õpilased oma luuletustega ning poistekoor ja tütarlaste anambel. Oma kõnega tervitasid meid veel gümnasist Carmel ja kooli direktor Gunnar Polma.

Tantsupeol olid kõik poisid ja tüdrukud väga ilusad: poisid soliidsed ja tüdrukud pidulikes kleitides väga ilusad. Tantsiti seltskonnatantse ning 2. klassis õpitud peotantse.

  

Peastarvutamise võistlusel arvutatakse aja peale. Aega arvutamiseks on 30 minutit ning koos arvutavad neli klassi. Sel aastal arvutasime koos 4-ndate klassidega. Kui meie arvutame, siis on aulas kuulda ajude raginat. Sel aastal mattus ragin kahjuks suuremate õpilaste vahetunni lärmi. Kõige parem arvutaja meie klassis sai siiski selgitatud – see on Elisa Marie. Häid arvutajad on tegelikult palju, kuid eksiti tehete järjekorraga ja oli ka kiirustamise vigu.

Sel aastal käisime vanade vastlakommetega tutvumas Muusika- ja Teatrimuuseumis. Saime näha vanu muusikariistu ning ka ise väga-väga lärmaka muusika saatel orkestris musitseerida. Meisterdasime nööpidest vastlavurre, mis mõnusat põrisevat heli tekitavad – vanasti tehti vurrid seajala kontidest. Kuulasime vanu vastlalaule ja vaatasime muuseumis niisama ringi. See oli päris huvitav õppekäik.

R-õppe tunnis õpetas õp. Ahti Pent meid ehitama kraanasid ning pani mõtlema selle kuidas suudavad kraanad kergitada maast väga-väga raskeid asju. Selgus, et see polegi väga raske mõistatus vaid lihtne füüsika. Nipp on jõuõlgades ja rullikutes nende vahel.  Hakkasime enda kokku pandud kraanadega puiduklotse tõstma ning kõige kergemat ja raskemat välja selgitama. Selgus ka, et õpetaja juhendamise kuulamine oli suure strateegilise tähtsusega. Kes kohe ise tegutsema hakkas, sel tuli palju tühja tööd teha ja aega läks raisku. Küll oli tore tund!