arh137a

Meie spordipäev algas kooli staadionil soojenduse, rahvaste- ja jalgpalli ning täpsusvisetega. Peale sööki siirdusime Shnelli staadionile, kus osalesime teatejooksus, kaugushüppes, palliviskes ja 60 m jooksus. Selgus, et kõige edukam oli klassijuhataja, sest tal oli väga palju medaleid kaelaas. kui mõni “päris” medaliomanik oma medalit tagasi tahtis saada, teatas õps, et minge jookske ise, äkki saate mõne medali, mida kanda. Lõpuks said aga kõik tõelised sportlased oma auhinnad endale kaela ja siis selgus, et parim kergejõustiklane meie klassis on Karmel.

Teaduspäeval käisime vaatamas pimedas kuplis filmi “Kaks klaasikest – imeline teleskoop.” Film oli põnev, kindlasti said meie teadurid Marten, Hannes ja Mihkel kõigest aru, sest nemad on seda asja varemgi süviti uurinud.

Teaduspäeval tutvustas Linda isa meile, kuidas nutitelefonidega mõistlikult ja turvaliselt ümber käia. Selgus, et õetaja ei julge neid kasutada, sest et ta ei tea nende turvalisusest suurt midagi – pealegi pillas Õnne-Liis vanalinnas oma telefoni munakividele. Peaaegu kõigil lastel on meie klassis mobiiltelefonid ja suuremal osal on need nutikad. Peale seda tegi õpetaja meile kordava töö QR koodidega. Kehalise kasvatuse õpetajad ehmatasid ära, et mis reklaame koolihoov ja staadion äkki täis riputati, kuid hoopis meie kordasime 4. klassis õpitut. See oli põnev, koolimajas sai ka internetis spikerdamas käia – mitte, et see keelatud oli, aga tegi õppimise põnevaks.

Toimus traditsiooniline õpioskuste võistlus. Esimeses voorus otsime küsimustele vastuseid teatmikest, teises voorus internetist. Kahe vooru parimad pääsevad võistlema Audentese Erakooli, kus toimub koolidevaheline võistlus.

Selle aasta tippsündmus oli kindlasti “suusamatk” Nelijärvele. Kuna lund ei tulnudki, siis “suusa-” võib matka eest ära jätta. Me õppisime matemaatikat ja nuputasime, tüdrukud õmblesid lapitehnikas oma käsitöid ja õhtul käis õp. Mart Kuurme meile rääkimast enda vabatahtliku tööst Aafrikas ning tutvustas meile savanni loodust. Tähed jäid pilvise taeva pärast jällegi vaatamata, aga selle eest oli disko suusabaasis. Teise päeva hommikul orienteerusime ümber järvede – teed olid libedad ning liikuda tuli ettevaatlikult. Terve õhtu toimus ka ping-pongi turniir – vaesed isad, kes seda korraldasid – osalejaid oli ju palju. Ãœritus lõppes näidenditega õpitust – mõne rühma panus oli võrratu – saime nalja ja naerda ning äsja kogetut meenutada. Öö möödus ka rahulikult, sest õpetajad magasid.

Ballid hakkavad meil traditsiooniks saama – õpime me kõik ju nüüd tantsutundides tantsima. Tüdrukud on seal alati kenad, ilusate ja pikkade kleitidega ning poisid näevad oma ülikondades väga soliidsed välja. Ballil põhiliselt tantsitakse, kuid oma tervitussõnad lausub ka õppetooli juhataja, 2. klassi õpilased loevad enda kirjutatud luuletusi ja kuulame 3. klassi õpilaste kõnesid. Meie aga tegime esitlused Eesti ajaloost ning käisime neid kahe nädala jooksul klassides esitlemas.

Fotod: Ingrid Kuusk

Tänases R-õppe tunnis otsisime vastust küsimusele kuidas kogu Maa kaardile joonistada. Teadaolevalt on maakera ümar, meil klassis ripub aga tasapinnaline maailma kaart. Õpetaja Ene Saar tuli meile seda selgitama. Saime teada, et gloobusel on ekvaator, mis jagab selle põhja- ja lõunapoolkeradeks. Lisaks sellele jookseb ülevalt alla algmeridiaan, mis jagab gloobuse omakorda ida- ja läänepoolkeradeks. Apelsini koore abil joonistasime meiegi kera paberile ja saime teada, et ekvaatori lähedal on maailma kaardil kujutatu üsna täpne, mida pooluste poole, seda ebatäpsemaks kujutised muutuvad, sest pooluste juures on kujutised välja venitatud.

Apelsinid sõime muidugi ära.

Selleaastane spordipäev sisaldas sportimist nii palju kui tegime soojendust ja siis jooksime 500 m. Sörkides tundus maa poole lühem, võidu joostes pingutas mõni ikka nii, et hing rindu kinni jäi ja jalad enam kanda ei suutnud.

Meie klassi poistest oli kiireim Marken, teisena lõpetas Ondis ja kolmandaks tuli Mihkel. Tüdrukutest lõpetas kõige kiiremini jooksu Gerda – tema aeg oli isegi poiste omast parem, teiseks jooksis ennast Anett ja tasavägises finiÅ¡iheitluses rebis end kolmandaks Sarah.

Kõik võitlesid edukalt lõpuni ja läbisid 500 m kiiremini kui eelmisel aastal.

1. septembri hommik tõotas vihmast kooliaasta algust. Aktus toimus kõigele vaatamata kooli staadionil, kus direktor pidas kõne ning nägime tublisid õppureid ja uusi õpetajaid. Klassijuhataja tunnis saime kätte uued päevikud ning õpikud. Ottomar sai ka oma uisud kätte 🙂 Õpetaja ei rääkinud midagi uut, mainis ainult seda, et oleme nüüd Väikeses Majas kõige suuremad ning peame 1. klassi juntsudele eeskujuks ja abiks olema – see tundub küll lihtne.

Seda kooliaastat alustasime juba õige varakult – 30. augustil käisime klassiga rattamatkal Aegviidu – Valgehobusemägi – Aegviidu.

Retk algas Tallinnast Balti jaamast, kus rattad Mihkli isa suurde furgooniga autosse pandi ja lapsed ning mõned vanemad rongile läksid. Meie seltskond rongis oli üsna lärmakas, kuid tore oli klassikaaslastega lobiseda ja nalja teha. Matkal osales 29 last, 3 ema, 11 isa ja õpetaja. Rattasõitu alustasime Aegviidu RMK infopunkti juurest. 11 km pikkuse maa ujumiskohani läbisid kiiremad poole tunniga, matkajad jõudsid sinna 50 minutiga. Ilmataat oli heasüdamlik ning pooletunnine suplus värskendas keha ja vaimu, kuid tegi kõhud tühjaks. Õnneks ootas Valgehobusemäel väga-väga maitsev guljaÅ¡Å¡ kartulipudru ja kohupiimakoogiga. Peale kehakinnitust ronisime “mäe” tippu ja käisime vaatetornis imeilusat vaadet nautimas. Julgemad, kel ema-isa luba taskus, sõitsid mäest alla.

Tagasi Aegviitu sõitsime mööda presidendi matkarada, eesotsas käis suur kihutamine ja võiduajamine. Kui viimased väntajad ka lõpuks kohale jõudsid, olid kõik ülejäänud rattad autodele laadinud ja ootasid stardiasendis luba koju sõita. Tallinn tervitas meid paduvihmaga, kuid matk ise oli väga tore.

Külastasime Tallinna läänepoolseid jugasid ja joastikke. Palav suvine ilm tuli seekord suureks kasuks – aelgus, et palavust vihkavad kärbsed-sääsed ning ka puugid. Jalutasime  kõik  joad jalgupidi läbi. Sulistasime rohke veega Vahiküla joal, Treppojal, Keila-Joal ja Laulasmaal. Matkasime ka Türisalu panga alt läbi ning grillisime Laulasmaa rannas. Loodame, et porised ja märjad püksid emasid ei pahandanud, sest koju tulid ju väsinud, ent õnnelikud ja rahulolevad lapsed.