arh137a

Sel aastal sai iseseisvunud Eesti Vabariik 95 aastaseks. Meie tähistasime seda suurjoonelisemalt kui tavaliselt. Vabariigi sünnipäeva auks oli meil pidulik aktus ning tantsupidu. Aktusel esitasid oma kõned Liisi ja Rednar. Mõlemad said väga hästi hakkama, aga ärevusest ei julgenud kumbki saali poole vaadata. Ballil esitas oma muinasjutulise kõne Hannes. Aktusel esinesid veel 2. klasside õpilased oma luuletustega ning poistekoor ja tütarlaste anambel. Oma kõnega tervitasid meid veel gümnasist Carmel ja kooli direktor Gunnar Polma.

Tantsupeol olid kõik poisid ja tüdrukud väga ilusad: poisid soliidsed ja tüdrukud pidulikes kleitides väga ilusad. Tantsiti seltskonnatantse ning 2. klassis õpitud peotantse.

  

Metsalaste mängude võimlemiskavaga esinedes tulime sel aastal esikohale!!! Meie kava koostas kehalise kasvatuse õpetaja Andre Org. See oli tõepoolest eriline kava – mõnel lapsel tuli õhus hõljuda ja mõnedel tuli sõbra seljas turnida.

   

Sel aastal oli meie kord korraldada sügislaata! Oleme seda kaua oodanud. Meil läks väga-väga hästi. Hästi juba selle pärast, et peaaegu kõik lapsed said kõik oma kauba müüdud. Osa teenitust andsime klassirahasse. Milleks me seda kasutame, me veel mõtleme. Müüsime maiustusi, soolaseid suupisteid, hoidiseid ja omatehtud ehteid, mänguasju, kaarte jpm.

Meie klassist näitasid teadlaste ööl oma leiutisi ja katseid Rednar, Tormi, Mihkel ja Hannes. Rednari katse kandis nimetust “Pime nurk”, kus paberil olevat täppi kord on näha ja kord ei ole. Tormil oli katse keeva vee ja plastikpudelitega – kuidas keevat vett saades plastpudel kokku tõmbab. Mihkel ja Hannes esitlesid aga enda leiutatud helikoptrit, mis järgmisel aastal ehk juba päriselt lendab.

Lisaks olid esitlused kõikidest teistest Väikese Maja klassidest. Põnevad olid ka füüsika, keemia ja looduse töötoad ning kõhutäidet sai gümnasistide kohvikust.

 

Tänavu korraldasid sügislaada 3. klassid, ehk siis meie. Ostjaid oli palju – seega kippus kaupa väheks jääma. Kõik, peale ühe õpilase, suutsid ära müüa kogu oma kauba. Teenistus ühe õpilase kohta jäi 2.30 ja 29 euro vahele. Müügiks pakkusime nii magusaid kui soolaseid saiakesi ja pirukaid, oli pitsat ja maisikepikeste maiustusi, olid muffinid ja puuviljad. Pakkusime moosi ja mahla. Palju oli meiterdusi: seepi, tuuleveskeid, järjehoidjaid, pusle, võtmehoidjad, ehted ja palju muud.

Päev oli väsitav, kuid meie ise olime väga asjalikud. Loomulikult läks paremini neil, kes olid julgemad ja agaramad ning tegelesid kauplemise ja klientidega.

  

Täna käisid politseinikud meile rääkimas ohutust liiklemisest ning näitasid enda töövahendeid: ratast, sõiduautot ja väikebussi. Loengu ohutust liiklemisest pidas Martin Rammo – temal oli seljas pidulik poiltseivorm, ülejäänud olid tavalistes tööriietes. Räägitavas jutus oli palju tuttavat ning oli hea, et nii mõnigi unustatud reegel sai uuesti meelde tuletatud.

Kõige põnevam oli muidugi politseinike enda varustus ning see varustus, mis on masinates ja ja millega liiklust reguleeritakse või inimesi liiklemisel aidatakse. Eriti tore oli see, et sai ise ruuporisse õpitud tarkusi öelda ja seda kuulis kogu koolipere, kes parasajagu staadionil viibis.

     

Kooliaastat alustasime sportimisega. Tegelikult jooksime 500 m, ikka kiiremad ees ja veidi aeglasemad tagapool. Tüdrukutest olid seekord kiiremad Gerda, Anett ja Sarah ning poistest Marken, Ondis ja Klaus Martin.

 

Enne jooksu mängisime pimesikku nii, et rühmajuht pidi oma pimedad kaaslased turvaliselt stardist raja lõppu juhatama. Siis tutvusime jooksurajaga ja elasime kaasa neljandike jooksudele. Peale 500 m jooksu otsisime pimesi värvilisi mune, mitte et munade värvil mingi tähtsus oleks olnud – nagunii ei näinud ju. Ja kõige lõpuks ületasime sood – astuda võis ainult mätastele – muidu oli oht mülkasse vajuda – ja ujumistunnid ei ole veel alanudki.

    

Pidulikul Eesti Vabariigi 94. aastapäeva aktusel laulsime koos poistekooriga hümni, kõnedega esinesid meie kolmandate klasside õpilased, gümnasist Anna-Helena ja direktor. Parimad peastarvutajad said diplomid ja auhinna. Meie klassi Gerda ja Mihkel lugesid endakirjutatud luuletused kodust ja kodumaast. Aktus oli liigutav ja ilus.

Me õpime ju Reaalkoolis, siis tähendab see seda, et arvutamine on üks tore igapäevane tegevus ning vahelduseks võib kogu Väike Maja koos kooli aulas peast arvutada. Pikkade tehete puhul võib vahevastused muidugi üles märkida, kui need meeles püsida ei taha. Tehteid on kahel kahepoolsel paberilehel ja suuremad lapsed jõuavad ka teist lehte küsida. Meie klassis ei jõudnud keegi nii kaugele. Kõige kiiremad arvutajad meie klassis on Marken ja Elisa, kuid paralleelikate 150 vatuseni ei jõudnud nemadki. Kõige vähem, ainult ühe vale vatuse, suutsid arvutadamisel teha Mikk ja Mihkel.

   

Igal aastal koos sõbrapäevaga tähistab Väike Maja stiilinädalat, mil igal päeval tuleb riietuda vastavalt etteantud teemal. Selle aasta teemad olid:

• esmaspäeval  “On kätte jõudnud suvi!”,
• teisipäeval “Punane sõbrapäev”,
• kolmapäeval “Talv”,
• neljapäeval “Bling-bling e kõik, mis sädeleb ja hiilgab”.

Nädal lõppes sõbrapäeva diskoga kooli aulas. Diskol tantsisime limbot koos paarilisega, ajalehetantsu, diskot ning klassi võistkond joonistas sõbrapäeva plakati. Kõik klassid pidid tegema lühinäidendi, mis kajastaks mõnda sõprusega seotud vanasõna. Meie klasi vanasõne oli :”heal ajal sõpru palju, halval ei kedagi”.

Lõpus, saalist lahkudes said kõik põske magusa kommi.