30. aprillil toimus järjekordne klassipidu. Kuid antud pidu erines üsna tugevalt eelmistest sarnastest koosviibimistest üsna mitmel asjaolul. Esmalt korraldasid seda Erik, Mihkel A ja Kalder, kes seni pole vähemalt minu teada selliste asjadega tegelenud. Kuid peale selle lubasid nad koheselt, et tegemist ei ole mingi läbuga, vaid tõeliselt toreda üritusega, kus kõik saavad enda “varjatud talente” näidata.

Juba alguses suhtusin ma sellesse üsna skeptiliselt. Miks? Esiteks sõna kultuur seostub mulle kohelselt mitte draamateatri, vaid Madara tänava Kultuuritehasega, kus tehakse seda “tõelist kultuuri”. Jah, see on see sama koht, kus meil rebaste järelpidu oli. Mõistate nüüd?
Teiseks ei lootnud ma järjekordsest klassipeost midagi erilist, eks ta ikka üks järjekordne veiderdis tuleb. Eriti olukorras, kus antud kolm isikut seda korraldavad.

Kuid mida enam reede lähenes, seda enam hakkas mulle tunduma, et nad tõesti loodavad sellest peost midagi asjalikku teha. Ja kui ma tegelikult ei planeerinud sinna minna, siis ühel hetkel oli olukord selline, et peole ma läksin. Kuid seda enda stiili järgi: jalgratta ja seljakotiga, kus sees oli neli liitrit mahla. (2L apelsini- ja 2L viinamarja mahla).

Peole jõudes selgus, et kohale oli tulnud kusagil 15 inimest, kes pidevalt rääkisid ka enda ettekandest, mida nad esitada tahavad. Nüüd jõudis mulle ka tegelikult kohale, et sellel peol on stiili. Ja õhtu edenedes tulidki korraldajad välja programmiga, mis koosnes  väiksematest mängudest, nagu “sa ronisid mulle selga, sa oled surnud!” ning talendivoorust, kus kõik soovijad said esitada oma ettekande.

Esimesena läks lavale Kees, kes esines oma autoteemaliste anekdootidega, mis läksid publikule üsna hästi peale. Peale teda tulid erinevad etteasted, kus esitati omaloomingut  nii flöödi, kitarri, kui ka Peebu vokaali taustal.
Korraldajad panid välja parimale esinejale ning publiku lemmikule ka auhinnad, mis hiljem välja jagati.

Talendivooruga pidu minu jaoks ka lõppes, sest sealt  liikusin ma Vene tänavalt edasi Venekülla, kus pidutses teine osa meie klassist, kes kultuuripeole ei jõudnud.

Nüüd eelnenud peole mõeldes võin julgusega öelda, et kui peaks veel mõni sarnane üritus tulema, siis soovitan seda soojalt. See tõesti oli tore üritus, mis ületas mu skeptilisi ootusi.
Siinkohal tänan juba eelnevalt nimetatud kolme korraldajat ja Mariliisi, kes sisuliselt oli vähemalt sama tegus, kui nö ametlikud tegijad.

Meie viimased iseloomustused enne abituuriumit. Võtke või jätke! 🙂

Lehti Alver
Kaootilise olemisega astronoomiahuviline, kellel on kohutavalt energiat. Tal on hull kiirus peal, kuid ta jõuab alati olla toeks sõpradele.

Mihkel Annilo
Po-po-po-pokerface. Positiivne, kaval ning müstilisusest pakatav siblik, kõikide sportide kiskja. Libekeelne Nipernaadi.

Heli Einberg
Armas ja siiras tüdruk, kes on ka väga hea, vahetu ja vaba suhtleja. Heli naeratus ja hea tuju teevad alati päeva rõõmsamaks ja paremaks.

Mari Einberg
Annus positiivsust, siirust ja südamesära. Mari on tasakaalukas ning huvitavate mõtetega tüdruk, kes on üks meie kaunitaridest.

Mariliis Holm
Superwoman-yes she is. Fakt, et ta kõigega hakkama saab innustab ka teisi vaeva nägema. Imetlusväärse tahtejõu, unistuste ja sihikindlusega.

Erkki Junolainen
Meie jalkapoiss ja elunautija, kellele I-pod on asendamatu aksessuaar. Hooliv ja sõpradele hea sõber. Taltsi järeltöös näeme, raisk!

Agnes Järvelaid
Väike aga võimas,  Lady Gaga, kes ei karda kedagi. Võitleb alati tulihingeliselt oma seisu(või iste-)koha eest

Morten Kaasik
Jalgpallieksperdist Kanye Westi fänn. Koolis vaikne ja tagasihoidlik, väljaspool seltskondlik ning jutukas. Oma maailma sellike.

Saskia Kaldamäe
Koolipäeval madalamat profiili hoidev eeskujulik neiu, kes vabal ajal muutub metsikuks vibukütiks(= Eesti meister). Pats ja lõvid on teemas.

Kristjan Kaljurand
Sulgpallur, kellel on maitsvad võileivad. Kui Kalju tuleb, jookseb huumor järgi. Ta on killumees, kes iial ei väsi, iial ei kuku suu peale.

Carolin Laubre
Asjalik kultuuriinimene, meie õiguste eest seisja, kes muuhulgas teeb maailma parimaid muffineid. Kahtlemata kõige rohkem maailma näinud.

Maarja-Liis Lemba
Kui Maarja kooli jõudis, olid esimesed tunnid lõppenud – kui ta jõudis. Kass, kes kõnnib omapead ja otsib alati sooja kohta.

Merlin Liis
Temaga koos muutub kõik naljakaks ning huumorist ei tule puudust. Hiljuti selgus veel, et on ka ajaloolane.

Siim Liiser
Meie klassi AJU- sellise mõistusega jõuab elu varsti Kuule. Ei häbene oma tarkust ka meiega jagada. Suurte sammudega mees.

Mart Luide
Intelligentsuse tase. Ainulaadse ja loogilise mõttemaailmaga loob oma süsteemi ja arvamuse, mis teeb ta üheks klassi väärtuslikumaks meheks.

Merili Luuk
Isegi kui ta põselihased on väsinud, jätkab ta naeratamist. Ta on hästi aktiivne kõikjal: teda jagub üle kooli ja koolist väljagi.

Kalder Maarand
Oma aja Sokrates, kes on varbaotsast punaste kõrvadeni sarkasmi täis. Kalkuleeriv õppimine on teemas. Kilde tuleb kui laudu saekaatrist.

Kerstin Metsla
Tema mõtetes tahaks kasvõi sellepärast viibida, et ta armastab Jaapanit ja Koread ning nendega kaasnevat rohkem kui elu.

Erik Mik
Meeletu maffiaboss Tony Montana, kes on sõbralik ja võtab elu kergelt. Temas on peidus tarkus, mida ta harva avaldab.

Sander Moss
Mr. Padi. Rahulik ja muhe lumelauavana. Tunnis võib teda kohata kergelt tukastamas või kujuteldavate trummide taga rütmi tagumas.

Herman Mumma
Näitleja, kes publiku ees kannab maski. Meie oma Freddy Mercury ainult selle vahega, et ta armastab naisi ja ei laula silmapaistvalt hästi.

Karl Mööl
On leidnud valemi, et jääda inimeste südamesse ning neid kokku tuua. Vabameelne, vahel satub koolis võimudega pahuksisse.

Anni Müüripeal
Meie klassi alustala- kui teda poleks, sööks meie klass aasa peal muru. Intelligentsuse tipp, kunstnik, kallimootor, päike ühes isikus!

Taavi Pipar
Pipsil pole tilkagi keeleannet, see eest on ta pilgeni täis geograafiaannet. Jõulude ajal on ta Piparkook ning sõidab lumelauaga.

Siim Ghert Preiman
Punapeade kuningriigi valitseja, omab kõige kohta oma arvamust. Kõik loominguline on talle just paras. Vahvusvaheliselt tuntud sell.

Mihkel Põldemaa
Kohusetundlik madalahäälne saiamees. Põlts ei ole hamster, kuid kui vurru ette joonistada, paneks koju puuri (muidu jookseb ära).

Mikk Raba
Äärmiselt seltskondlik, jutukas, üllatava mõttemaailmaga, mitmekülgne, stiilne härrasmees, kes moodustab oma maciga lahutamatu koosluse.

Brit Helen Riisenberg
Kaunitar, kes on esirindel nii õppetöös kui ka seltskonnaelus. Vahel vaikne, kuid õppige vaid seda erakordset inimest tundma…

Peep Rinne
Tema super hääl kõmiseb ka kõige sügavamatesse põrgunurkadesse.. ja Reaali katusealustesse. Alahindab oma šarmantsust. Otsmani lemmik.

Siret Salben
Väga konkreetsete ja põhjendatud vaadetega täpsusteadlane, kes omab väga efektseid näoilmeid vastavates situatsioonides.

Sander Salurand
Inimene, keda vaadates meenuvad omad vead. Heasüdamlik ja abivalmis Muhu fänn, kes ei ütle kunagi ära võimalusest sporti teha.

Henri Sarevet
Henri saves the day-hommikusi uudiseid? Moodle’it? Ekooli? Läpakas on siin!
Isegi pimedal ja raskel päeval on ta rahulik ning heasüdamlik.

Mihkel Sooba
Ilmselt neab ta päeva, mil avaldas oma IT-anded, sest kui õpetajal on tunnis tehnikaprobleem, hüüavad reeturlikud klassiõed ja -vennad: “SOOBA!”

Tõnis Teinemaa
Omab alati oma arvamust, enamus poliitikuid kahvatavad tema kõrval. Aktsiahinnad muudavad ta tuju, kuid muidu muhe mees.

Erkki Tuul
Abivalmis. Eesti, Eesti, ela sa! Ainus, kellega julgeks metsa luurele minna. Pole VEEL kaitseriietusega kooli jõudnud, aga küll jõuab!

Kees Vanamölder
Klassi esimene lubade ja auto omanik, keda eristab Newtonist vaid see et, füüsika tunnis on õun mitte pea kohal, vaid kõhus.

Anneliis Volmer
Malbe neiu, kes rabab kunstiande ja vokaaliga. Pärast tema klaverimängu tunned ennast nagu sulatatud juust.

Juliane Bücker
Kas teadsite, et üks eestlane sööb kuus sama palju kartulaid kui üks sakslane aasta peale kokku? Laia naeratusega visa hing Saksamaalt.

Thea Turulinn
Thea näeb meiega vett ja vilet, kuid ei kaota meisse kunagi usku. Ka siis mitte, kui füüsikas pea pooltel „2“. Meie selge mõistusega toetaja.

 Kahekümneüheksandama novembrikuu päeval alustasime hommikul 9: 45 (loomulikult väikese hilinemisega) teekonda Lagedi suunas.

 Teatavasti on 28. november Vabadussõja alguskuupäev, mil see aasta 90 aastat tagasi tungisid Punaarmee väed üle Eesti Vabariigi piiride Narva ümbruses. Veidi üle aasta kestsid marulised lahingud, algul eestlaste ebaeduga, hiljem marulise eduga. Langeti Vendade ja Eesti eest viimse veretilgani. Selle kõige tulemusena on meil praegu ilus Vabariik, kus me kõik elame.

 Nüüd aga kohapeal toimunust. Nimelt oli Eesti Vabadusvõitlusemuuseumil mõte lavastada üks lahing Vabadussõjast ja see ka teostati. Tallinna Reaalkoolilt paluti abi koolipoiste näol. Vabatahtlike oli, kahjuks küll vähem kui loodeti ja Reaalkooli puhul oleks võinud arvata. Vahepeal kokku kuivanud üksusest sai nõrgalt mehitatud jagu, mis lõpuks Lagedile kohale jõudis. Kohapeal esialgu tutvusime kohapealsega, ilmaga ja aitasime asju üles seada. Seejärel jagati välja ajakohane riietus, varustus ja relvad. Viidi läbi kiire relva- ja ohutusõpe. Vahepeal, kui ülejäänud osa meist võttis osa ette nähtud puhkepausist, seisis vapper vahisõdur SanderS auvalves mälestustsremoonia juures.

Seejärel kamandati meid kolonni ja marssisime rivilaulu saatel Eesti lipu ette. Seal pidas kindral kõnet ja kaplan õnnistas meid sisse. Sealt sammusime lahinguväljale, kus võtsime end ahelikku. Pärast lühikest kahurituld alustasime pealetungi punaste peale. Meie kõrval seisid veel Eesti vabatathlikud, soomlased ja Vene valgekaartlased. Edu oli esialgu suur, aga peagi ilmnes tõsiasi, et segase juhtimisega lahinguväljal, ilma relvade kontrollimiseta, ilma hea stsenaariumita ja kooskõlastamata võitu ei saavutata.                                                          Uhke tunne ja kogemus sees tulime tagasi ja jätkasime õppetööd, nii nagu aastal 1919..

Meie klassist sõdisid rindel vabatahtlikud SanderS, SanderM, Henri, MihkelP ja ErkkiT

http://www.real.edu.ee/gallery2/main.php?g2_itemId=16481

http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=18330

http://www.reporter.ee/2008/11/29/lagedil-paukusid-pussid/

Tere 10c rahvas!

Kuna ma juba kirjutasin artikli sellest, kuidas meil jalgpallis läks ning olin nõus kirjutama ka edaspidi spordist, siis ma kirjutan nüüd meie küllaltki hästi läinud gümnaasiumi korvpalli turniirist. Korvpall valmistas meile pisut rohkem probleeme, kui jalgpall, kuna meie klassis ei käi ühtegi korvpallurit. Seega panime meie jaoks parima tiimi kokku ning andsime tuld. Tiimi kuulusid järgmised tegelased: Mihkel Annilo ,Erkki Junolainen ,Karl Mööl ,Kristjan Kaljurand ,Peep Rinne ning Mihkel Põldemaa.

Loositi alagrupid ning meie alagruppi sattusid 11C , 12A, PK (põhikool ), 12C ning meie. Esimene mäng oli meil kohe 11C vastu, kus me elasime nii öelda sisse. Mäng ei olnud üldse selline nagu oleks tahtnud. Visked ei läinud, kaitsest tuldi vahetevahel liiga kergelt läbi, aga pole hullu, selleks oli ka põhjus, kuna vastastiimis mängis paar korvpallurit ning 1 või 2 lihtsalt lahtise käega pallurit. Arvestades sellega, et meil on siiski harrastajate tiim, siis 26:36 ei olnudki esimese mängu kohta kõige hullem. Andsime parima, kuid visetega õnne polnud.

Teine mäng oli favoriidi 12C vastu, kus on ka nii mõned korvapallurid ning enne mängu oli juba teada, et tuleb raske lahing. Valmistusime selleks ning võtsime vastavad mängijad kinni, aga lihtsalt jõu ja jooksmisega ei saa. Inviduaalsed oskused näitasid meile koha kätte: poolajaks olime juba 8:16 taga. Teine poolaeg läksime samamoodi edasi ning mingil imeväel me suutsime mängu viia 16:16 viigini, kuid siis saime vastu kiired 7p, mis hävitasid meie pingutused. Tabelisse jällegi 0p-ti ning lõppskooriks 18:32.

Kolmas mäng põhikooli meeskonnaga tuli kohe peale 12C-klassiga peetud lahingut ning ütleme ausalt, et me mängisime väga koledat korvpalli ning läksime rohkem jõumängu peale välja. Vahel toidab ka selline lähenemine. Võtsime oma esimese võidu ning ka punkti tabelisse seisuga 36:27. Selles mängus oli palju segadust, kuid mis teha, meie tiim koosneb jalgpalluritest, võrkpalluritest ning sulgpallurist ning ka ühest klaveripoisist  🙂 .

Neljas ja viimane mäng oli 12A vastu, kus me olime vapustavad ning enda võimete kõrgusel. Visked tabasid, kõik pingutasid nii kaitses kui ründes. Tore oli mängida! Me lausa purustasime 12A. Seisuks siis 50:28. Seal oli näha eriti suurt tahtmist ja meeskonnahinge, mida on ehk lisaks oskustele kõige rohkem vaja ning sellest meil puudu ei jää.

Kokkuvõttes lõpetasime selle turniiri viienda kohaga, mis on meie jaoks ilmselt parim, mida tahta. Ma isiklikult olen väga rahul sellega, mis me korda saatsime ja olen väga õnnelik, et meie mängudel oli jällegi toetajaid. Toetajaid, kes vaatasid iga meie visatud korvi ning pallikaotust ning isegi, kui me nägime välja kui kõige kehvemad mängijad seal väljakul, oli keegi, kes toetas.

Buss nagu aurusaunas,
kus nullnähtavus higi pilves.
Teatri emotsioon Tartu moodi,
kodus ootab mind mu voodi.
Libe oli samm üles Vanemuise mäest,
klass meil lummatud sai teatriväest.
Sõiduteel tüdrukutel õpitud sai lips,
õpetajail tehtud enne teatrit tips.
Ei meil Agnes püsi paigal,
Tartus käidud kõik paigad.
Kultuurišhokk meid jalust rabas,
Tartus positiivsem kui Narvas.
Iga nurga peal tsivilistatsioon,
“Üks juustu paluuuuuun!”
Ei puudu Tartust burksiputka,
ei saa ju elada McDonaldsita!
Täna hämmingus oldi Muumiast,
ei see pärit olnud Nuubiast.
Istekohti palju vahetab Reet,
istumata tal jääb Peep.
Meid homme palju hilineb füüsikasse,
ilma süvenumata astroloogiasse.
Teatrilava oli tavatu.
Eesriie konstantselt avatud.
Ovatsioonid ei tahtnud lõppeda,
kuigi koju kõik (varmad olid) tõttama.
Bussis täna puudus kohtadest,
ei täna puudust tunta unetutest.
Pingil kaunilt tudub veetlev Mari,
bussis liigub Metsatöllu vari.
Täna nähtus sai “Meemees”,
aga rongi sõidab Kees.
Kallis klassivend Kees,
on väga lõbus mees.
Lõbusad mehed rongides,
seiklevad elu kõrgustes.
Iga kord uue ringi teeb,
Eesti raudtee rööbastel!
Bussist koju teele ruttu,
et saaks kodus heita tuttu.
Teatrit meenutame sõnaga heaga,
ärkame me raske peaga.
Teema kisub sõjaväeks,
see jääbki meie värsi laeks.

SGP.ET.

Nagu isegi aru saite, koostasime SiimG- ga tagasiteel ühe pisikese, kokkuvõtva luuletuse meie vägevast Tartu reisist.

Tervist 10c rahvas.

Ma kirjutasin veidikene Sander Salurandi soovitusel, mis toimub hetkel meie gümnaasiumi klassidevahelisel jalgpalliturniiril. Nimelt, toimub Ivan Špoli juhtimisel see aasta gümnaasiumi jalkaliiga, kus osalevad kõikide Reaalkooli gümnaasiumi klasside meeskonnad ning nad kõik peavad ka omavahelise mängu. Seega panime ka meie oma tiimi kokku. Täpsemalt öeldes koostasin tiimi mina ning ma loodan, et keegi ei ole solvunud või kurb, et tiimi ei saanud. Kõiki ei saa võtta, kuna mängida saavad korraga ainult 7 mängijat. Kehalistes poiste jalgpallioskuseid vaadates, panin kokku järgmise tiimi: Karl Mööl , Erkki Junolainen , Kristjan Kaljurand , Mikk Raba , Sander Salurand , Mihkel Annilo , Mihkel Põldemaa ning varus on olnud veel Peep Rinne , Taavi Pipar ja Morten Kaasik. Ma arvan ,et see on olnud väga hea otsus just nende poistega mängida, kuna meie meeskonnatöö ning teamspirit on üllatavalt hea, vaadates seda, kui vähe me teame üksteist. Kõik mängivad nii hästi, kui oskavad ning seda on hea vaadata. Meie väravavaht Mihkel P. on olnud vahepeal küll ebastabiilne, aga me ei heida talle seda ette ja järgmised mängud annab ta endast veel rohkem ning kaitsjad teevad samuti rohkem tööd, et Mihklil oleks kergem.

Meie esimene mäng oli 12B vastu ning mäng lõppes väravaterohke viigiga 5:5. Meie klassi väravate autoriteks olid Mihkel Annilo 2 väravaga , Karl Mööl 2 väravaga ning Peep Rinne 1 väravaga. Esimene mäng oli küllaltki hea, ründav ning klassijalgpalli kohta vägagi tehniline. Saab rahule jääda, kuigi oleks võinud võtta ka 1punkti asemel 3.

Teine mäng oli meil 12A vastu ning me võtsime oma turniiri esimese võidu seisuga 7:2. Mängus skoorisid Taavi Pipar 2 väravaga , Karl Mööl 2 väravaga ning Mihkel Annilo 3 väravaga. See oli juba midagi, mis meie klassile on omane. Võimalusi oli väga palju, seejuures palju jätsime kasutama, kuid mängupilt oli ilus ning poisid said hästi hakkama, tublid!

Kolmanda mänguga sai alguse meie võiduseeria. Nimelt 11A vastu me võtsime oma teise võidu seisuga 4:1. Enamuse ajast oli pall meie käes ja me kiigutasime seda ühelt äärelt teisele ja sealt värava alla ning otsisime oma võimalusi. Neid ka tekkis ning palli vastase võrku kihutasid Mihkel Annilo 1 korra , Erkki Junolainen 1 korra ning Karl Mööl 2 korda. Jällegi saab jääda tiimiga rahule, poisid olid head.

Neljas mäng oli meil 11B vastu, kus kahjuks ei teinud kaasa meie üks keskväljamootor Erkki Junolainen , kuid me võtsime oma, skooriga 5:2. Esimene poolaeg oli küllaltki pingeline, kuna me ei saanud oma tavapärast mängu käima ning ei suutnud oma võimalusi ära realiseerida. Vaheajal panime pead kokku ning arutasime, mis me valesti tegime. Teisel poolajal suutsime end kokku võtta ning lõime oma võimalused väravateks. Väravad lõid Peep Rinne, Kristjan Kaljurand (penalt, mille Kalju lõi täpselt paremasse ristnurka) ning Karl Mööl (3). Polnud küll parim mäng, kuid lõppkokkuvõttes oli kõik siiski positiivne.

Viiendas mängus oli mäng vaieldamatu favoriidiga 12C-ga. Siiamaani polnud nad kaotanud ühtegi mängu ega lasknud ühtegi väravat ning kahjuks ei suutnud ka meie neile väravaid lüüa. Saime oma esimese kaotuse 0:2. Peab mainima, et me üllatasime neid veidikene. Me osutasime neile kõva vastupanu ning ei teinud neile nende võitu kergeks. Poisid andsid see mäng endast väga palju, isegi kaotuse puhul saab selle mänguga rahule jääda, seekord olid vastased lihtsalt paremad.

Edasised 3 mängu lükati edasi kevadesse. Meie jalgpalluritel on jäänud veel kohtuda 10A , 10B ja 11C-ga. Tulevad kindlasti kõvad lahingud ning alahinnata ei saa kedagi. 10B on näidanud head mängu ja häid tulemusi ning ka 10A ei ole kehvemad olnud , kaotades 12C-le ainult 1:2 ja lüües neile esimese värava. Kindlasti aitab meid nende alistamisel kõva poolehoid omade poolt. Meeldiv on vaadata, kui meid käivad toetamas meie endi klassikaaslased. Seega uurige minu käest mängude toimumise aegu ning olge alati kohal, kui saate ning aidake meid võidule. Praegu peab kindlasti uhke selle üle uhke olema, et meil on ilmselt kõige rohkem fänne kohal käinud nende kõikide mängude jooksul ja tore oleks nii ka jätkata.

Soovin meie meeskonnale jõudu ning fännidele tormilist kaasaelamist!

Tantsukursus, kuhu kooliaasta alguses Piret Otsa ka meie klassi õpilasi kutsus, on nüüd juba läbi ning ma pean rõõmuga tunnistama, et kursusel osalemine oli üks väga meeldiv kogemus.

Igal kolmapäeval (alates septembri eelviimasest nädalast) kogunesid ligi 40 tantsuhuvilist kell 18.30 Reaalkooli aulasse, et veeta järgnevad poolteist tundi peotantse õppides. Meie klassist käisid kursusel  (vahelduva eduga) ligikaudu 16  tantsulõvi. Nende kahe kuu jooksul, mis justkui tantsusammul möödusid, õppisime tundma mitmeid erinevaid peotantse, alustades ruutrumbast lõpetades tango ja tša-tša-tša’ga.

Isiklikult üllatusin väga positiivselt, sest ma poleks uskunud, et peotants võib mulle nii meeldivaks kujuneda. Suure tänu on kindlasti ära pälvinud ka meie lõbusad tantsuõpetajad. Neile, kes pole veel tantsukursusel käinud, soovitan esimesel võimalusel see kursus läbi teha.