Kultuurilembeline klassipidu
30. aprillil toimus jĂ€rjekordne klassipidu. Kuid antud pidu erines ĂŒsna tugevalt eelmistest sarnastest koosviibimistest ĂŒsna mitmel asjaolul. Esmalt korraldasid seda Erik, Mihkel A ja Kalder, kes seni pole vĂ€hemalt minu teada selliste asjadega tegelenud. Kuid peale selle lubasid nad koheselt, et tegemist ei ole mingi lĂ€buga, vaid tĂ”eliselt toreda ĂŒritusega, kus kĂ”ik saavad enda “varjatud talente” nĂ€idata.
Juba alguses suhtusin ma sellesse ĂŒsna skeptiliselt. Miks? Esiteks sĂ”na kultuur seostub mulle kohelselt mitte draamateatri, vaid Madara tĂ€nava Kultuuritehasega, kus tehakse seda “tĂ”elist kultuuri”. Jah, see on see sama koht, kus meil rebaste jĂ€relpidu oli. MĂ”istate nĂŒĂŒd?
Teiseks ei lootnud ma jĂ€rjekordsest klassipeost midagi erilist, eks ta ikka ĂŒks jĂ€rjekordne veiderdis tuleb. Eriti olukorras, kus antud kolm isikut seda korraldavad.
Kuid mida enam reede lĂ€henes, seda enam hakkas mulle tunduma, et nad tĂ”esti loodavad sellest peost midagi asjalikku teha. Ja kui ma tegelikult ei planeerinud sinna minna, siis ĂŒhel hetkel oli olukord selline, et peole ma lĂ€ksin. Kuid seda enda stiili jĂ€rgi: jalgratta ja seljakotiga, kus sees oli neli liitrit mahla. (2L apelsini- ja 2L viinamarja mahla).
Peole jĂ”udes selgus, et kohale oli tulnud kusagil 15 inimest, kes pidevalt rÀÀkisid ka enda ettekandest, mida nad esitada tahavad. NĂŒĂŒd jĂ”udis mulle ka tegelikult kohale, et sellel peol on stiili. Ja Ă”htu edenedes tulidki korraldajad vĂ€lja programmiga, mis koosnes vĂ€iksematest mĂ€ngudest, nagu “sa ronisid mulle selga, sa oled surnud!” ning talendivoorust, kus kĂ”ik soovijad said esitada oma ettekande.
Esimesena lĂ€ks lavale Kees, kes esines oma autoteemaliste anekdootidega, mis lĂ€ksid publikule ĂŒsna hĂ€sti peale. Peale teda tulid erinevad etteasted, kus esitati omaloomingut nii flöödi, kitarri, kui ka Peebu vokaali taustal.
Korraldajad panid vÀlja parimale esinejale ning publiku lemmikule ka auhinnad, mis hiljem vÀlja jagati.
Talendivooruga pidu minu jaoks ka lĂ”ppes, sest sealt liikusin ma Vene tĂ€navalt edasi VenekĂŒlla, kus pidutses teine osa meie klassist, kes kultuuripeole ei jĂ”udnud.
NĂŒĂŒd eelnenud peole mĂ”eldes vĂ”in julgusega öelda, et kui peaks veel mĂ”ni sarnane ĂŒritus tulema, siis soovitan seda soojalt. See tĂ”esti oli tore ĂŒritus, mis ĂŒletas mu skeptilisi ootusi.
Siinkohal tÀnan juba eelnevalt nimetatud kolme korraldajat ja Mariliisi, kes sisuliselt oli vÀhemalt sama tegus, kui nö ametlikud tegijad.
06.05.2010