140c

Arvestuste nädala neljapäeval, 8. juunil viis tee meid Tallinna Loomaaeda. Seal saime kaeda ja tuvastada erinevaid taimi ja seeni, uurida ohustatud loomi ja kuulata Veskimetsas erinevaid kevadisi lauluhääli. Kuulda oli musträstaid, Rasmus Nurmet ja veel mitmeid teisi laululinnukesi.

Ilm oli kena ja varasuvine hõng juba ninas, aga päris niisama ahve vaatama jääda ei saanud, selle asemel pidime täitma töölehti ning koguma õpetajatelt üle vaadatud ülesannetele allkirju. Lisaks töölehtedele, pidid kõik tegema ühe loomaga koos selfi. Mina sain pildile ühe muheda ilmega hallhülge, kes parajasti külili kivi peal peesitas ja päikest nautis. Päev oli edukas ja innustas ees ootaval suvel rohkem looduses viibima ning rohelust nautima.

-Martin R.

7. juunil võtsid kõik 10. klassid ette õppereisi Aegna saarele, mis on muuseas Tallinna kesklinna park. Kohale jõudes saime geograafiaõpetajalt kiire tutvustuse, võileivad näppu ning asusime bioloogiaõpetaja Anna Katiga saare keskosa poole jalutama. Teel nägime palju huvitavaid taimeliike metsmaasikast viirpuuni. Jõudes endise sõdurite ühiskasarmuni, saime kuulda saare ajaloost, millest rääkis meile Martin Saar. Aegnat mainiti esimest korda 13. sajandil ja saar ise on ligi 5000 aastat vana. Samuti oli Aegnal oluline militaarne tähtsus 20. sajandi esimesel poolel ning 1960ndatel oli tegu olulise suvituskohaga. Hetkel aga pannakse rohkem rõhku saare looduse kaitsmisele. Seal edasi jätkasime oma matka saare põhjarannikule, kus vaatlesime veel iseloomulikke taimi ja karpe.

Siis jõudis kätte aeg iseseisvate rühmatööde jaoks, mistõttu kõik rühma liikusid saarele laiali. Aegna loodus on tõesti kaunis ning väga tore oli vahelduseks koolipingis istumisele metsas ja mere ääres jalutada. Ka ilm soosis meie matkapäeva pilvitu taeva ja mõõduka soojusega, julgemad said isegi ujumas käia. Kui toidukotid olid tühjaks söödud ning rannas pikutamisest küllalt, liikusime loodusmaja juurde, kus kõik rühmad tegid kokkuvõtte oma päevast. Ettekannete lõpuks oli kõigil loodetavasti selge, millised on kulutus ja kuhjerannad ning kuidas käänata nime liiv-vareskaer. Viimaseks tegevuseks saarel jäi rühmadevaheline võistlus, kus tuli kokku panna Aegna kaardi pildiga pusle. Meie tiim saavutus ka päeva parima aja, milleks oli 54 sekundit, siiski olid ka teised tublid, ühel rühmal õnnestus pusle kokku panna isegi tagurpidi.

Oli väga tore, aga ka väsitav päev imelisel Aegna saarel, sellised väljasõidud on suurepäraseks vahelduseks tavalistele koolipäevadele.

-Salme

Ãœhel reedesel päeval võtsime kotid selga ja seiklesime Trefneris, et näha, kuidas teisel pool Eestit elu käib. Tuleb välja, et inimesed on nagu meie, aga kooli peal tekkis niimõnigi “ohhoo” hetk.

Trefnerisse jõudes paistsid mulle kui igipõlisele sisekomisjoni liikmele silma õudselt väiksed taara kastid, mida tühjendada tundub piin. Käisime tuuril ning tuleb välja, et Trefneris on salapärane kelder, kust võib leida nii petangi saali kui ka käigud, mis lõppevad kõledate ruumidega.

Öeldakse, et Tartus on vabam õhk ja seda oli tunda, koolis oli nii puhkealasid, kelder kui ka pööningul asuv kunstiklass, mis on avatud kõigile soovijatele.

Päeva lõpetasime ikooniliselt. Saime tantsu lüüa Trefneri moodi. Šarmika härra tantsud meenutasid Potsa tantse ja tore oli näha, et seltskonnatantsud ka mujal rõõmu toovad. Peale pikka keerutamist, sassis juukseid ja väsimust võib väita, et veedeti üks täisväärtuslik päev Tartus. Aitäh, Trefner!

-Kaisa

Neljandal aprillil oli Reaalkoolis teaduspäev, kus tavaliste tundide asemel saime kuulata loenguid erinevatest tähtsatest ja huvitavatest teemadest. Kokku käis meie klassile rääkimas seitse esinejat, millest inseneeria suund, kus olen ka mina, kuulas kuut, tegemaks ruumi inglise keelele.

Päev algas aulas, kuulates majandustegelast Ülo Kaasikut. Saime sügavaid teadmisi majanduse kõikumise kohta lähiminevikus tänu aktuaalsetele sündmustele nagu Ukraina sõda ja koroonaviirus.

Teine ning kolmas tund möödus meie armastatud keemia klassis, kus kuulasime algul TalTechist kohale tulnud Puusta ja Kioleini, kes tutvustasid meile Formula Studenti. Klassile pakkus teema huvi ning üldiselt meeldis esitlus enamusele, kuid vähemuse arvates puudus esitlejates entusiasm.

Kolmanda tunni ajal tuli rääkima keskkonnast ja selle kaitsest Mihkel Kangur. Kangur tutvustas kliimasoojenemise tajumist läbi ajaloo ning samuti rääkis ta kasvuhoonegaasidest, rohepöördest ja liitiumivarude kadumisest.

Neljas tund möödus muusika klassis, kus kuulsime Somelari esimese klassi klassivanemalt tema kooliajast ning sellest, kuidas tema elu peale keskkooli kulgeb. Mathias Kübar tegi seda vägagi rõõmsalt ja entusiastlikult. Ta tutvustas ka vahetusaastaid ja soovitas seda soojalt, rääkides samal ajal oma vahetusaastast Lõuna-Koreasse.

Enne söögivahetundi tuli rääkima advokaat Elise Altroff. Ta tutvustas meile advokaadi elukutset ning kõike sellega kaasnevat. Arutasime moraalinormide üle ning leidsime, et ilmselt tänu oma ametile suutis ta kõiki paeluda. Vaatamata söögikorra lähenemisele, oli klass teemasse süvenenud ning küsimusi tekkis kuhjades.

Kuuendal tunnil pidi meile tulema rääkima Siim Kallas, kuid meie suureks pettumuseks ei saanud Siim tulla. Kaisa, nähes minu suurt kurvastust, kinkis mulle lohutuseks Siim Kallase pliiatsi, mille üle olen lõpmata tänulik. Siimu asemel saime kuulata koos 138.a klassiga härrat, kes oli pärit Hong Kongist. Ta tutvustas meile Hong Kongis toimuvat ja avas Hong Kongi ajalugu. Tema etteaste ei jäänud kindlasti alla lubatud Siim Kallase jutule.

-Martin

Puust ja Kiolein

Naistepäev, Kalme lemmikpüha on ukse taha jõudnud ja seega võtsid meie klassi poisid end kokku ning kinkisid kõikidele klassiõdele ühe sügava tähendusega heledates toonides roosi. Kalme sõnas paar mesimagustat sõna ja meie päev jätkus heade mõtetega.

Vahetunnis saime kuulda ka minikontserti, kus oli kuulda nii fagotti kui ka luuleridu. Koolimajast õhkus kohvilõhna, sest neiud ei jätnud kasutamata võimalust võtta rkioskist üks tasuta kuum jook.

-Kaisa

Hurmur

matu

Kaks päeva enne Eesti iseseisvuspäeva külastas kooli mitu tähtsat riigiinimest, keda saime ka meie, kas mõne tunni või vahetunni arvelt, kuulata. Nad rääkisid alguses paar minutit ning seejärel sai igaüks küsimusi esitada.

Esimese tunni ajal kuulasime peaminister Kaja Kallast. Maja oli juba kooli tulles turvameestest küllastunud, mis lõi hoopis teistsuguse meeleolu. Teemadeks olid iseseisvus, peaministri töö ja nagu viimasel aastal ikka kohane: Ukraina sõda. Personaalselt arvan, et Kaja oskab väga hästi kõnet pidada ning oma seisukohti väljendada. Nagu alati, siis Joonas, kõige aktiivsem meie seast, sai ka oma küsimuse ministrilt ära küsida ning pälvis seega Kaja Kallaselt tunnustuseks allkirjaga raamatu.

Ühel vahetunnil kogunesid enamik meist rõdu juurde kuulama EKRE esindajat Martin Helmet, kelle seisukohad jäid ilmselt kõige rohkem kõrvu. Teemaks oli abort ja maksude langetamine. Hiljem Somelari tunnis veetsime kvaliteetaega oma lemmik b-klassiga. Ruum oli headest lammastest pungil täis ja oli näha väga värvikaid istumislahendusi, mis hõlmasid kappe, sõbrapõlvesid ja laudasid.

Viimaseks külaliseks oli sotsiaaldemokraat Riina Sikkut. Ta rääkis põhiliselt suhetest teiste riigikogu liikmetega ja oma maailmavaadetest. Joonase lõpuküsimusele: „Kas suitsetamist poleks mõtet ära keelustada?“ vastas Sikkut vaid: „Pfff,“ ning hakkas hoopis naistest rääkima.

-Oliver

Oli kätte jõudnud 6. märtsi varahommik ja ees ootas suusapäev. Buss lahkus Georg Otsa tänavalt kell 8.30 ja juba 9 paiku olime jõudnud Kõrvemaale. Astusime klassiga bussist välja ning valitses ideaalne ilm suusatamiseks. Paari minuti pärast leidsime kehalise kasvatuse õpetaja Marko Metti, kes meile sõnad peale luges.

Suusarada koosnes eripikkustest lõikudest ning kõigil oli vaja läbida vähemalt 3 kilomeetrine ring. Enne seda aga toimus teatevõistlus, kus konkureerisid omavahel 140. lennu parimad suusatajad. Igas tiimis pidi olema võrdne arv poisse ja tüdrukuid. Kahjuks sellel korral jäime me poole ringiga alla, aga järgmine aasta tuleb võit kindlalt koju.

Peale teatevõistlust läksid kõik oma teed ja said harjutada suusatehnikat nii, kuis oskasid. 3-tunnise suusapäeva lõpetuseks ootas meid telgis soe frikadellisupp ning tops kuuma teed. Kella ühe paiku sättisime sihid busside poole ja nii olime teel tagasi Tallinna poole ning suusapäev oli ametlikult lõppenud.

-Dominik

Väsimus kipub peale

Oli 23. jaanuar – viimane päev end vabalava esinejana kirja panna. Minna või mitte minna?
Vabalavale minek ei pruugi olla just parim idee. Samas pole säärane pisiasi mind kunagi takistanud. Kirjutasin poolte salmide sõnad valmis, täitsin formsi ära enne, kui kell kukkus ja lisasin veel mõned riimid. Kaks õhtut veel valmistumiseks – aega laialt.

Varsti olid need kaks õhtut möödas ja 26. käes. Sõprade-tuttavate toetus andis kõvasti julgust, aga kui esinemiseni oli jäänud vaid paar tundi, pidin endale tunnistama, et närv on sees. Ma polnud kunagi üksi nii suurele publikule esinenud, veel vähem laulnud.

Üritus algas ja pärast mitmeid andekaid esinejaid jõudis kätte minu kord. Mis muud, kui lavale ronida. Sissejuhatus läks hästi, publik naeris ja siis oli aeg laulda. See oli üpris hirmus ja eks kohati vedas viltu ka. Ega laval ei lähegi tavaliselt nii hästi kui harjutades, kõik nõrgad kohad paistavad kohe välja (järgmine kord võtan kindlasti noodipuldi, see oleks mind päris palju aidanud haha), aga vähemalt olid sõnad mõistetavad ja see oli minu jaoks kõige olulisem.

Kõigest olenemata olen ma ikkagi rõõmus, et seda tegin, ja kuulda, et mu esitus lõbustas nii sõpru kui neid kellega muidu eriti suhelnud pole soojendas südant ning ma sain esinemist oodates ka uue tuttava. Järgmine aasta jälle?

-Liis

Vabalava publiku lemmik

Meie klassi esindaja

Eelmisel teisipäeval, 27. detsembril toimus traditsiooniline Reaalkooli jõuluball. Mõnusas seltskonnas veedetud õhtu kulges parimate orkestri poolt esitatud ballipalade viisil jalga keerutades ja lõugu sõbralikult omavahel laksutades. Kogu meie klassi koosseis pidas ennast väga kenasti üleval ja meeleolu allaviivaid vahejuhtumeid seekord ei toimunud Meie klassi ballikuningaks valiksin alati säravate väljaütlemistega ning seekord ka eriti vinge ballikostüümiga Joonase!!!!

Täpsema ülevaate tegemist raskendab tugevasti asjaolu, et üldmulje kujundamist aitasid vaid teiste klassikaaslaste tehtud pildid ning lühikesed videoklipid. Ise kahjuks seekord erinevate asjaolude kokkulangemise tõttu ballil ei osalenud, kuid loodan, et kõigil ballitajatel oli väga tore ja mälestusterohke koosveedetud õhtu ning et järgmisel aastal leian ka mina endale mõne sobiva neiu, kellega jõuluballil osaleda.

-Tristan

Meie ballilised

Kõik on tantsuhoos

Kätte oli jõudnud see hetk. Korvpalliturniir hakkas lõpule jõudma ja nagu ikka finaal toimus suurelt. 20. detsembril 13.30-15.30 oli Tallinna Ülikooli spordihoones toimumas traditsiooniks saanud korvpallishow. Lisaks finaal- ja pronksimängule oli meid ootamas palju muud põnevat!

Käisime ja elasime koolikaaslastele kaasa. Pronksmedali peale mängisid 139a ja 139b. Kulla üle võitlesid 138a ja 138c. Terve ürituse pani lukku suure üllatuseta 138c. Mängude vahel toimusid rahvamängud ja meile esinesid tasemel Reaali tantsutüdrukud.

Viskevõistluselt tõi au, uhkust ja esimese koha meile Ekke. Tantsupõrandal esindasid klassi Sandra ja Annabel. Koolis levib arvamus, et just meie klass oleks tegelikult võinud finaalis 12.c-ga madistada. Ürituse tipphetkeks tuleb kindlasti pidada ülejäänud jäätise jagamist. Kõik, kes lõpuvilega kodupoole ei jooksnud, said suud magusaks.

-Ekke

Pall on mängus