Klassireis Narva
24.-25. septembril käisime Narvas. Kogunesime klassiga kenal septembrihommikul Estonia teatri kõrval ning sõitsime bussiga seiklusele Kirde-Eestisse. Esimene peatus oli Jägala joal, kuigi juga seal ei olnud saime siiski näha kauneid vaateid merest ja paljandeist. Seejärel jalutasime sĂĽgiseses Toila-Oru pargis ning suundusime Sillamäele. Seejärel saime korraliku kahekäigulise lõunasöögi, mis oli vajalik kehakinnitus kõigile. Saabudes Narva kuulasime religioosselt lugu “FĂĽr Oksana” ning emotsiooni andis eriti juurde laulu osa “Privet, gorod Narva!”. Narvas nägime ajaloolisi paiku – näiteks Kreenholmi Manufaktuur ja Narva Hermanni linnus. Veidi uudne oli meie jaoks omapärane Narva aroom, kuid lõpuks harjusime sellegagi. Enne hotell Narvasse suundumist saime veidi ringi uudistada ostukeskuses ja õhtusööki sĂĽĂĽa. Hotell oli väga hubane: igas toas oli oma minikĂĽlmkapp, telekas ja muud mõnusat, majas oli ka lift, mis tuli vägagi kasuks. Ă•htul saime ise otsustada, mida teeme. Osad suundusid uudistama Narva linna ning teised nautisid hotelli mõnusid. Linn jäi hästi meelde oma kauni promenaadi ning vaatamisväärsustega. Hommikul ootas meid hotellis hommikusöök ning pärast seda sõitsime bussiga Kuremäe kloostrisse, kus saime teada koha ajaloost, osta pĂĽha leiba ja maitsta allikast pĂĽha vett, mille värskendavas mõjus võisin ise kĂĽll veenduda. Siis seadsime sammud Mustveele. Seal käisime Peipsimaa muuseumis, vaatamas näitust “Peipsi järve elu tuba” ja vaadet Peipsile ning söömas lõunat restoranis Ankur. Mõned ostsid Mustveest kaasa ka peipsi sibulat, millega suundusime juba tagasi Tallinnasse. Tahaks mainida ära ka Olerexi, mis teenis ilmselt meie reisist suurt kasumit. Igatahes oli reis meeldejääv, ning kui selleks korraks pidime ĂĽtlema Poka, gorod Narva, siis ehk näeme varsti jälle!
kirjutas Elli
  
© 2024, 139b